1-15-5143/85 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2017 Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-15-5143

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

Janis Skopecs süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ja §

266 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 9. jaanuari 2017 otsus

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi

Väin

Apellatsiooni esitajad

Janis Skopecs ja tema kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

Süüdistatav

Janis Skopecs

sünniaeg 14.11.1969;

elukoht XXX

varem kriminaalkorras karistatud ühel korral.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Mõista Janis Skopecsilt Eesti Vabariigi kasuks välja koosseisuväliste tõlgitasude

katteks 216,60 eurot, sealhulgas käibemaks 36,10 eurot.

3. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

vandeadvokaat Marina Valge poolt Janis Skopecsile apellatsioonimenetluses

osutatud riigi õigusabi eest 216 eurot, sh käibemaks 36 eurot.

4. Mõista Janis Skopecsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 216 eurot kaitsjale makstud

tasu katteks.

5. Janis Skopecsilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul

kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri

märkimine on kohustuslik.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 5. aprillil 2017 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates 6. aprillist 2017.

Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal, teistel kohtumenetluse pooltel

advokaadi vahendusel.

Süüdistuse sisu

1. J. Skopecs anti kohtu alla ja esitati süüdistus selles, et tema, ajavahemikul 15.10.2013 kuni

08.11.2014 pani toime KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo 36 kuriteo episoodis,

s.o võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, millise teo objektiks

on olnud tulirelv, mis on toime pandud eluruumi sissetungimisega ning millised vargused on toime

pandud süstemaatiliselt, ning mis kokkuvõtlikult seisnesid selles, et tema,

• 15.10.2013 kella 07.45 kuni 15.10.2013 kella 20.15 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja I.L. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kuriteoga põhjustati I. L kokku 182,14 euro

suurune varaline kahju.

• 15.10.2013 kella 15.00 kuni 16.10.2013 kella 15.00 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga G.K. 3334,49 euro suurune varaline kahju.

• 16.10.2013 kella 07.20 kuni 16.10.2013 kella 20.35 vahelisel ajal tungis rõdu ukse

lõhkumise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku

põhjustati R.L. 4034,37 euro suurune varaline kahju.

• 21.10.2013 kella 18.00 kuni 22.10.2013 kella 22.45 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega põhjustati M.S.

varalist kahju kokku 1928 eurot.

• 01.12.2013 kuni 10.03.2014 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult, valdaja L.O. tahte

vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus

pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.O. 810 euro suurune varaline kahju.

• 14.12.2013 kella 13.00 kuni 30.12.2013 kella 18.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati A.K.

varalist kahju kokku 1560,46 eurot.

• 04.01.2014 kella 12.30 kuni 04.01.2014 kella 18.40 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja R.P. tahte vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse eramusse ja selle keldrisse, pannes toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga

R.P. 41,75 euro suurune varaline kahju.

• 04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja K.M. tahte vastaselt elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse, vargusega tekitati K.M. varalist kahju kokku 15 eurot.

• 04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati G.K varalist

kahju kokku 2300 eurot.

• 06.01.2014 kella 17.20 kuni 06.01.2014 kella 20.30 vahelisel ajal tungis lastetoa akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga L.K. 764,65 euro suurune varaline kahju.

• 06.01.2014 kella 19.00 kuni 06.01.2014 kella 21.05 vahelisel ajal tungis lastetoa akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga N.A. 1625,2 euro suurune varaline kahju.

• 06.01.2014 kella 19.30 kuni 07.01.2014 kella 08.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult

valdaja A.T. tahte vastaselt esiku akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati varalist kahju E.T. 908,53

eurot.

• 31.01.2014 kella 15.50 kuni 31.01.2014 kella 21.30 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga Õ.M. 1320 euro suurune varaline kahju.

• 08.02.2014 kella 10.30 kuni 10.02.2014 kella 06.30 vahelisel ajal tungis köögi akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga L.S. 1566 euro suurune varaline kahju.

• 08.02.2014 kella 15.00 kuni 09.02.2014 kella 01.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kuriteoga põhjustati Õ.K. kokku 1567,75 euro suurune varaline kahju.

• 19.02.2014 kella 18.00 kuni 19.02.2014 kella 19.15 vahelisel ajal tungis rõdu ukse avamise

teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati E.S. varalist kahju kokku

660 eurot.

• 19.02.2014 kella 21.00 kuni 19.02.2014 kella 22.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga Heino Viinile 537 euro suurune varaline kahju.

• 19.02.2014 kella 15.30 kuni 21.02.2014 kella 17.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati R.R.

varalist kahju kokku 180 eurot, H.R. 1881 eurot ja K.R. 2100 eurot.

• 25.02.2014 kella 17.30 kuni 25.02.2014 kella 22.30 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga E.U. 720 euro suurune varaline kahju.

• 27.02.2014 kella 16.00 kuni 02.03.2014 kella 23.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga T.V. 1707,74 euro suurune varaline kahju.

• 01.03.2014 kella 16.10 kuni 02.03.2014 kella 13.50 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja R.K. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga R.K. 391,04 euro

suurune varaline kahju.

• 01.03.2014 kella 20.00 kuni 02.03.2014 kella 01.45 vahelisel ajal tungis magamistoa akna,

rõdu ukse ja köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse,

kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga L.G. 7036,23 euro suurune varaline

kahju.

• 05.03.2014 kella 16.30 kuni 06.03.2014 kella 07.00 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga S.L. 220 euro suurune varaline kahju.

• 08.03.2014 kella 18.30 kuni 08.03.2014 kella 22.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga A.N. 3736,96 euro suurune varaline kahju.

• 24.09.2014 kella 17.30 kuni 24.09.2014 kella 23.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati I.K.

varalist kahju kokku 1593 eurot.

• 01.10.2014 kella 17.20 kuni 02.10.2014 kella 08.20 vahelisel ajal tungis pesuruumi akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga A.K. 942 euro suurune varaline kahju

• 07.10.2014 kella 18.30 kuni 07.10.2014 kella 21.00 vahelisel ajal tungis veranda ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati M.A.

varalist kahju kokku 960 eurot.

• 10.10.2014 kella 13.45 kuni 12.10.2014 kella 17.45 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse. Kokku

põhjustati kuriteoga R.T. 2143 euro suurune varaline kahju.

• 11.10.2014 kella 17.30 kuni 12.10.2014 kella 01.30 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati N.A. 4069,8 euro suurune varaline kahju.

• 13.10.2014 kella 19.00 kuni 13.10.2014 kella 20.25 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja M.J. tahte vastaselt, elutoa akna klaasi eemaldamise teel sisse Kungla tn 30-1,

Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse. Kokku põhjustati kuriteoga M.J.

140 euro suurune varaline kahju.

• 21.10.2014 kella 08.45 kuni 21.10.2014 kella 22.05 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati A.E.

varalist kahju kokku 3755 eurot.

• 29.10.2014 kella 16.30 kuni 29.10.2014 kella 23.30 vahelisel ajal tungis elutoa akna lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga V.P. 116,19 euro suurune varaline kahju.

• 30.10.2014 kella 16.00 kuni 30.10.2014 kella 19.00 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, vargusega tekitati M.E.

varalist kahju kokku 2109 eurot.

