2-16-11550/31 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2017. a Rakvere Tsiviilasja number 2-16-11550 Tsiviilasi J V hagi Kunda Linna, Linnavalitsuse kaudu, vastu kahju nõudes. Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA J V, ik xxxx, lepinguline esindaja Jaan Nurk

KOSTJA Kunda Linn, Linnavalitsuse kaudu, rk 75020500; seaduslik esindaja Krista Engelbrecht

RESOLUTSIOON

Jätta läbi vaatamata J V hagi Kunda Linna vastu kahju hüvitamise nõudes.

Jätta hageja kulud tema enda kanda.

Kostja ei ole menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlenud.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 15 päeva jooksul sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud

1. J V esitas 29.07.2016 hagi Kunda Linna vastu 18.03.2016 teel olevasse auku sõitmisest tulenevalt sõiduautole tekkinud kahju hüvitamise nõudes.

2. 04.10.2016 määras kohus asja läbivaatamise istungil, märkides muuhulgas, et kuivõrd hageja on juba hagis esitanud taotluse tunnistaja ärakuulamiseks, on asja lahendamine kirjalikus menetluses välistatud.

3. 16.01.2017 istungil anti pooltele tähtaeg ja võimalus kompromissi arutamiseks, uut istungi aega ei määratud.

4. Kohtu antud tähtajaks pooled selget seisukohta kompromissi osas ei teatanud, mistõttu kohus määras uueks istungiajaks 05.04.2017 kl 12.00.

5. Kutsed nimetatud istungile on saadetud hagejale, tema lepingulisele esindajale, kostjale. Hageja lepinguline esindaja on kutse kui menetlusdokumendi TsMS § 311 lg 3 tähenduses AETs avanud. Infosüsteemis dokumendi vastuvõtmine on üles ehitatud nii, et vastuvõtja saaks aru, et toimingut tehes loetakse dokument seaduse järgi kätte toimetatuks ja sellega kaasnevad menetlusõiguslikud tagajärjed.

6. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. See tähendab, et ehkki kohtul istungipäeva seisuga puuduvad andmed kutse kättesaamise kohta hageja enda poolt, on ta sellest teadlik oma lepingulise esindaja poolt kutse AETs avamise kaudu.

7. TsMS § 343 lg 1 kohaselt on kohus kutse kätte toimetanud hageja lepingulisele esindajale ning muuhulgas hoiatanud hagi läbivaatamata jätmise võimalusega, kui hageja kohtuistungile ei ilmu.

8. TsMS § 345 kohaselt ei ole hageja teatanud istungile ilmumise võimatusest.

9. Istungile ilmunud kostja taotles hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel.

Kohtu seisukoht

10. Kohus leiab, et on põhjendatud hagi jätta läbi vaatamata, kuna hageja esindaja, kellele on kohtukutse, sealjuures piisavalt aegsalt, loetud kättetoimetatuks, ei ole kuni istungi alguseni teatanud istungile ilmumist takistavatest asjaoludest ja mõjuvast põhjusest.

11. TsMS §-st 2 tulenevalt peab kohus tsiviilasja lahendama õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Elektrooniline kättetoimetamine on ette nähtud neid eesmärke silmas pidades.

12. Elektrooniline kättetoimetamine jaguneb kaheks: n-ö igaühele, kui isik selleks ise võimaluse annab, ja advokaatidele ning teistele erilistele adressaatidele nende kutsetegevuses, kellele dokumendid toimetatakse üldjuhul kätte elektrooniliselt infosüsteemi kaudu. Viimaste puhul eeldatakse põhjendatult võimelisust suhelda kohtuvõimuga elektroonilise infosüsteemi kaudu (TsMS § 3111 lõige 6). Infosüsteemi kaudu kättetoimetamine erineb muul viisil elektroonilisest kättetoimetamisest kättesaamise automaatse registreerimise poolest, samuti ei ole kättesaamiskinnituse saatmise kohustust. Sellega on tagatud lihtsam ja kiirem infovahetus ning infosüsteemipõhise suhtluse kohustusega adressaatide puhul on kättesaamise automaatne registreerimine põhjendatud.

13. Menetlus on staadiumis, kus asja sisuline lahendamine ei ole võimalik, istungi veelkordne edasilükkamine ei ole menetlusökonoomiliselt põhjendatud ning kostja ei ole hagi õigeks võtnud, seega TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt on olukorras, kus hageja ei ilmu istungile, alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel.

14. TsMS § 423 alusel hagi läbivaatamata jätmisel loetakse TsMS § 426 kohaselt, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

15. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kostjat esindas seaduslik esindaja, muid kulusid kohtule teadaolevalt kostja teinud ei ole.

18. TsMS § 427 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik