1-17-3133/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-3133

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

06. aprill 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-3133 (16730000228)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi E.

W süüdistatuna KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Leelo Känd Süüdistatav

E. – W isikukood XXX, viibib Vanglas (xxxx), elukoht Xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, varem kriminaalja väärteokorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada E. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus W

4 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21.07.2015.a, s.o 1 päev, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 14.05.2015.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 4 aastat 9 kuud ja 26 päeva.

Karistusaja alguseks lugeda 30.08.2016.a.

Välja mõista E. -lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos W süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 705 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot riigituludesse .

Kohustada E. -d tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul W kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66.75 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse E. -le posti teel Tartu Vanglasse. Kui W rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Esitatud süüdistus E. ´it W süüdistatakse selles, et tema rikkus 20.07.2015 kella 23.52 ajal aadressil Kaubamaja tn 4, Tallinn, kus viibisid kõrvalised isikud, korrakaitseseaduse § 55 p 1 nõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt sisenes E. koos W Anari Xxxxtrolli nr 6, kus tungisid kallale Xxxxja Xxxx, lüües neid korduvalt rusikatega näkku ja vastu pead ning Xxxxpudeliga vastu pead. Antud tegevusega põhjustasid E. ja W Anari Xxxx kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – Xxxxülahuule seespoolse vigastuse ning hambalt killu eemaldumise ning Xxxx marrastused näole ning huulte veritsuse ning samuti rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid ja õigusrahu.

Seega pani E. toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o W avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav E. , süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 28.03.2017.a sõlmitud W kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör E. süüdi tunnistamist ja karistamist KarS W

263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 21.07.2015.a, s.o 1 päev.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 14.05.2015 Tartu Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse – 4 aastat 5 kuud ja 27 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 4/ neli/ aastat, 9 /üheksa/ kuud ja 26 /kakskümmend kuus/ päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.08.2016.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 705 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 96 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik