1-09-2935/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-2935

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-2935 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasi Süüdimõistetu E.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu E.H ik XXX, asukoht: Tartu Vangla, , elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: adv.Aivar Hint, OÜ Tartu I Advokaadibüroo RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 426 lg 1, § 432 lg. 3, KarS § 76 lg.1, maakohus m ä ä r a s:

Vabastada E.H talle 04.01.2008.a Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 4 aasta vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Määrata katseaeg 1(üks) aasta.

Kohustada E.H *d katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

2.ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3.alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

5.saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg.2 p.1,2,4,5,6,7 alusel määrata E.H *le katseajaks järgmised lisakohustused:

2 (4) 1.mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva loata; 2. asuda tööle 6 nädala jooksul alates vabanemisest 3.mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume 4. osaleda AA-grupi töös alates hiljemalt kolmandast nädalast arvates vabanemisest 5. võtta ühendust kohtutäituriga hiljemalt vabanemisele järgnevast 4. kuust ja sõlmida kokkulepped kahjude hüvitamiseks 6.täita laste ülalpidamiskohustust alates vabanemisele järgnevast teisest kalendrikuust.

Määrata E.H

kriminaalhoolduse teostamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Määrus E.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 78 lg.2 alusel hakata E.H katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu E.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik.

Tartu Vangla esitas 02.03.2009a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava E.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. E.H on karistatud 04.01.2008.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 209 lg 2 p 1, KarS § 214 lg 2 p 1, KarS § 199 lg 2 p 4, KarS § 121, KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1 alusel 4-aastase vangistusega. Liitkaristusest on maha arvatud 29.03.2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa,

mis 03.jaanuari 2008.a. seisuga on 1 aasta 9 kuud 6 päeva vangistust ja lõplikult

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on mõistetud 2 aasta 2 kuu 24 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 04.01.2008.a.

Kohus juhib tähelepanu, et Tartu Maakohtu 04.01.2008.a. otsuses on resolutiivosas kaks

eksitavat trükiviga. Nimelt peab lauses „Liitkaristusest maha arvata E.H-le

29.märtsi 2006.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 03.jaanuar

2007.a.seisuga on 1 (üks ) aasta 9(üheksa) kuud 6 (kuus) päeva vangistust ja lõplikult

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on kaks (2) aastat kaks (2) kuud kakskümmend neli

(24) päeva vangistust“ olema kirjas, et liitkaristusest maha arvata … mõistetud karistuse ärakantud osa (mitte ärakandmata osa) ja karistuse ärakantud osa tuleb arvestada seisuga

03.jaanuar 2008 (mitte 2007). Samas on need vead trükivead, kuna sisuliselt ongi maha arvatud karistuse ärakantud osa seisuga 03.01.2008, mis on 1 aasta 9 kuud 6 päeva. E.H on kriminaalkorras karistatud 12 korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest, lisaks teiselaadilistele kuritegudele.

Varasemalt on E.H jäetud kohtu poolt mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaeg vabastamata.

Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval vanglas viibides kodukorraga probleeme ei olnud. Osales joovastivaba osakonna töös ja töötas majandusabitöölisena

3 (4) 13.06.2008- 27.11.2008a. Majandustöölt vabastati seoses vangla julgeoleku ohustamisega. Vabanedes plaanib asuda tööle MTÜ EEVÜ( Eesti Evangeelne Vennaste Ühing)-s, elama saab hakata sama MTÜ-le kuuluvas korteris: xxxxxxxxxxxxxxxxx. Vabaduses elas abikaasa ja lastega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. E.H on põhiharidus ja enda sõnul on ta aastate jooksul läbinud mitmeid erinevaid kursuseid. Kuriteod on sooritatud alkoholijoobes, on vabaduses pöördunud abi saamiseks spetsialisti poole. Alkoholi kuritarvitamise perioodi jääb ka ebaõnnestunud suitsiidikatse. On kõikuva enesehinnanguga, tema käitumine viitab vähesele enesekindlusele. E.H esineb raskusi probleemide kuhjumisest tingitud negatiivsete emotsioonide toimetulekuga, mistõttu alkohol näib olevat olnud tema ebaadekvaatseks viisiks nendega toime tulla. Vabaduses soovitatav liituda AA-kliiniku tööga.

Ohtlikkuse osas leiab vangla, et oht seisneb materiaalse kahju tekitamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem alkoholi tarvitades.

Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes nõustub E.H tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuigi E.H kuritegeliku käitumise riskid on kõrged, oleks otstarbekam ta ennetähtaegselt vabastada, kuna sel juhul tegeleks ta resotsialiseerumisega ametniku järelevalve all.

Kohtuistungil 21.aprillil 2009a. seletas E.H, et ta jääb Tartusse elama, kuna siin saab töö.

Pere juures xxxxxxxxxtööd ei leia. Tööd on lubanud anda MTÜ Eesti Evangeeliumi Vennasteühing. Ta vormistatakse tööle ja käib nende juures ka piiblitunnis. Vabaduses näeb suurimat riski alkoholis, mistõttu on nõus ise liituma AA-grupiga. Varem ta sellisest teadlik ei olnud. Tartu Vanglas on alkoholi vastu saanud ka ravi. Kiriku ja V.Niilo toel loodab jääda

karske eluviisi juurde. E.H usub, et tal jääb teenistusest nii palju üle, et saab lapsi toetada ja emale abiks olla. Varasemad karistused ei ole sellepärast tulemusi andnud, et E.H ei olnud teadlik võimalusest alkoholiravi saada ja kiriku poole pöörduda. Ta on ka abikaasale andnud lubaduse mitte enam jooma hakata.

Prokurör ei toeta E.H ennetähtaegset vabastamist. E.H on varem 11 korda karistatud, kuritegelik dünaamika on olnud tõusvas joones. Pere ei soovi temaga enam edaspidi suhelda. Toimepandud kuritegu on raskeväljapressimine ja röövimine endast nõrgema suhtes. Ta ei ole olnud aus ka kohtu ees ja on püüdnud manipuleerida. I astme kuriteo toimepannu peaks olema karistusest pikema aja ära kandnud, et teda vabastada.

Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. EEVÜ on andnud kirjaliku nõusoleku E.H

tööle võtta, samuti andnud nõusoleku anda E.H-le elamispind ja andnud positiivse

iseloomustuse eelmisest töötamise ajast. E.H on vabanedes elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik. E.H on valmis täitma kriminaalhooldaja poolt ette pandud kohustusi.

Kohtu seisukoht ja põhjendused.

E.H on süüdi tunnistatud ka karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest. KarS § 76 lg.2 p.1 ja 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära

kandnud vähemalt 1/2, kuid mitte vähem, kui 6 kuud, mõistetud karistusajast. E.H on

seisuga 20.04.2009 ära kandnud temale mõistetud karistusest 3 aastat 23 päeva vangistust. Seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. E.H on varasemalt jäetud kahel korral tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

4 (4) KarS § 76 lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus on seisukohal, et E.H vabastamiseks ennetähtaegselt on olemas kõik materiaalsed

tingimused, mille olemasolu nõuab ennetähtaegse vabastamise instituut: on olemas elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik Vennasteühingu näol. Kohus peabki oluliseks, et E.H on

leidnud toetajad, kellega ennast samastada ja kelle liikmena ennast tunda. Kuna tegemist on

kristliku kogudusega, eeldab kohus selle ühiskondlikult aktsepteeritavat mõju. Kohtuistungil avaldus ja ka vangla iseloomustusest nähtub, et E.H mõtteviis on oluliselt muutunud

võrreldes varasemaga, seega on põhjust arvata, et tema lubadused oma elu korraldada on tõsiseltvõetavad ja läbi mõeldud. Vangla iseloomustusest nähtub, et E.H on mõelnud läbi oma elukorralduse juba varem ja mitte ainult kohtule lubaduste andmiseks. Seega on eeldus, et ta

tuleb oma lubaduste täitmisega ka toime. Veel leiab kohus, et kui E.H praegu mitte vabastada, siis on järgmine kord võimalik arutada tema vabastamise küsimust oktoobri lõpus.

Siis jääb temal karistust kanda 5 kuud, mis võib osutuda ebapiisavaks, et isikut mõjutada katseaja nõudeid korrektselt täitma.

Tingimuslikult ennetähtaegselt vabastatav isik peab olema valmis täitma kriminaalhoolduse

kontrollnõudeid ja võimalikke kohustusi võtma. Käesoleval juhtumil see eeldus olemas ja

püstitatavate nõuete korrektse täitmise korral on E.H õiguskuuleka ja ühiskondlikult

aktsepteeritava elu juurde naasmine võimalik. E.H-le tuleb KarS § 75 lg.2 alusel teha

kohustuseks muude kohustuste kõrval osaleda AA tugigrupi töös, täita oma laste ülalpidamiskohustust ja pöörduda kohtutäituri poole, et võlanõuete tasumine kontrolli alla saada. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, KarS § 75, §-st 76.

Ülle Raag Kohtunik