Legislator Case Law & Legislation
1-09-5782/2 AI generated

1-09-5782/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-5782/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-09-5782/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5782 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi A.S süüdistuses KarS § 329 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav A.S

elukoht: XXXXXXXXXX XX, isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord: Tartu Maakohtu 26.11.2008. a otsusega KarS § 424 järgi 30 päeva

vangistusega, millest kantud 2 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada A.S KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuseks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.04.2009.

a, s.o üks päev, A.S poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2008. a otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa 28 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis A.S-ile 2 (kaks) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 69 alusel asendada A.S-ile mõistetud 2 kuu 27 päeva pikkune vangistus 174 (ükssada seitsekümmend neli) tunni üldkasuliku tööga. A.S üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on A.S kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.S-ilt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja

määratud kaitsjale makstud tasu 1634.30 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

A.S süüdistatakse KarS § 329 järgi selles, et tema isikuna, keda on 26.11.2008. a

Tartu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuueks kuuks,

3 milline karistus pöörati täitmisele ARK Tartu Büroo poolt 04.12.08. a, juhtis 21.04.2009. a

kella 09.35 ajal Tartus, Sõpruse puiesteel mootorsõidukit Opel reg. märgiga XXX XXX, hoidudes sellega kõrvale karistuse täitmisest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantud karistuseks üks päev ja ärakandmisele kuuluvaks üks kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda 26.11.08. a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 28 päeva

võrra ja lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuotsuste kogumis kaks

kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1,3,4 asendada vangistus 174 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kuus kuud.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada

sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50. krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik