1-14-3337/63 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-3337

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 06.04.2017. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-14-3337

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kaitsja Valeriy Gimaev

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu J.N (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 30.03.2017. a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada J.N karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus)

kuud ning määrata ta selleks tähtajaks Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.N kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada J.N suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole (asukoht: Tartu

Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik, tel nr: 731 9100, E-R 7.30-18.00) ja läbida alkoholisõltuvusvastane ravikuur, esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

4. J.N-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. J.N vabastada määruse jõustumisel.

6. KrMS § 180 alusel mõista J.N-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 48 € (nelikümmend kaheksa eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse J.N-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Tartu Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Tartu esindusele ja J.N-ile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 20.03.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.10.2014. a kohtuotsusega tunnistati J.N süüdi KarS

§ 122 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kuid J.N täidab KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati J.N pöörduda katseaja jooksul alkoholismivastasele sõltuvusravile.

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 21.09.2016. a kohtumäärusega pöörati täitmisele J.N-ile

Tartu Maakohtu 15.10.2014. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus – 1 aasta vangistust.

Karistuse kandmise algus oli ja lõpp on 20.09.2016. a 20.09.2017. a.

J.N kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuses täitmiskava koostatud, kuna karistusaeg on lühike. Kinnipeetav töötab alates

01.03.2017. a koristajana, käib leerikoolis ja kaplani juures ning on avaldanud soovi osaleda kunstiringis. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tartus, oma abikaasa juures, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

J.N

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et

vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga, kuid puudub kindel vabanemisjärgne töökoht ning isiku abikaasa on kriminaalkorras karistatud ning vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

J.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus asuma alkoholismivastasele ravile.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.N tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi isiku vabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab J.N-ile katseaja määramist kuni kuueks kuuks alates kohtumääruse jõustumisest ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel.

Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada J.N tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J.N võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.N isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda, kannab karistust piinamise eest. Kuriteo kannatanuteks olid mitmetes episoodides kinnipeetava 4 alaealist last. Kuritegu toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarbimine. Vangistuses J.N-ile ei ole täitmiskava koostatud seoses lühikese vangistusajaga. Vanglas ta töötab koristajana, käib leerikoolis ja kaplani juures ning on avaldanud soovi osaleda kunstiringis. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tartu linnas, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht ning vabanemisjärgse positiivselt toetava sotsiaalne võrgustik on nõrk. Isikul on ema, õde ning abikaasa, kes on praeguseks ajaks ka vabastatud tingimisi ennetähtaegselt vangistusest ja viibib kriminaalhooldusel. Vanglamaterjalide kohaselt isik on käitunud impulsiivselt ja vägivaldselt, mida ta ise kahetseb.

Ta ei arvestanud sellega, et laste suhtes vägivalla kasutamine või tekitada pöördumatuid kahjustusi laste emotsionaalsele arengule. Isik ise on väidetavalt kannatanud abikaasa vägivalla all ning on pöördunud seoses sellega psühhiaatri poole. Kinnipeetav kannab oma 1.

kriminaalkaristust. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks lastele ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 16 %, mis on madal näitaja. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 33 %, mis on keskmine näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 6 kuu on pannud J.N mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. J.N on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on olemas kindel elukoht. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § lg kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.N tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust,

kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.N-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.N , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vanglast vabastamist toetavad ka nii vangla kui ka prokurör.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/