2-16-6179/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2017, Pärnu Tsiviilasja number 2-16-6179 Tsiviilasi

A. A.i hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine, riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x.x. xxxxxxxxx xx-xx, xxxxx; e-post: xxx) Kostja: A. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, Venemaa kodanik, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx x) Kohtuistung 05.04.2017, osales A. A., tõlk S. A. RESOLUTSIOON

1. Jätta A. A.i hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks läbi vaatamata, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu vaidluse lahendamine Eesti Vabariigi kohtule.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

3. Määruse jõustumise järel tagastada A. A.ile hagi esitamise eest 19.04.2016 tasutud riigilõiv

100 eurot, mis kanda A. A.i arvelduskontole nr EExxx. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on A. A.i hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks. Kostja A. A. on Venemaa kodanik, mistõttu tuleb kohtu pädevus (kohtualluvus) kindlaks määrata Eesti-Vene Õigusabilepingu sätete alusel. Nimetatud lepingu artikli 28 teisest lõikest tulenevalt tuleb abielulahutuse hagi Vene kodanikust kostja vastu esitada tema elukoha järgsele Venemaa kohtule. Lisaks hageja 05.04.2017 istungil teatas, et on saanud Venemaalt informatsiooni, et nende abielu on Peterburis juba lahutatud 2016.a suvel, hageja sõidab lähipäevil Peterburi ja kontrollib seda infot. Hageja ei vaielnud hagi läbi vaatamata jätmisele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 76 sätestatust järelduvalt võib kohus kohtualluvust kontrollida ka pärast asja menetlusse võtmist. TsMS § 75 lg 2 ja § 76 lg 1 koostoimest tuleneb, et kui kohus avastab pärast avalduse menetlusse võtmist, et asi ei allu sellele kohtule, teeb

Tsiviilasi nr 2-16-6179

kohus määruse asja üleandmiseks kohtualluvuse järgi, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Eeltoodu alusel kohus jätab hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad kulud hageja kanda, kui hagi jääb läbi vaatamata. Selles asjas kostja ei ole reaalselt menetluses osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Seega jäävad hageja kanda tema enda kantud kulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Riigilõivu tagastamine Hageja taotleb tagastada hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 kohaselt tagastatakse menetluses tasutud riigilõiv riigilõivu tasumiseks kohustatud isiku taotluse alusel ja tema näidatud isikule, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 19.04.2016 riigilõivu 100 eurot, mis tuleb hageja taotlusel tagastada samale hageja arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik