Legislator Case Law & Legislation
1-15-5647/33 AI generated

1-15-5647/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-15-5647/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-15-5647/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-5647

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 14. märtsi 2017 määrus

Ivan Grebeshkovi (ik 38610242260) karistuse täitmisele

pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Ivan Grebeshkov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 14. märtsi 2017 määrus jätta muutmata.

2. Ivan Grebeshkovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist

kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 26.11.2015 kohtuotsusega tunnistati I. Grebeshkov süüdi KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg. Lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud, s.o 1 aasta

ja 28 päeva ei pööratud täitmisele, tingimusel, et I. Grebeshkov ei pane 2-aastase katseaja

jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid.

2. 23.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule I. Grebeshkovi kohta erakorralise

ettekande põhjusel, et hooldusalune on 18.05.2016 ja 19.09.2016 rikkunud kohustust mitte

tarvitada alkoholi ning 30.03.2016 ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma

mõjuva põhjuseta. Viru Maakohus määras oma 03.10.2016 määrusega I. Grebeshkovile

täiendava kohustuse – läbida alkoholisõltuvuse ravikuur ja esitada kriminaalhooldusametnikule

sellekohane tõend 2 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Katseaja pikendamise taotlus jäeti

rahuldamata.

3. 28.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande I.

Grebeshkovi kohta, põhjusel, et hooldusalune on 03.05.2016 rikkunud kohustust mitte tarvitada

alkoholi. Viru Maakohtu 30.12.2016 määrusega jäeti taotlus rahuldamata.

4. 01.03.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule järjekordse ettekande I.

Grebeshkovi karistuse täitmisele pööramiseks, kuna hooldusalune on 12.02.2017 rikkunud

kohustust mitte tarvitada alkoholi.

5. Viru Maakohus oma 14.03.2017 määrusega rahuldas kriminaalhooldusosakonna taotluse pöörata

I. Grebeshkovi karistus täitmisele.

6. Kohus tuvastas, Politsei- ja Piirivalveameti andmetele tuginedes, et I. Grebeshkov rikkus kohtu

poolt määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud fakti tunnistas ka I. Grebeshkov,

kes põhjendas seda asjaoluga, et tal oli naisega tüli. Taolist selgitust aga ei saa lugeda

vabandavaks asjaoluks.

7. Kohus võttis ka arvesse, et tegemist on korduva rikkumisega. Viimase aasta jooksul on I.

Grebeshkovi suhtes tehtud kolm erakorralist ettekannet. Kõik ettekanded on seotud alkoholi

tarvitamise keelu rikkumisega.

8. Kohus on varasemalt andnud võimaluse I. Grebeshkovile kanda karistust vabaduses olles, kuid

kohaldatud meetmed ei ole suutnud panna teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest.

Samuti ei ole I. Grebeshkovi mõjutanud teadmine, et rikkumiste korral tuleb tal minna kandma

vabadusekaotuslikku karistust ning tema ülalpidamisel olevad isikud jäävad ilma tema toetuseta.

Arvestades korduva rikkumise esinemist, on kohus veendunud, et I. Grebeshkov hoiab

käitumiskontrolli teostamisest kõrvale. Seetõttu ei ole kriminaalhoolduse edasine teostamine

otstarbekas ja karistus tuleb KarS § 74 lg 4 kohaselt täitmisele pöörata.

Määruskaebus

9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu I. Grebeshkov, kes palub tühistada Viru

Maakohtu määruse ning pikendada I. Grebeshkovi katseaega ühe aasta võrra ning määrata

täiendav kohustus osaleda sotsiaalprogrammides või kohaldada talle elektrooniline valve.

10. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et kriminaalhooldusametniku teise ettekande jättis Viru

Maakohus oma 30.12.2016 määrusega rahuldamata kui põhjendamatu. Esimese ettekande puhul

tegi Viru Maakohus 03.10.2016 määruse, millega määras I. Grebeshkovile täiendava

kontrollnõude – kohustuse läbida alkoholismivastane kuur. Selle on I. Grebeshkov korralikult

täitnud, 12.12.2016 lasi süüdimõistetu end Narvas psühhiaatri juures kodeerida.

11. 12.02.2017 alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta leiab kaebaja, et ei tulnud toime, sest

tema abikaasa, olles rasedusest tingituna ärrituv ja närviline, läks oma isa juurde elama ja võttis

lapse kaasa. I. Grebeshkov läks abikaasat koju kutsuma, kuid ei suutnud end tagasi hoida ja jõi

veidi alkoholi.

12. Kaebaja leiab, et kuigi tema puhul esinevad formaalsed alused karistuse täitmisele pööramiseks,

tuleks arvestada tema perekonnaseisu ja seda, et süüdimõistetu on oma käitumise

õigusvastasusest aru saanud. I. Grebeshkovil on olemas töökoht ja stabiilne sissetulek, mis

võimaldab ülal pidada abikaasat ja last. Juunis 2017 sünnib I. Grebeshkovi teine laps, keda on ka

vaja ülal pidada. Samuti palub I. Grebeshkov arvestada, et ta ei ole alkoholisõltlane ning tarvitas

12.02.2017 alkoholi mõtlematult. I. Grebeshkov soovib Tallinnas viia läbi spetsiaalse

alkoholivastase seadme siirde protseduuri, mis võib alkoholi tarvitamisel viia surmani.

Siirdamine on määratud 17.04.2017.

13. I. Grebeshkov on nõus ka elektroonilise valvega ning palub anda võimaluse, et jääda perekonna

juurde ja toetada abikaasat ja lapsi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

14. Ringkonnakohus, hinnanud kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, jääb maakohtu

määruses toodud järelduste juurde ning leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja igakülgselt

põhjendatud. Ringkonnakohus märgib määruskaebuses toodud väidetele vaid järgmist.

2

2

15. Tulenevalt KarS § 74 lg-st 4 kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada

katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest ja toimiku materjalidest nähtub, et I. Grebeshkov on

korduvalt rikkunud talle katseajal pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu

03.10.2016 määrusega anti I. Grebeshkovile täiendav võimalus – karistust ei pööratud täitmisele

ning määrati täiendavaks käitumiskontrolli nõudeks alkoholivastase ravikuuri läbimine. Asjaolu,

et 30.12.2016 maakohus teist erakorralist ettekannet ei rahuldanud, tulenes sellest, et väidetav

alkoholi tarvitamise keelu rikkumine (03.05.2016) toimus enne esimese erakorralise ettekande

esitamist ja kohtu poolt täiendavate kohustuste määramist. Seetõttu ei pidanud kohus

põhjendatuks erakorralise ettekande rahuldamist. See aga ei vähenda 12.02.2017 alkoholi

tarvitamisega seotud rikkumise olulisust – tegemist on korduva rikkumisega, ka pärast kohtu

poolt uue võimaluse andmist on I. Grebeshkov käitumiskontrolli nõuet rikkunud. I. Grebeshkovi

suhtumine õiguskorda on kohtu hinnangul hoolimatu ja isegi alkoholisõltuvuse ravikuuri

läbimine ei ole I. Grebeshkovi käitumismustreid parandanud.

16. Kaebaja palub pikendada katseaega ühe aasta võrra, määrata täiendavaks kohustuseks

sotsiaalprogrammides osalemise või kohaldada elektroonilist valvet.

Kaebaja on 12.02.2017 rikkumist põhjendanud asjaoluga, et kuna tema abikaasa lahkus kodust

oma isa juurde koos lapsega, siis ei suutnud I. Grebeshkov end tagasi hoida ja tarvitas veidi

alkoholi. Kohtu hinnangul ei ole selline põhjendus vabandatav, samuti näitab alkoholi korduv

tarvitamine katseajal, et I. Grebeshkov ei ole aru saanud kohtu poolt kehtestatud

käitumiskontrolli nõuete kohustuslikkusest. Seetõttu ei pea kohus ka põhjendatuks katseaja

pikendamist, kuna korduvad rikkumised ei anna alust arvata, et I. Grebeshkov suudab

käitumiskontrolli nõuetest edaspidiselt kinni pidada. Samuti ei ole põhjendatud

kriminaalhoolduse edasine teostamine täiendavate kohustuste määramisega sotsiaalprogrammide

näol ega ka elektroonilise valve kohaldamine, kuna selliste kohustuse panemine ei välista

võimalust, et I. Grebeshkov rikub järjekordselt käitumiskontrolli nõudeid.

17. Kaebaja toob välja, et tema toetust on vaja tema abikaasale ja lastele, kes ilma tema toetuseta

hakkama ei saa.

Väljatoodud asjaolud ei ole aluseks vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks KrMS §

415 alustel. Allutades isiku kriminaalhooldusele ning täiendavatele kontrollnõuetele, on isikul

kohustus nende täitmiseks ja isik peab olema teadlik, et kontrollnõuete korduva rikkumisega

võib kaasneda karistuse täitmisele pööramine. Nagu ka maakohus oma määruses välja tõi, oli I.

Grebeshkov käitumiskontrolli nõuete rikkumise ajal oma perekonna ülalpidajaks, kuid see ei

hoidnud I. Grebeshkovi rikkumiste toimepanemisest.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on I. Grebehskov suhtunud korduvate rikkumistega hoolimatult talle

kohtu poolt kehtestatud kriminaalhoolduse nõuetesse. Kuigi määruskaebuses väidab I.

Grebeshkov, et on mõistnud oma tegude õigusvastasust ja soovib end parandada, ei ole

süüdimõistetu oma käitumisviisidega siiski näidanud soovi enda parandamiseks. Samuti rõhutab

ringkonnakohus, et kui isik viibib kinnipidamisasutuses, ei ole tal võimalik ka alkoholi tarvitada

ja saab osaleda erinevates resotsialiseerumisprogrammides.

On ilmselge, et I. Grebeshkov ei ole suutnud talle katseaja kestel määratud kohustusi täita,

mistõttu tuleb ärakandmata karistus pöörata täitmisele.

19. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et

maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

3

3

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

4

4