Legislator Case Law & Legislation
1-09-5846/1 AI generated

1-09-5846/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-09-5846/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-09-5846/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprillil 2009. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-5846 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk - Kriminaalasi

P.J süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppementluse sätete kohaselt Prokurör Margus Lellep Süüdistatav P.J

elukoht: XXXXXXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 kord, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks (viis) kuud vangistust. 5

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.J-ile mõistetud 5 kuu pikkust vangistus Tartu Maakohtu 20.02.2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangituse võrra ja liitkaristuseks mõista kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 69 alusel asendada P.J-ile mõistetud 8 kuu pikkune vangistus 480 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata 1 (üks) aasta.

2 Üldkasuliku töö tegemise ajal on P.J kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära P.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 8 (kaheksaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 1. mail 2009. a.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista P.J-ilt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja 3262.50

määratud kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 1634.30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

P.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 20.02.2007 a Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja otsusega nr 1-07-1117 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobe seisundis, juhtis 22.04.2009 a kella 17.50 paiku Tartumaal Aovere ristil mootorsõidukit Audi 80, reg nr XXXXXX, olles alkoholijoobes.

3 Sellega pani P.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.J-ile karistuseks 5 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.J-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 20.02.2007. a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada P.J-ile mõistetud 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 480 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära

teha ühe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 alusel võtta ära P.J-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 8 kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

P.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada

sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 147.50. krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik