3-15-2633/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-2633

Haldusasi

Sergei Klimaševski kaebus Viru Vangla 19. augusti 2015.

a käskkirja nr 6-2/1306 ja 21. septembri 2015. a

vaideotsuse nr 6-12/243-2 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Klimaševski apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Klimaševski

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 8. mai

2017.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Sergei Klimaševski määrati Viru Vangla 19. augusti 2015. a

käskkirjaga nr 6-2/1306 tööle koristajana. S. Klimaševski esitas selle käskkirja peale vaide,

milles palus see kehtetuks tunnistada põhjusel, et ta omandab üldharidust. Viru Vangla 21.

septembri 2015. a vaideotsusega nr 6-12/243-2 jäeti vaie rahuldamata.

2. S. Klimaševski esitas kaebuse, milles palus nimetatud haldusaktid tühistada. Kaebuse

kohaselt omandab ta üldharidust ning vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 2-st 2 tulenevalt ei pea ta

seetõttu töötama.

3. Tartu Halduskohtu 21. jaanuari 2016. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel.

3.1. Tööle määramise käskkiri tunnistati vangla poolt 2. detsembril 2015 tagasiulatuvalt alates 1.

septembrist 2015 kehtetuks põhjusel, et sellest kuupäevast jätkas kaebaja üldhariduse

omandamist. Vaidlus on seega vaid selle üle, kas kaebajat sai tööle määrata ajal, mil eelmine

õppeaasta polnud veel lõppenud ja kestis koolivaheaeg.

3.2. VangS § 37 lg 2 p 2, mille järgi ei ole üldharidust omandav kinnipeetav kohustatud töötama,

eesmärk on üksnes regulaarse ja aktiivse õppetegevusega hõivatud kinnipeetava töötamise

kohustusest vabastamine, sest õppimisega juba seotud isikul ei ole samaaegselt võimalik teha

täiendavalt veel ka tööd. Kaebajat ei ole alates 1. septembrist 2015 tööle rakendatud.

3.3. Koristaja tööd ei peeta keeruliseks ega raskeks ning üldreeglina saab sellega edukalt toime

tulla ka vähese intellekti või puudulike tööoskustega isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. S. Klimaševski esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

4.1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 1 kohaselt kestab õppeaasta 1. septembrist

järgmise aasta 31. augustini. Kaebaja õpib alates 2014. a 1. septembrist ning tal oli õigustatud

ootus, et õppeaasta kestab kuni 31. augustini 2015. Koolivaheaeg kuulub õppetöö hulka ning

pole mõeldav, et hariduse omandamine vaheajal katkeb.

4.2. Ka VangS § 42 lg 1 võimaldab kinnipeetavale pärast tööaasta möödumist puhkust taotleda.

4.3. Suvel võib olla eksamite periood.

4.4. Vastustaja tegelik soov oli kaebaja karistamine ja alandamine. Seda kinnitab asjaolu, et

kaebaja määrati tööle 19. augusti 2015. a käskkirjaga, kuigi vastustajale oli teada, et kaebaja

alustab 1. septembril õppimist. Samuti tunnistati käskkiri kehtetuks alles 2. detsembril 2015.

4.5. Kuna tööle määramise käskkiri on kehtetuks tunnistatud ja selles töötamiseks ettenähtud

periood möödunud, soovib kaebaja üle minna tuvastamiskaebusele.

5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Samasugustel argumentidel (et õppiv kinnipeetav ei pea ka suvel töötama) põhinevat

haldusasja lahendas ringkonnakohus 20. aprilli 2012. a otsusega asjas nr 3-10-2335. Selles asjas

märkis ringkonnakohus järgmist „VangS § 37 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina

kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib. Ringkonnakohtu arvates on selle

regulatsiooni eesmärk vabastada töötamiskohustusest üksnes see kinnipeetav, kes on juba

hõivatud regulaarse ja aktiivse õppimistegevusega, ja seda põhjusel, et juba õppimisega seotud

isikul ei ole aega teha täiendavalt ka tööd. Seda kinnitab ka VangS § 34 lg 5, mille kohaselt

toimub hariduse omandamine töö ajal. Seega tuleb VangS § 37 lg 2 p-i tõlgendada selliselt, et

tööst on kinnipeetav vabastatud üksnes ajal, mil ta on hõivatud aktiivse ja regulaarse õppimisega.

Vastupidine ja üksnes grammatiline VangS § 37 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg

1 tõlgendus looks kinnipeetavatele avarad võimalused töökohustuse vältimiseks kõigest

formaalsele õppija staatusele viitamisega pikkadel perioodidel, kui ta tegelikult õppetööga

hõivatud ei ole. See ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega, milleks on muuhulgas ka

kinnipeetavate tööharjumuse kujundamine ja tsiviilhagide tasumiseks võimaluste loomine juba

vangistuse kestel.

Ringkonnakohus tugineb sellises tõlgenduses muuhulgas ka asjaolule, et põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse regulatsioon on mõeldud eeskätt reguleerima kooliealiste noorte õppetööga

seonduvat, mitte kinnipidamisasutustes viibivate õppivate isikute õppetöö formaalseid aspekte.

Ka seetõttu pole rangelt grammatiline tõlgendamine ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg

1 absoluutne eelistamine vangistusseaduse sätetele põhjendatud“ (otsuse p 11). Ringkonnakohus

jääb jätkuvalt selle seisukoha juurde. Riigikohus viidatud asjas kassatsioonkaebusele

menetlusluba ei andnud.

8. Viide VangS § 42 lg-le 1, mille järgi juhul, kui kinnipeetav on töötanud ühe aasta, on tal õigus

taotleda puhkust, ei ole asjakohane. Töötamisega seotud puhkuseregulatsiooni ei saa laiendada

õppimisele. Lisaks määrati kaebaja tööle alles 2015. a augusti teises pooles, mis tähendab, et tal

oli piisavalt aega õppimisest puhata.

9. Ka viide võimalikule eksamiperioodile suvel ei ole asjakohane, kuna puudub vaidlus, et ajal,

mil kaebajal oli töötamise kohustus (2015. a augusti lõpp), ei olnud tal mingit eksamite perioodi.

10. Väide, et vastustaja soovib kaebajat karistada ja alandada ning seda väidet kinnitavate

argumentide tuletamine käskkirja andmise ja kehtetuks tunnistamise ajahetkedest, on

spekulatiivne ega ole tõsiseltvõetav. Ringkonnakohus rõhutab, et alates 1. septembrist 2015, st

õppimise ajal, kaebajalt töötamist ei nõutud.

11. Samuti märgib ringkonnakohus, et vabaduses viibivad täiskasvanud isikud omandavad väga

sageli erinevat haridust töötamise kõrvalt. Keegi ei tekita probleemi sellest, et ta peab

koolivaheajal töötama.

12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kuna kaebus jääb nagunii rahuldamata seetõttu, et vaidlustatud haldusakt oli õiguspärane, ei

hakka ringkonnakohus vaagima seda, kas kaebajal on põhjendatud huvi asjas

tuvastamiskaebusele üleminekuks. Selline lahendus on kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega, kuna võimaldab asjas otsuseni jõuda kiiremini, sest vajalik pole küsida vastustaja

seisukohta tuvastamiskaebusele ülemineku osas ning selles osas kohtu seisukohta kujundada.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb halduskohtumenetluse seadustiku

§ 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Madis Ernits

Agu Timmi

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt