3-16-2319/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

05.04.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2319

Haldusasi

Aleksandr Karpovi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Karpovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksandr Karpov

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Karpovi määruskaebus läbi vaatamata HKMS § 203 lg 2 ja § 190 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 15.09.2016. a määrusega asjas nr 2-16-12178 Aleksandr Karpovi

riigi õigusabi taotluse osaliselt ja andis A. Karpovile riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta õigusnõustamiseks, s.o nõude perspektiivikuse

hindamiseks.

2. A. Karpovile riigi õigusabi korras määratud advokaat Andrei Matvejev esitas 16.11.2016

Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 12.10.2016. a otsuse nr 5-37/16/190-20

tühistamiseks ning hüvitise määramiseks. Tallinna Halduskohus andis kaebuse kohtualluvuse

järgi üle Tartu Halduskohtule.

Kaebuses toodud asjaolude kohaselt esitas kaebaja 29.12.2014 ja 15.09.2016 vastustajale

kahju hüvitamise taotlused. Kahju tekitati kaebajale sellega, et kaebaja viibis 25.10.2010 kuni

23.09.2013 Tallinna Vanglas kambrites, mille põrandapind ühe kinnipeetava kohta oli

väiksem kui 3 m2. Seega ei olnud kaebaja kinnipidamise tingimused kooskõlas Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) §-s 3 ettenähtud nõuetega.

Kinnipidamisel viibides kaebaja haigestus raskelt, kuid vastustaja ei reageerinud sellele

tähtaegselt ning kaebaja saadeti kinnipidamise ajal kolm korda ravile. Seniajani mõjutavad

ebasobivad kinnipidamistingimused kaebaja terviseseisundit ja tal ei ole vabaduses viibides

vajalikku elukvaliteeti. Vastustaja ei selgitanud välja olulise tähendusega asjaolusid ega

kogunud tõendeid. Vaidlusaluse otsuse tegemisel rikuti ärakuulamisõigust.

Kaebaja esindaja leidis kaebuses, et riigi õigusabi hõlmab ka kaebuse esitamist Tallinna

Vangla otsuse peale. Vesteldes kliendiga sai advokaat aru, et ebasobivad

kinnipidamistingimused põhjustasid kliendi tervise olulise halvenemise ja sel juhul on

tegemist kahjunõudega, mis on suunatud sellele, et saada hüvitist tervise kahjustamise eest.

3. Tartu Halduskohus lõpetas 17.01.2017. a määrusega Viru Maakohtu 15.09.2016. a

määrusega kohtuasjas nr 2-16-12178 A. Karpovile määratud riigi õigusabi andmise

(resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta ja andis A. Karpovile tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 2).

Halduskohtu määruse kohaselt on halduskohtul pädevus otsustada maakohtu poolt antud riigi

õigusabi andmise lõpetamist analoogia alusel Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-4-1-15.

Kaebajale tuleb riigi õigusabi andmine riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 alusel

lõpetada.

Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamiskaebuse. Kaebaja ei ole kohtueelses

menetluses välja toonud mingit varalist kahju, mis tal Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse

tõttu oleks tekkinud, seega ei saa kaebaja eeltoodud nõuet esitada ka kohtus. Tallinna Vangla

vastu esitatud kahju hüvitamise nõue, milles kaebaja tugineb ruumikitsikusele kambris, ei ole

nõue, mille suhtes esineks tungiv avalik huvi.

Kohtu kindlakstehtud asjaolude põhjal on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks kohtus

ilmselt vähene. Puudub võimalus hinnata kaebaja korduva 2016 esitatud kahju hüvitamise

taotluse tagastamist õigusvastaseks. Kui taotlus tagastati 2016 õiguspäraselt, siis ei ole

kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja tal puudub kohtule kaebuse esitamise

õigus.

Maakohus andis kaebajale riigi õigusabi probleemi lahendamise perspektiivikuse

hindamiseks. Kohtuasja materjalide põhjal ei ole advokaat A. Matvejev talle antud ülesannet

täitnud. Kohtule esitatud kaebusest ei nähtu põhjendusi, miks peab advokaat eeltoodust

olenemata kaebust lubatavaks ja perspektiivikaks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Karpov esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määruse

resolutsiooni p 1 tühistada ja teha uus määrus, millega jätkata kaebajale riigi õigusabi

andmist.

Määruskaebuse kohaselt ei eksisteeri RÕS § 17 lg-s 2 ettenähtud erisused riigi õigusabi

osutamiseks, kuna tegemist ei ole kriminaalasjaga. RÕS § 4 lg 3 sisaldab ka riigi õigusabi

esindamist haldusmenetluses.

Kaebaja esitas ise vanglale kahju hüvitamise taotluse ja vangla tegi taotluse osas otsuse.

Advokaat oli kohustatud esitama kaebuse Tallinna Vangla otsuse vaidlustamiseks lähtudes

RÕS § 17 lg-st 1. Kohtu arvamus, et advokaat pidi esitama vaid aruande kohtule asja

perspektiivikuse kohta, ei ole kooskõlas RÕS § 17 lg 1 sättega ega riigi õigusabi iseloomuga.

Advokaadil puudub õigus lõpetada õigusabi osutamine viidates sellele, et tegemist on õiguste

kaitsmisega, mille kaitseks riigi õigusabi ei anta. Kohtul on kaalutlusõigus, kas anda riigi

õigusabi või mitte.

Kaebaja vaidlustatud Tallinna Vangla otsuse ja vastava temaatika osas esineb tungiv avalik

huvi. Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite arv, mis puudutab nn kambri pindala

problemaatikat, näitab, et probleem on ühiskonna tähelepanu fookuses.

Tegemist ei ole mittevaralise kahju nõudega otseses mõttes, vaid haldusakti vaidlustamisega,

mille vorm ja andmise viis ei vasta haldusmenetluse seaduse nõuetele. Tegemist on nõudega,

mis puudutab haldusõiguse menetluslike normide rikkumist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et A. Karpovi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

2

2

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse

esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku §

187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 187

lõigetes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel

apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või

kui asjas tehtav kohtuotsuse ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema

õigusi või kohustusi.

Tartu Halduskohus tagastas 28.02.2017. a määrusega A. Karpovi kaebuse Tallinna Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 121 lg 1 p 4

alusel. Kuna menetlusosalised nimetatud määrust ei vaidlustanud, jõustus Tartu Halduskohtu

28.02.2017. a määrus 17.03.2017. Seoses kaebaja kaebuse tagastamisega ja vastava määruse

jõustumisega, puudub kohtu menetluses A. Karpovi kaebus, mille menetlemise raames oleks

ringkonnakohtul võimalik kaaluda kaebajale riigi õigusabi andmist või asjaolu, kas

halduskohus lõpetas 17.01.2017. a määrusega kaebajale riigi õigusabi andmise õiguspäraselt.

Käesolevas asjas tehtav ringkonnakohtu määrus Tartu Halduskohtu 17.01.2017. a määrusele

esitatud A. Karpovi määruskaebuse osas ei saa kuidagi mõjutada kaebaja õigusi. Kuna antud

kohtuasjas on asjaolud muutunud, s.t esinevad HKMS § 187 lg 3 p-s 6 toodud asjaolud, siis

kuulub määruskaebus läbi vaatamata jätmisele HKMS § 203 lg 2 ja § 190 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi

3

3