1-16-6741/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-6741

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-6741

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid M.J-i tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu M.J (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 30.03.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada M.J karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 02.05.2018. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada M.J kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada M.J-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. M.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. M.J vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele (Sauna tn 5, Rapla) ja M.J-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 20.03.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 20.09.2016. a kohtuotsusega tunnistati M.J-i süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 68 lg 1, KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 8 kuud ja 1 päev vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 01.09.2016. a 02.05.2018. a.

M.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses läbis vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale ajavahemikul 19.09.2016. a - 23.11.2016. a sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetaval on adekvaatne

riski tajumine, kuid samas positiivne meelestatus ja enesekindlus raskustega toimetulekul.

Programmi jooksul muutus avatumaks ning analüüsivõime ja teiste seisukohaga arvestamine kasvas. Eesmärgid on seatud ning näeb võimalusi neid täita. Isiku murekohtadeks on sotsiaalne surve ja libastumise võimalus. Programmi läbis edukalt. Alates 26.09.2016. a alustas õpinguid

kutsekoolis maaleri/siseviimistleja erialal. Sotsiaaltöötaja abiga pikendatud töövõimetus pensioni, mis on kehtiv 18.11.2016. a - 30.11.2017. a. Ajavahemikul 15.09.-10.10.2016. a osales

3

suitsetamisest loobumise motiveerimise programmis. 12.10.2016. a tegi sotsiaaltöötaja abiga

PPA KMO-sse avalduse selle kohta, et isikut tõendav dokument on kaotatud. Vangla toetab

kinnipeetav M.J-i

ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

M.J-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga xxxx, on olemas kindel töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol.

M.J taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega ja asuma alkoholismivastasele ravile.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt toetab M.J-i

tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab M.J-ile katseaja määramist kuni

02.05.2018. a ja käitumiskontrolli määramist kogu katseaja ulatuses, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti toetab abiprokurör M.J-ile elektroonilise järelevalve kohaldamist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et M.J-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud, millest 2 on arhiveeritud, vanglas viibib 1.

korda. Varasemalt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, millest viimase 2 on ühiskonnaohtlikud, kuid vägivalda kasutanud ei ole. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena

mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, oma tegude tagajärgedele mittemõtlemine ja mõjutatavus. Isik on varasemalt 3- korral olnud juba kriminaalhooldusel, mil igal korral esines kontrollnõuete täitmisega probleeme, rikkus lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ning üldkasuliku töö tundide tegemise ajal rikkus üldkasuliku töö tegemise korda.

Vangistuses M.J läbis vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale ajavahemikul 19.09.2016. a - 23.11.2016. a sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetaval on adekvaatne riski tajumine, kuid samas positiivne meelestatus ja enesekindlus raskustega

toimetulekul. Programmi jooksul muutus avatumaks ning analüüsivõime ja teiste seisukohaga arvestamine kasvas. Eesmärgid on seatud ning näeb võimalusi neid täita. Isiku murekohtadeks on sotsiaalne surve ja libastumise võimalus. Alates 26.09.2016. a alustas õpinguid kutsekoolis

maaleri/siseviimistleja erialal. Ajavahemikul 15.09.-10.10.2016. a osales suitsetamisest

loobumise motiveerimise programmis. Vangla toetab kinnipeetav M.J-i

ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Vanglamaterjalide kohaselt lahendab M.J valdavalt probleeme rahumeelselt, kuid tunnistab, et varasemalt on ta kasutanud vägivalda teiste nõusoleku saavutamiseks. Ta kordab samu vigu, suutmata talle määratud karistustest õppust võtta. Tunnistab probleeme alkoholiga ja väidetavalt on vangistus pannud teda mõtlema oma käitumise muutumise vajalikkuse üle. Samuti tunnistas ta, et läks grupi mõjuga kaas ja käitus alkoholijoobes hoolimatult.

4

Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab

edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud

ohtlikuks, ohustatud on avalikkus ja oht seisneb motoorsõiduki joobes juhtimisega prognoosimatute tagajärgedega avariiohtlike olukordade võimalikuks tekitamises. Oht on kõige

tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ning ei hakka mõtlema oma tegude

tagajärgedele. Riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 27 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 6 kuud on pannud M.J-i

mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad

tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. M.J on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht Vigala vallas, kuhu on võimalik paigutada ka elektrooniline järelevalve seade ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ja positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Kuid kohus peab vajalikuks määrata M.J-ile täiendavateks lisakohustuseks pöörduda

psühhiaatri poole, et läbida alkoholismivastane ravikuuri, kuna isiku probleemse käitumise

põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav avaldas ka ise kohtuistungil nõusolekut ravile asumiseks ning oli nõus ka tema suhtes elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt

käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Kohtu hinnangul võimaldab M.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes

elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet

väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.J-ile

võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.J , saades aru selle vajalikkusest ja

kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/