• 02.11.2014 kella 08.00 kuni 02.11.2014 kella 19.00 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kus pani toime varguse.

Kokku põhjustati kuriteoga H.R. 1310 euro suurune varaline kahju.

• 04.11.2014 kella 09.00 kuni 04.11.2014 kella 18.15 vahelisel ajal tungis rõdu ukse lahti

kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, vargusega tekitati M.S.

varalist kahju kokku 425,6 eurot.

• 08.11.2014 kella 11.30 kuni 08.11.2014 kella 21.40 vahelisel ajal tungis magamistoa akna

lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kus pani toime varguse,

sh püstoli ja padrunite varguse, põhjustades kokku L.K. 2475 euro suuruse varalise kahju.

2. Samuti on J. Skopecs süüdistatav KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises 22-s episoodis, s.o valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi

ebaseaduslikus sissetungimises ning mis kokkuvõtlikult seisnesid selles, et tema,

• 04.11.2013 kella 18.00 kuni 05.11.2013 kella 00.30 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult,

valdaja H.V. tahte vastaselt, elutoa akna ja veranda ukse lahti kangutamise teel tungida

sisse XX, Valga linn asuvasse eramusse, H.V. tekitati kuriteoga kokku 496,23 euro suurune

varaline kahju.

• 18.12.2013 kella 15.00 kuni 18.12.2013 kella 18.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja tahte vastaselt, magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XX, Valga linn

asuvasse eramusse, mis kuulub M.P., samuti üritas ebaseaduslikult, valdaja M.P. tahte

vastaselt, akna lahti kangutamise teel sisse tungida XXX eramusse, kuid aken ei avanenud.

Kuriteoga tekitati Inga Vassiljevale kokku 713,55 euro suurune varaline kahju.

• 28.12.2013 kella 10.00 kuni 31.12.2013 kella 13.34 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja S.O. tahte vastaselt, tualettruumi akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn

asuvasse eramusse, kuriteoga tekitati varalist kahju S.O. kokku 771,88 euro suuruses.

• 04.01.2014 kella 18.00 kuni 04.01.2014 kella 21.50 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult,

valdaja E.M. tahte vastaselt, elutoa akna ja köögi akna lahti kangutamise teel tungida sisse

XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aknad ei avanenud. Kuriteo käigus tekitati E.M.

varalist kahju kokku 771,02 euro suuruses ulatuses.

• 04.01.2014 kella 07.30 kuni 05.01.2014 kella 06.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja M.D. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse. Kuriteo käigus tekitati M.D. varaline kahju 459,72 euro ulatuses.

• 06.01.2014 kella 08.20 kuni 06.01.2014 kella 17.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja T.K. tahte vastaselt, rõdu ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse, tekitades T.K. kokku 30 euro suuruse varalise kahju.

• 06.01.2014 kella 18.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja V.M. tahte vastaselt, tungida

sisse köögi akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu

jäi lõpule viimata, sest köögis pandi tuli põlema. Kuriteo käigus tekitati V.M. 250 euro

suurune varaline kahju.

• 06.01.2014 kella 21.30 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja E.M. tahte vastaselt, tungida

sisse rõdu ukse lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu

jäi lõpule viimata, sest valgustus pandi korteris põlema. Kuriteo käigus tekitati E.M. kokku

428,71 euro suurune varaline kahju.

• 31.01.2014 kella 18.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja P.P. tahte vastaselt, rõdu ukse

lahti kangutamise teel tungida sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid kuritegu jäi

lõpule viimata, sest korteriomanik tuli asja kontrollima. Varalist kahju ei tekkinud.

• 10.02.2014 lõuna aja kuni 11.03.2014 kella 14.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja E.V. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse korterisse. Kuriteo käigus E.V. varalist kahju ei tekitatud.

• 25.02.2014 kella 20.00 kuni 25.02.2014 kella 21.00 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja H. AS tahte vastaselt, akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn asuvasse

H. AS kontorisse. Kuriteo käigus H. AS`le varalist kahju ei tekitatud.

• 03.03.2014 kella 11.00 kuni 10.03.2014 kella 15.30 vahelisel ajal üritas ebaseaduslikult,

valdaja M.V. tahte vastaselt, tungida sisse köögi akna, elutoa akna ja magamistoa akna

lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aknad ei avanenud.

Kuriteo käigus tekitati M.V. kokku 1226,05 euro suurune varaline kahju.

• 03.03.2014 lõuna aja kuni 11.03.2014 kella 14.15 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja E.E. tahte vastaselt, magamistoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse eramusse. Kuriteo käigus magamistoa akna lõhkumisega tekitati E.E. kokku

409,05 euro suurune varaline kahju.

• 08.03.2014 kella 21.10 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja K.H. tahte vastaselt tungida sisse

magamistoa akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid

korteriomanik sattus talle peale. Kuriteo käigus K.H. varalist kahju ei tekitatud.

• 01.10.2014 kella 20.00 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja I.K. tahte vastaselt, elutoa akna

lahti kangutamise teel tungida sisse XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid aken ei

avanenud, selle klaas purunes ja möödakäija tuli asja vaatama ning süüdistatav põgenes.

Kuriteo käigus tekitati M.T. kokku 530,1 euro suurune varaline kahju.

• 07.10.2014 kella 20.45 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja V.K. tahte vastaselt, tungida

sisse rõdu ukse lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse korterisse, kuid

valvesignalisatsioon hakkas tööle. Kuriteo käigus tekitati V.K. 150 euro suurune varaline

kahju.

• 07.10.2014 kella 21.15 ajal üritas ebaseaduslikult, valdaja T.S. tahte vastaselt tungida sisse

toa akna lahti kangutamise teel XXX, Valga linn asuvasse eramusse, kuid omanik saabus

koju ja süüdistatav põgenes. Kuriteo käigus varalist kahju ei tekitatud.

• 21.10.2014 lõuna aja kuni 03.11.2014 kella 09.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja R.R. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse majja, kuriteo käigus tekitati R.R. 586,8 euro suurune varaline kahju.

• 29.10.2014 kella 18.00 kuni 29.10.2014 kella 18.33 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja H.P. tahte vastaselt, elutoa veranda ukse lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga

linn asuvasse eramusse, kuriteo käigus tekitati H.P. 400 euro suurune varaline kahju.

• 29.10.2014 kella 17.20 kuni 29.10.2014 kella 19.10 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja A.S. tahte vastaselt, köögi akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse eramusse, kuriteo käigus tekitati A.S. kokku 200 euro suurune varaline kahju.

• 30.10.2014 kella 14.15 kuni 30.10.2014 kella 18.30 vahelisel ajal tungis ebaseaduslikult,

valdaja M.T. tahte vastaselt, elutoa akna lahti kangutamise teel sisse XXX, Valga linn

asuvasse eramusse. Kuriteo käigus M.T. varalist kahju ei tekitatud.

• 31.10.2014 kella 18.00 kuni 02.11.2014 kella 18.00 vahelisel ajal tungis

ebaseaduslikult, valdaja J.T. tahte vastaselt, köögi akna lahti kangutamise teel sisse

XXX, Valga linn asuvasse eramusse. Kuriteo käigus tekitati J.T. kokku 761,34 euro

suurune varaline kahju.

Maakohtu otsus

3. Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsusega mõisteti J. Skopecs KarS § 266 lg 2 p 1 järgi esitatud

süüdistuses 25.02.2014 episoodis õigeks prokuröri sellest loobumise tõttu. J. Skopecs mõisteti

süüdi KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi ja karistati 5 aasta vangistusega, samuti mõisteti J. Skopecs

süüdi KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel luges kohus

kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1

kohaselt arvestas kohus Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3420 ja luges

liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks

12.11.2014. Samuti kohaldas kohus J. Skopecsile lisakaristusena väljasaatmise koos

sissesõidukeeluga 5 aastaks, mille tähtaega arvestada KarS § 55 alusel alates J. Skopecsi Eesti

Vabariigist väljasaatmisest.

4. Kohus rahuldas ka esitatud tsiviilhagid ja mõistis J. Skopecsilt VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1

alusel välja kuriteoga tekitatud kahju ning lahendas asitõenditega seotud küsimused. Kohus

mõistis J. Skopecsilt välja kohtukulud – sundraha 705 eurot, tasu määratud kaitsja R. R osaluse

eest toimingutel politseis 259,52 eurot, kaitsjatasu advokaadi M. Valge osaluse eest asja

kohtulikust arutamisest 1824 eurot, DNA ekspertiiside tasu 7011 eurot ja jäljeekspertiiside tasu

1570 eurot. Ülejäänud ulatuses jättis kohus ekspertiisitasud riigi kanda.

5. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et J. Skopecsi süü on süüdistuses esitatud kuritegude

toimepanemises tõendatud.

6. Kohus hindas esmalt KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoode, mis pandi

toime 16.10.2013, 04.01.2014, 27.02.-02.03.2014, 01-02.03.2014, 08.03.2014, 01-02.10.2014, 11-

12.10.2014, 21.10.2014, 02.11.2014 ning 08.11.2014. Tõendite loetelu, mida kohus kogumis

hindas, on toodud maakohtu otsuse lk 22-35. Kohtu hinnangul on uuritud tõenditega leidnud

tuvastamist, et märgitud varguse episoodid pani toime just süüdistatav J. Skopecs.

Sündmuskohtadel on tuvastatud süüdistatava DNA-d, tema jalatsijälgi või temalt Pärnus varguste

toimepanemise vahendina ära võetud kruvikeerajaga tehtud murdmisjälgi. Vargused on toime

pandud õhtusel ajal ning akende ja uste lahtimurdmise teel.

7. Teiseks hindas kohus süüdistuses toodud kuriteo episoode KarS § 266 lg 2 p 1 järgi, mis pandi

toime 28-31.12.2013, 08.03.2014, 07.10.2014 ning 31.10-02.11.2014. Tõendite loetelu, mida

kohus kogumis hindas, on toodud maakohtu otsuse lk 35-40. Kohtu hinnangul on leidnud

tuvastamist, et märgitud sissetungimise episoodid pani toime just J. Skopecs. Sündmuskohtadel

on tuvastatud süüdistatava DNA-d, temalt Pärnus varguste toimepanemise vahendina ära võetud

kruvikeerajaga tehtud murdmisjälgi ning kannatanu on tundnud just J. Skopecsi ära kui

sissetungija.

8. Viimaks hindas kohus (otsuse lk 40-47) ülejäänud kuriteoepisoode KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ning

KarS § 266 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuses esitatud kuritegude asjaolusid ja tõendeid kokku võttes

süüdistatakse J. Skopecsit ajavahemikus 15.10.2013 kuni 08.11.2014 Valga linnas 36 varguse ja

22 omavolilise sissetungi toimepanemises. Prokurör loobus J. Skopecsi süüdistusest kohtuistungil

25.02.2014 H. AS ruumidesse sissetungimise episoodis, kuna käesoleval ajal tuleks tegu

kvalifitseerida väärteona. Seega mõistis kohus J. Skopecsi selles osas KrMS § 301 alusel õigeks.

Eelpool analüüsitud kuriteoepisoodide puhul on J. Skopecsile omistatavad sündmuskoha

vaatlusprotokollidest nähtuva, DNA-analüüside, murdmisriista jälgede, jalatsijälgede ning

kannatanu poolt äratundmise tulemusel. Ülejäänud kuriteoepisoodide puhul on valdavateks

tõenditeks kannatanute ütlused selle kohta, millal on vargused toime pandud, milline vara on

lõhutud või ära viidud ning millised jäljed sündmuskohtadel nähtavad. Samuti sündmuskoha

vaatlusprotokollid. Kohus, analüüsinud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et lisaks

kohtuotsuses analüüsitud otsestele tõenditele, on J. Skopecsit süüdistavaks asjaoluks kõigi

kuriteoepisoodide puhul ka kuritegude toimepanemise sarnane viis ehk modus operandi. Modus

operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab sarnaste juhtumite arv ning seegi, et

tuvastatud on kõigi episoodide vahetu toimepanemise sarnasus.

Kõigis 57-s episoodis on eluruumidesse sissetungimine ja vargused pandud toime kohtu hinnangul

sarnaste tunnustega. Abivahendit kasutades on lahti murtud või üritatud lahti murda kas korteri,

ridaelamu või eramu esimese korruse aken, verandauks või rõduuks. Ainuke erand kõigist

episoodidest oli XXX korter (21.10.2014 episood), kuid milleni oli kõrval asetseva vihmaveetoru

tõttu juurdepääs lihtsam. Mitmes episoodis on murdmisjälgi rohkem kui ühel uksel või aknal ning

sisenetud on selle kaudu, mis avanes kergemini. Maakohtu otsuse lk 41 on toodud episoodid,

milles kurjategija on murdnud lahti või üritanud murda lahti aknaid ning sündmuskohad, milles

kurjategija on murdnud lahti või üritanud murda lahti rõdu- ja verandauksi. Kohtu hinnangul

kasutati akende ja uste lahti murdmiseks sama tehnikat, mida tõendavad vaatlusprotokollid ja

ekspertiisiakt nr 15E-TM0001. Kruvikeerajal, mis leiti J. Skopecsi ja M. S kinnipidamisel, on

kattuvus ekspertiisiakti kohaselt üldtunnustes (jälgede mõõtmed, kuju) ja eritunnustes

(mikroskoopilised pinna ebatasasused).

Samuti on tuvastatud sündmuskohtadel XXX, XXX ja XXX kokkulangevus üldtunnustes

muukimisjälgede ja ekspertiisiks esitatud kruvikeeraja vahel. Kuivõrd ekspertiisidega ei ole

tuvastatud muukimisjälge, milline erineks teistest või mis tõsikindlalt ei oleks tekitatud J. Skopecsi

ja M. S juurest leitud kruvikeerajaga, võib kohtu hinnangul eeldada, et kõigi 57 sissemurdmise

puhul on kasutatud sama muukimisriista, seda enam, et Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-15-3420 on

tuvastamist leidnud antud muukimisriista kasutamine J. Skopecsi poolt Pärnus toime pandud

analoogsetel sissemurdmistel.

Varguste/sissetungimiste ühiseks jooneks on ka kellaajaline vahemik. 4.01.2014 kuni 05.01.2014

toimepandud episoodide puhul on leitud jalatsijälgede ümarad ringid. Sellesse ajavahemikku

jäänud sissemurdmine ja vargus XXX, Valga elamust andis lisaks leitud jalatsijälje ümarale ringile

ka DNA-proovi lõhutud akna välisküljelt. Selle proovi analüüs näitas, et proovis ei saa välistada

süüdistatava DNA-d. Näiteks 06.01.2014 on sisse tungitud kuude elamisse XX, XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX tänavates. Sissemurdmised jäävad ajavahemikku 06.01.2014 kell 8.20 kuni

07.01.2014 kell 8.30. XXX ja XXX tänavas toimunud sissetungimisi ühendab sündmuskoha

vaatlusprotokollidest nähtuvate leitud jalatsijälgede lainelised triibud.

Uurides sündmuskohtadelt leitud poriste jalatsite poolt sissetungimise käigus jäetud jälgi, saab ka

nende jälgede järgi toimunud kuritegusid grupeerida ning teha järelduse, et kuigi maha on jäetud

erineva mustriga jalatsijälgi, siis ühel ja samal päeval või ajavahemikul toimunud sissetungimiste

ajal on sissetungija kandnud teatud kindla mustriga jalatseid (tabelid toodud maakohtu otsuse lk

43-44). Seega järeldas kohus, et kõik need kuriteoepisoodid on toime pandud J. Skopecsi poolt.

9. Kohus luges tunnistaja M. S kohtueelsel uurimisel antud ütlused kokkulangevaks kellaaegadesse

puutuvalt süüdistusest tulenevate sissemurdmiste kellaegadega. Samuti luges kohus kannatanute

ja tunnistajate ütlused varastatud esemete kohta usaldusväärseks. Kurjategija peamine suunitlus

oli väärtuslikumatele ehetele ja sularahale ning pisematele tehnikaseadmetele, millel oli nende

suurust silmas pidades võrdlemisi kõrge turuväärtus. Ühine joon kõigi varguste puhul on asjaolu,

et varastatud esemed sai ära viia üksi käe otsas. Kannatanute ütlustest saab järeldada, et esmane

valik langes kurjategijal kuldehetele: need otsiti üles ning võeti kindlasti kaasa. Ehted, millel ei

tundunud piisavalt väärtust olevat, on varas korterisse maha jätnud.

10. Kohtu hinnangul on samuti kõnekas asjaolu, et Valga linnas lakkas sarnase iseloomuga kuritegude

toimepanemine pärast seda kui 12.11.2014 peeti J. Skopecs politsei poolt Pärnus kinni. Ülimalt

kõnekas on ka fakt, et 2014 oktoobris ja novembrikuus Pärnus ja Valgas toime pandud varguse ja

sissetungimiste episoodid ei kattu kuupäevaliselt ning nendel päevadel, mil pandi toime varguseid

ja sissetungimisi Pärnu linnas, ei pandud toime ühtegi vargust ega sissetungimist Valga linnas.

Kuivõrd Pärnus toime pandud vargused ja sissetungimised ei kattu kuupäevaliselt mitte ühelgi

juhul Valgas kuritegude toimepanemise kuupäevadega, võib järeldada, et süüdistatav käis

vaheldumisi ühes ja teises linnas. Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusest nr 1-15-3420 ning antud

kriminaalasja materjalidest tulenevalt viibis J. Skopecs 13.10.2014 Valgas, 14-16.10.2014 ning

18.10.2014 Pärnus, 21.10.2014 Valgas, 22.10.2014 ning 24.10.2014 Pärnus, 29.-30.10.2014

Valgas, 31.10.2014 Pärnus, 02.11 ning 04.11.2014 Valgas, 07.11.2014 Pärnus, 08.11.2014 Valgas

ning 12.11.2014 Pärnus, kus ta ka kinni peeti.

11. Kohus leidis asjaolusid kogumis hinnates, et kõigi süüdistuses esitatud episoodide eluruumidesse

sissemurdmiste ja varguste osas on tuvastatud piisavalt sarnasusi, et omistada need lisaks

maakohtu otsuse 3. ja 4. punktis käsitletud episoodidele J. Skopecsile ja lugeda J. Skopecs

süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanijaks. Kohus on seisukohal, et J. Skopecsil on välja

kujunenud talle omane käitumismuster kuriteo kohtade valikul ja viisil, kuidas ta võõrastesse

eluruumidesse sisse tungib. Kohus omistas kuritegudes süüdi tunnistamisel kaalu ka J. Skopecsi

isikut iseloomustavatele andmetele. Sportliku kehaehituse poolest on ta füüsiliselt võimeline

ronima kortermajade esimeste korruste akende ja rõdudeni, samuti mööda vihmaveetoru teisele

korrusele. Läti Vabariigist saadud J. Skopecsi kuritegelikku minevikku näitava dokumendi

kohaselt on ta varem korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid ning nende eest ka karistusi

kandnud. Kuriteod, mille toimepanemise aega kohus otsuses ei täpsustanud, luges kohus

toimepanduks eeluurimise käigus tuvastatud ajavahemikel.

12. Kohus leidis, et J. Skopecsi tegevusele on antud õige juriidiline hinnang ja kvalifitseeritud õigesti

KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ning KarS § 266 lg 2 p 1 järgi tulenevalt maakohtu otsuses analüüsist

(kokkuvõte kohtuotsuse lk-del 47-48). Kohtu hinnangul pani J. Skopecs KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9

järgi inkrimineeritavad süüteod toime kavatsetult. Isiku eesmärk oli Eesti Vabariiki tulles panna

toime siin varavastaseid kuritegusid eluruumidesse sissetungimise läbi ning sealt esemeid

varastades. 36-l juhul läks see J. Skopecsil ka korda, 21-l juhul rikkus J. Skopecs aga üksnes

kannatanute omandi puutumatust, pannes toime omavolilise sissetungi. Varavastase tegude

alustamise kohta neis episoodides andmed puuduvad, küll aga oli eluruumidesse tungimise tahe

ajendatud varalise kasu saamise eesmärgist.

13. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse toimepandud kuritegude süsteemsust -36 vargust ja 21

omavolilise sissetungi episoodi pisut üle aasta pikkuse perioodi jooksul. Tuvastatud on, et J.

Skopecsi eesmärk Eestisse tulles oligi üksnes varguste ja omavoliliste sissetungide

toimepanemine, mille tagajärjeks on avaldused esitatud kokku 57 kuriteoepisoodis. Selline

süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub

soov elada õiguskuulekalt. Kuriteoepisoodide rohkusest tulenevalt puudus kohtul veendumus, et

isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Seega mõistetavaks karistuseks saab

olla üksnes vangistus. Arvestades süü suurust, karistuse üld-ja eripreventiivseid eesmärke, leidis

kohus, et J. Skopecsile tuleb mõista karistus ettenähtud sanktsioonide maksimaalmääras.

J. Skopecs on Läti Vabariigi kodanik ning tal puuduvad igasugused sidemed Eestiga. Tema

elukoht ning sotsiaalsed kontaktid on Lätis. Eesti Vabariiki on isik tulnud üksnes selleks, et siin

korduvalt toime panna tahtlikke kuritegusid, mille eest on temale käesoleva otsusega

põhikaristusena mõistetud vangistus sanktsiooni maksimaalmääras. Kohus leiab, et vältimaks J.

Skopecsi poolt uute kuritegude toimepanemist Eesti Vabariigis, tuleb tema suhtes kohaldada KarS

§ 54 lg 1 alusel lisakaristusena väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks, millise

lisakaristuse tähtaega arvestada KarS § 55 alusel alates isiku Eesti Vabariigist väljasaatmisest.

14. Tsviilhagide väljamõistmisel võttis kohus arvesse tõenditena vaatlusprotokolle, tšekke,

järelmaksulepinguid, hinnapakkumisi ja ütluseid. Kohus leidis, et kriminaalasja materjalidega on

tõendatud, et kannatanutele varguste ja sissetungidega tekitatud varalise kahju põhjustajaks on J.

Skopecs. Tsiviilhagid, millest ei ole loobutud, on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele täies

ulatuses.

Süüdistatav J. Skopecsi kaitsja apellatsioon

15. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas 08.02.2017 apellatsiooni J. Skopecsi kaitsja vadv Marina

Valge, kes taotleb Tartu Maakohtu 09.01.2017 otsuse tühistamist ja J. Skopecsi õigeks mõistmist

süütõendite puudumise tõttu. Apellandi hinnangul on maakohus kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.

16. Ainuüksi üks tõend – sündmuskoha vaatlusprotokoll ja neis sisalduv informatsioon – ei saa olla

aluseks isiku süüdimõistmisel varguste toimepanemises. 22 kuriteo episoodis (Valga, XXX,

XXX, XXX, XXX ja XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ,

XXX, XXX, XXX , XXX, XXX , XXX , XXX XXX) on tõenduslikuks materjaliks sündmuskoha

vaatlusprotokollid, kannatanute ütlused, mis tõendavad võimalikku varguse toimepanemise

ajavahemikku ja tekitatud kahju, teisi tõendeid ei ole.

17. 29 kuriteoepisoodis (Valga, XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXXX , XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX, XXX,

XXX, XXX, XXX, XXX, XXX , XXX) puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis viitaksid J.

Skopecile kui kuriteo toimepanijale. Eelmainitud episoodides on tõenduslikuks materjaliks

sündmuskoha vaatlusprotokollid, ekspertiisiaktid, millistes enamikel juhtudel ei ole õnnestunud

midagi kindlaks teha või mis ei viita J. Skopecsile kui kuriteo toimepanijale.

18. Kannatanu K.H. ütlused ja kannatanu poolt isiku äratundmine fotode järgi ei ole usaldusväärsed.

Kannatanu kinnitas, et äratundmine fotode järgi toimus päev või kaks päeva pärast kuriteo

toimepanemist – kuritegu pandi toime 08.03.2014 ja äratundmine menetlustoiminguna viidi läbi

alles 27.02.2015. Kohtule kinnitas kannatanu, et ei tunne saalis viibivat kohtualust. Prokuröri

küsimusele vastates kinnitas kannatanu, et tunneb isiku ära silmade järgi.

Kohtueelne uurimine äratundmiseks esitamisel on toimunud menetlusnorme rikkudes. Kannatanu

ei olnud avaldanud ülekuulamisel, et tunneks ära isiku, kes üritas aknast sisse ronida. Kannatanu

teadis öelda vaid seda, et sissetungijal oli peas tumedat värvi sukkmüts. Vaatamata sellele viidi

läbi menetlustoiming, kus kannatanu väidetavalt tundis ära isiku näo kuju ja silmade järgi.

Apellandil on alust kahtlustada, et kannatanut suunati isikut ära tundma.

19. Süüdimõistva kohtuotsuse aluseks ei saa olla eeldused, vaid tõsikindlad tõendid. Kohus pidas

oluliseks tõendiks Valgas, XXX õuest leitud taskulampi, millelt ekspertiis tuvastas J. Skopecsi

DNA-le viitavaid jälgi. Kohus leidis, et võib eeldada, et J. Skopecs kandis pimedal ajal

sissemurdmiste ja varguste toimepanemiseks kaasas taskulampi.

Veel on kohus oluliseks tõendiks lugenud kruvikeeraja, mis oli väidetavalt abivahendiks

sissemurdmiste teostamisel. Asitõendiks tunnistatud kruvikeeraja leiti sõiduautost, mis kuulus

tunnistajale M. S. Ekspertiisiaktides on väidetud, et murdmisriista jäljed, mis on leitud

sündmuskohtadelt, võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud kruvikeerajaga. Kokkulangevus on

ainult üldtunnuste poolest. Puuduvad igasugused kindlad tõendid, et just nimelt selle

kruvikeerajaga on toime pandud Valga linnas sissemurdmised ja kruvikeeraja kasutajaks oli J.

Skopecs.

Kohus on arvestanud olulise tõendina veel jalatsijälje ekspertiisi, kus on väidetud kokkulangevust

üldtunnustes ja võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud parema jala jalatsiga s.o kinnipidamisel J.

Skopecsilt ära võetud spordijalatsi jäljega. Sarnase jalatsijälje fragmendi leidmine

sündmuskohtadelt ei tõesta seda, et sissemurdmised on toime pannud J. Skopecs.

20. Tunnistaja M. S ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus oleks pidanud tunnistaja ütlused tõendite

hulgast välja jätma. Kohtuistungi ajal sai teatavaks, et tunnistaja viibib Läti Vabariigis ravil

psühhoneuroloogia haiglas ega ole võimeline ütlusi andma. Kohus avaldas tunnistaja ütlused

KrMS § 291 lg 1 p 3 alusel. Apellandil ei olnud võimalik nende ütluste usaldusväärsust kontrollida

ning omapoolseid küsimusi esitada.

21. Kohtulahendi analüüs põhinev vaid modus operandi põhimõttel, selle alusel ei saa isikut süüdi

mõista. Kohtuotsus sellise loogika alusel ja selle juurutamine võib viia olukorrani, kus sarnaste

kuritegude toimepanemises süüdistamiseks ning süüdi mõistmiseks ei ole muid tõendeid vajagi,

piisab vaid sarnasusest.

Süüdistatav J. Skopecsi apellatsioon

22. Maakohtu otsuse peale esitas 08.02.2017 apellatsiooni süüdistatav J. Skopecs, kes palub maakohtu

otsuse täies ulatuses tühistamist ja enda õigeksmõistmist.

23. J. Skopecsi hinnangul ei ole maksimaalne karistus põhjendatud, kuna puuduvad nii süüd

kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Maakohus ei tohtinud määrata raskemat karistust Valga

linnas toimunud kuritegude toimepanekus kui oli J. Skopecsile määratud Pärnu Maakohtu poolt.

Pärnu Maakohus keeldus Valga linnas toimunud kuriteoepisoodide menetlemisest, seega arutas

asja regionaalse kuuluvuse järgi Valga kohtumaja. J. Skopecsil on rea kuritegude puhul tekkinud

kaks erinevat karistusmäära. Kui Pärnu Maakohus määras juba karistusena vabadusekaotuse, siis

teine kohus ei võinud määrata suuremat karistust.

24. Süüdistatav väidab, et talle ei tutvustatud kriminaalasja materjale ja ta astus kohtu ette teadmata

mille eest. Kohus andis 07.03.2016 istungil prokuratuurile aega talle toimikute tutvustamiseks,

kuid prokuratuur seda ei teinud ning 18.10.2016 kohtuprotsess sellele vaatamata jätkus. Samuti

heidab J. Skopecs ette kohtuprotsessis halva kvaliteediga tõlkimist eesti keele-läti keele suundadel.

Tõlgitu ei langenud kokku protsessi materjalidega.

25. Kohtus esinenud kannatanu andis uurijale ja hiljem kohtus vastuolulisi ütluseid, mistõttu tuleks ta

valeütluste eest vastutusele võtta.

26. Maakohus tunnistas J. Skopecsi süüdi kuritegude eest, mida ta ei ole sooritanud. Kohtuotsuses ei

ole mingeid viiteid sellele, et kuriteod on sooritanud J. Skopecs. Kõik kuriteod on üles ehitatud

tõenäosusele, oletustele ja sellele, et need kuriteod tuleb kellegi arvele kirjutada. J. Skopecs palub

ta õigeks mõista kõikides varguse episoodides. Ei ole tõendatud, et vargused on toime pandud

mitme isiku osalusel. Asitõend – jalatsijäljed – ei ole J. Skopecsi omad ning jalatsijäljed on

fikseeritud ainult eranditult väljaspool varguse objekte. Kuuel episoodil ei välistata J. Skopecsi

DNA olemasolu. Seega, kui on kahtlus, kas DNA esineb või mitte, ei ole arusaadav, miks on

kahtlus loetud tõsikindlaks kinnituseks J. Skopecsi DNA esinemise kohta. Ekspertiis ei kinnita

otse ja veenvalt J. Skopecsi süüd.

27. 21.10.2014 episoodi puhul on võetud jalajäljend, mis on sarnane J. Skopecsi jalatsitega, kuid see

ei tõesta, et jäljend on just J. Skopecsi jalatsi oma. Antud episood on erinev teistest selle poolest,

et vargus toimub maja teisel korrusel – sellel pole midagi ühist teiste vargustega, mistõttu palub J.

Skopecs ka selles episoodis enda õigeks mõistmist.

28. 08.11.2014 episoodi puhul on ekspertiis kinnitanud, et kuriteokohale jäetud DNA kuulub J.

Skopecsile, kuid ekspertiis teostati 12.11.2014, kui J. Skopecs kinni peeti Pärnus. Valga

arestimajas kogus uurija õigusvastaselt J. Skopecsi DNA näidiseid isiklikelt asjadelt, J. Skopecsi

DNA-ga määriti kuriteopaikadelt võetud asitõendeid ja saadeti ekspertiisi.

29. Süüdistus KarS § 266 alusel ei ole põhjendatud, J. Skopecs ei ole ühegi episoodiga seotud ning

palub ka selles osas enda õigeks mõistmist.

30. 10.03.2017 saabus kohtusse J. Skopecsi apellatsiooni lisa, milles heidab J. Skopecs ette, et ei

prokurör ega advokaat ei ole J. Skopecsile tutvustanud toimikut. Lisaks palub kohtuotsuse kätte

toimetamist lätikeelse tõlkega, kuna ei saa eesti keelest aru. Samuti toob uuesti välja kohtuistungil

osalenud tõlgi, kes ei valda läti keelt täielikult ja tõlkis istungil vaid seda, mis oli eelnevalt

kirjutatud ja ette valmistatud.

31. Valga kohus on J. Skopecsi süüdi tunnistanud kuritegudes, mille toimepanemise aeg on kahtluse

all, kuna samal ajal on J. Skopecs süüdi tunnistatud kuritegudes, mis on toime pandud Pärnu linnas.

Pärnu linnas toimunud episoodid – 18.10.2014 kl 15.00 kuni 22.10.2014 kl 07.00 aadressil XXX

(KarS § 199) ja 20.10.2014 kl 15.30 kuni 21.10.2014 kl 15.30 aadressil XXX (KarS § 266). Samal

ajal Valga linnas toimunud episoodid – 21.10.2014 kuni 03.11.2014 aadressil XXX (KarS § 266)

ning 21.10.2014 kl 8.45 kuni 21.10.2014 kl 22.09 aadressil XXX. Samuti kattuvad ajaliselt kaks

järgnevat episoodi: Pärnu linnas 31.10.2014 toimunud episood 31.10.2014 kl 18.45-20.35

aadressil Papiniidu tn 33-62 (KarS § 199) ning Valga linnas 31.10.2014 kuni 02.11.2014 aadressil

XXXX (KarS § 266).

Seega on kattuvateks kuupäevadeks 21.10.2014 ja 31.10.2014. Pärnu ega Valga episoodides ei ole

antud konkreetne aeg ega pole see tõendatud. Valga kohus on selliselt karistust määrates J.

Skopecsit karistanud topelt.

32. 13.03.2017 saabus kohtusse J. Skopecsi teine apellatsiooni täiendus, milles J. Skopecs kinnitab

maakohtu otsuse lätikeelse tõlke kättesaamist 06.03.2017. Samuti toob uuesti välja etteheited

kohtuistungil tõlkija töö kohta.

33. Veel leitakse, et karistus on määratud selgelt rassismi tunnuste alusel – kohtuotsuses on välja

toodud, et J. Skopecs on Läti kodanik ja tal pole mingeid sidemeid Eestiga. Eestisse on J. Skopecs

saabunud, et toime panna vargusi, mille eest temale selle otsusega määratakse põhikaristuseks

maksimaalne määr. Seega toonitatakse kohtuotsuses, et J. Skopecs on Eestisse varastama tulnud

lätlane. Rahvuse ja kodakondsuse alusel määratud karistus on välismaalase solvamine.

34. Ringkonnakohus märgib, et 10.03.2017 ja 13.03.2017 saabunud apellatsiooni lisad, mis on

allkirjastatud vastavalt 06.03.2017 ja 08.03.2017, on tähtaegsed, sest J. Skopecs sai maakohtu

otsuse lätikeelse tõlke, mida ta oli taotlenud, kätte alles 06.03.2017.

Prokuröri kirjalikud vastuväited apellatsioonidele

35. Prokurör oma 21.02.2017 esitatud vastuväidetes on seisukohal, et kohus on hinnanud tõendeid

kogumis ja kohtu siseveendumuse kujunemine on piisava põhjalikkusega kirjeldatud, kohtulahend

J. Skopecsi süüdimõistmises on seaduslik ja õige ning palub kohtuotsuse J. Skopecsi

süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi jätta muutmata.

36. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud karistust raskendava koosseisulise asjaoluga ehk

süstemaatiliste varguste suure hulgaga, mis on toime pandud alates 2013. aasta oktoobrist. Kuigi

KarS § 58 p 1 kohaselt on karistust raskendav mittekoosseisuline asjaolu omakasu, siis vargused

ongi omakasulised kuriteod. Seega ei vasta J. Skopecsi arutlus karistusmäära õiglasest valikust

tegelikele asjaoludele. Karistuse mõistmisel on arvesse võetud ka J. Skopecsi muid isikut

iseloomustavaid andmeid.

37. Kannatanute ja tunnistajate ütlused on olnud asjakohased ei ole tekkinud kahtlusi nende

usaldusväärsuses. Ei ole midagi üllatavat selles, et K. H ei mäletanud täpselt aega kui talle esitati

äratundmiseks fotod. Alusetu on väita, et kannatanut on sunnitud süüalust ära tundma.

Kohtuistungil käitus kannatanu rahulikul ja vabalt ning jäi endale kindlaks, et eriti silmavaade

võimaldab J. Skopecsi ära tunda.

38. Kuriteosündmuste tõendamisel on õigesti lähtutud muu hulgas DNA ekspertiisiaktidest. DNA

ekspertiiside puhul on püstitatud alternatiivsed hüpoteesid, milliste tulemustel on olnud alust väita,

et proovides leiduv bioloogilise materjali pärinemine J. Skopecsilt on tõenäolisim.

39. Etteheide kohtule, et taskulampi, mille toiteelemendil oli J. Skopecsi DNA tuvastatav, võidi

kasutada pimedal ajal paremini orienteerumiseks, ei ole asjakaohane, sest tõendite hindamisel on

oluline arvestada nende elulist usutavust. See põhimõte haakub ka modus operandi põhimõttega,

et samas ajavahemikus, samas lähikonnas, sama sissemurdmisviisiga, varastatud esemete

sarnasusega ja olulise tõendiga (leitud DNA) sündmuskohal tuvastatud jalatsijälje leidumisega

teistel sündmuskohtadel, on kuriteo toimepanijaks üks ja sama isik.

40. Tunnistaja M. S on tunnistanud ainult ühel korral J. Skopecsi toimetamist väidetavalt Lätti Valka

linna. Kuigi Pärnusse toimetamisel ja seal kuritegude toimepanemisel on olnud tema osa oluline,

siis Valga linna sündmuste puhul seda tõendatud ei ole. M. Šedlinsi ütlused on arvestatavad

tõendina, mis kajastavad nii J. Skopecsi Valga linnas käimist kui tema poolt kaasa toodud esemete

kirjeldust.

41. Kriminaalasja kohtulikul menetlusel ei ole tuvastatud selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks

tõlgendada süüdistatava kasuks. Ka ainult kaudsete tõendite pinnalt on võimalik otsustada

süüküsimuse üle, kui on järgitud elulise usutavuse põhimõtet ja hinnatud tõendeid kogumis.

42. Tõlkimise osas ei ole J. Skopecs kohtuistungil toimikumaterjalide tõlkimise ega istungi käigu

tõlkimise kohta pretensioone ja taotlusi esitanud, mistõttu praegu esitatavad pretensioonid ei ole

usutavad ja arvestatavad.

Ringkonnakohtu järeldused

43. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide, kohtuistungite protokollide, maakohtu

otsuse, sellele esitatud apellatsioonidega ja prokuröri kirjaliku seisukohaga, leiab, et apellatsioonid

tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

44. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

45. Kohtutoimikust nähtub, et 07.03.2016 istungil rahuldati süüdistatava taotlus kriminaalasja

materjalidega tutvumiseks kaitsja vahendusel ühes läti keelde tõlkimisega. Selleks anti aega kuni

11.10.2016 (I kd lk 188-189). Sisulised kohtuistungid algasid 18.10.2016 ja selle protokollist

nähtuvalt J. Skopecs ei ole esitanud taotlust, et talle pole vahepeal asja materjale tutvustatud ning

ta oli nõus, et saab alustada asja kohtuliku uurimisega (IX kd lk 40-41). Ka kohtulike tõendite

uurimise lõpus ei ole ta mingeid taotlusi esitanud (IX kd lk 114-115). Seega on ümber lükatud J.

Skopecsi väide, et talle pole kriminaalasja materjale tutvustatud ja ta ei saanud aru, milles teda

süüdistatakse.

46. Mis puutub väitesse seoses maakohtus toimunud tõlke halva kvaliteediga, siis kohtuistungite

protokollidest ei nähtu sellekohaseid etteheiteid. Maakohtu tõlk Alla Korkin on pädev ja

kvalifitseeritud, seda kinnitab maakohtu 20.02.2017 vastus J. Skopecsi avaldusele (X kd lk 13).

Seega ei ole rikutud süüdistatava õigusi lätikeelse tõlke saamisele.

47. Apellatsioonid on esitatud tõendite hindamise peale. Neis leitakse, et asjas on ainult kaudsed

tõendid, mis tõsikindlalt ei kinnita süüdistatava süüd. Maakohtu otsus rajaneb modus operandi

põhimõttele, kuid ainult sel alusel ei saa isikut süüdi mõista.

48. J. Skopecs omakäelises apellatsioonis leiab veel, et talle mõistetud karistus ei ole põhjendatud ja

antud otsusega ei tohtinud talle mõista raskemat karistust kui see mõisteti Pärnu Maakohtu

10.11.2015 otsusega, s.o 3 aastat vangistust. Veel leiab ta, et karistus on rassistlik, sest maakohtu

otsuse kohaselt tema kui lätlane tuli Eestisse ainult varguste toimepanemise eesmärgil.

49. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus leidis J. Skopecsile esitatud süüdistus tõendamist nende

tõendite kogumiga, mida oli seoses elamutest varguste toimepanemisega või eluruumidesse

sissetungimisega suudetud koguda. Nende tõendite loetelu ja tõendite omavaheline seos ning

põhjendused, kuidas ja miks nad süüdistust kinnitavad, on toodud maakohtu otsuse lk 22-48 ja

siinkohal seda kõike üle ei korrata. Selle õiguse annab ringkonnakohtule KrMS § 342 lg 3 p 1.

Kuna maakohtu otsus on 50 lk pikk, siis kohtupraktikas on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et

ringkonnakohtu otsuses ei tohi kõike üks ühele korrata, vaid otsus peab olema kokkuvõtlik ja

esitatud seisukohad tuleb refereerida (viimati RKKKm nr 3-1-1-7-17 p 14).

50. Käesolevas otsuses on maakohtu tõendite analüüs ja järeldused kokku võetud punktides 6-11.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja märgib, et käesoleval juhul on põhiküsimuseks

see, kas otsust saab valdavalt rajada modus operandi põhimõttele. Ringkonnakohus sarnaselt

maakohtule vastab sellele küsimusele jaatavalt, sest seda kinnitab ka vastav kohtupraktika

(RKKKo nr 3-1-1-8-10 p-d 11-12, 3-1-1-87-09 p 11, 3-1-1-32-05 p 8, Tallinna Ringkonnakohtu

nr 1-15-3420, Tartu Ringkonnakohtu nr 1-12-10385). Selle praktika kohaselt ei ole välistatud

lugeda mingi isiku poolt kuriteo toimepanemise kaudseks tõendiks selle kuriteo toimepanemise

viisi sarnasust isiku poolt varem toimepandud kuriteo toimepanemise viisiga. Küsimusele, milliste

tunnuste pinnalt on võimalik usaldusväärselt rääkida kuritegude toimepanemise viisist kurjategija

isiku identifitseerimise moodusena, ei saa vastata abstraktselt. Kuritegude toimepanemise viisist

sellises kvaliteedis on eeskätt põhjust rääkida siis, kui kuriteo toimepanemise vahend, selle

vahendi kasutamise eripära või tekitatud tagajärgede iseloom on spetsiifilised. Kuid modus

operandist kui usaldusväärsest tõendamise moodusest võib rääkida ka juhtudel, mil spetsiifika ei

seisne ainuüksi kuriteo enese toimepanemise viisis, vaid nende kuritegude avaramat ajalist tausta

kajastavates erinevates tunnustes (nt sarnaste juhtumite arv).

51. Käesolevas asjas on ühesugusel viisil kuritegude toimepanemist kinnitavateks tõenditeks

sündmuskohtade vaatlustega tuvastatud sissemurdmisjäljed. Nii on kõik sissemurdmised toime

pandud akende või rõduuste lahti murdmise teel, milleks kasutati sama tehnikat, mida tõendavad

vaatlusprotokollid ja ekspertiisiakt nr 15E-TM0001. Kruvikeerajal, mis leiti J. Skopecsi ja M. S

kinnipidamisel, on kattuvus ekspertiisiakti kohaselt üldtunnustes (jälgede mõõtmed, kuju) ja

eritunnustes (mikroskoopilised pinna ebatasasused). Samuti on tuvastatud sündmuskohtadel

kokkulangevus üldtunnustes muukimisjälgede ja ekspertiisiks esitatud kruvikeeraja vahel.

Kuivõrd ekspertiisidega ei ole tuvastatud muukimisjälge, milline erineks teistest või mis

tõsikindlalt ei oleks tekitatud nimetatud kruvikeerajaga, võib eeldada, et kõigi 57 sissemurdmise

puhul on kasutatud sama muukimisriista, seda enam, et Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega nr

1-15-3420 on tuvastamist leidnud antud muukimisriista kasutamine J. Skopecsi poolt Pärnus toime

pandud analoogsetel sissemurdmistel. Ta oli küll Eestis enne Pärnu Maakohtu otsust kohtulikult

karistamata, kuid teda oli Läti Vabariigis korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest ning

iseloomustuses kirjeldatakse teda kui professionaalset varast (MK otsuse lk 46-47). Maakohus

arvestas seda kui tema varasemat kuritegelikku käitumist iseloomustavat tunnust.

52. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei mõistnud J. Skopecsit süüdi mitte ainult ühetaolise

sissemurdmiste nn käekirja alusel, vaid osade episoodide puhul on sündmuskohtadelt leitud ka

tema DNA-d ja jalatsijälgi, ühel juhul on kannatanu K. H ta ära tundnud. Seega on antud juhul

tegemist tõendite kogumiga, millest järelduste tegemisel on maakohus järginud kohtupraktikas

märgitud spetsiifilisi nõudmisi, mille kohaselt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise

puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue

kvaliteediga asjaolude kogum, mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes

(RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 10). Isikut võib süüdi tunnistada ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel

(RKKKo nr 3-1-1-15-12 p 14).

53. Apellandid on vaidlustanud eelnimetatud tõendite usaldusväärsuse. Ringkonnakohus selle väitega

ei nõustu, sest maakohus on näidanud, kuidas need tõendid kinnitavad esitatud süüdistust (MK

otsuse lk 22-47). Kuna on tuvastatud tõendite omavaheline seos, mis viitab J. Skopecsile kui

kuritegude toimepanijale, siis sellest lähtudes pole alust kahelda nimetatud tõendite

usaldusväärsuses. Ringkonnakohus märgib, et otseste tõendite puudumine ei tähenda veel

kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks, sest vastukaaluks on olemas

kaudsete tõendite kogum, mis kinnitab süüdistuse tõendatust.

54. J. Skopecs omakäelises apellatsioonis väidab, et 08.11.2014 episoodi puhul on ekspertiis

kinnitanud, et kuriteokohale jäetud DNA kuulub J. Skopecsile, kuid ekspertiis teostati 12.11.2014,

kui J. Skopecs Pärnus kinni peeti. Valga arestimajas kogus uurija õigusvastaselt J. Skopecsi DNA

näidiseid isiklikelt asjadelt, selle DNA-ga määriti kuriteopaikadelt võetud asitõendeid ja saadeti

ekspertiisi. Samas ekspertiis ei kinnita otse ja veenvalt J. Skopecsi süüd.

55. Ringkonnakohus märgib, et kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks

käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust ja seetõttu kohtud on õigustatud

kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele, mida

hinnatakse koosmõjus teiste kogutud tõenditega. Selliselt maakohus ka toimis. Mis puutub

väitesse, et uurija J. Skopecsi DNA-ga määris kuriteopaikadelt võetud asitõendeid ja saatis

ekspertiisi, siis tegemist on paljasõnalise väitega.

56. Samuti on J. Skopecs väitnud, et teda on süüdi tunnistatud kuritegudes, mis on ühel ja samal ajal

toime pandud Pärnus ja Valgas. Ta toob siin kattuvatena välja 21.10.2014 ja 31.10.2014 (vt

täpsemalt käesoleva otsuse p 31).

57. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest selle välistab juba süüdistus ise. Nii on Pärnus

toimepandu 18.10.2014 kl 15.00 kuni 22.10.2014 kl 07.00 aadressil XXX ja 20.10.2014 kl 15.30

kuni 21.10.2014 kl 15.30 aadressil XXX. Samal ajal Valgas 21.10.2014 kuni 03.11.2014 aadressil

XXX ning 21.10.2014 kl 8.45 kuni 21.10.2014 kl 22.09 aadressil XXX. Lisaks Pärnus 31.10.2014

kl 18.45-20.35 aadressil Papiniidu tn 33-62 ning Valgas 31.10.2014 kuni 02.11.2014 aadressil

XXX. Nagu eeltoodust nähtub, ei ole tegemist kattuvate aegadega, vaid näidatud on ajavahemikud,

kuhu nimetatud kuupäevad sisse mahuvad.

58. Maakohus tuvastas, et J. Skopecs pani Valgas toime 57 kuriteoepisoodi. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldustega.

59. Maakohus mõistis J. Skopecsile KarS § 199 lg 2 p 1, 8, 9 järgi karistuseks 5 aastat ja KarS § 266

lg 2 p 1 järgi 3 aastat vangistust, s.o sanktsiooni maksimummäärad. KarS § 64 lg 1 alusel luges

kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõistis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS §

65 lg 1 kohaselt arvestas kohus Pärnu Maakohtu 10.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3420

ja luges kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

60. Maakohus põhjendas maksimaalmääras karistuse mõistmist sellega, et J. Skopecsi süü on väga

suur. Ta pani pisut üle ühe aasta pikkuse perioodi jooksul toime 57 kuriteoepisoodi, tekitades

kannatanutele kokku märkimisväärse kahju. Tema karistust kergendavaid või raskendavaid

asjaolusid ei tuvastatud. Kõike eeltoodut arvestades leiti, et karistus tuleb talle mõista

sanktsioonide maksimaalmääras (MK otsuse lk 48-49).

61. Ringkonnakohus leiab, et alust karistuse kergendamiseks ei ole. Selleks ei anna ka alust J. Skopecsi

väide, et maakohus ei tohtinud määrata raskemat karistust Valga linnas toimunud kuritegude

toimepaneku eest kui oli talle määratud Pärnu Maakohtu poolt. Ringkonnakohus märgib, et mis

puutub Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistusse, siis see mõisteti 22 kuriteoepisoodi eest.

Käesolevas asjas aga mõisteti karistus 57 kuriteoepisoodi eest, s.o tunduvalt suurema arvu

kuritegude eest.

62. Ringkonnakohus leiab, et maakohus karistuse mõistmisel õigesti lähtus sellest, et süü suuruse

arvestamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid

asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Samuti on oluline tahtluse arvestamine, sest süü suurus sõltub

ka sellest, millise tahtluse liigiga kuritegu toime pandi. Antud juhul maakohus tuvastas, et kõik

kuriteod pani J. Skopecs toime kavatsetult (MK otsuse lk 48). See omakorda näitab, et süü aste on

väga suur.

63. Ringkonnakohus leiab, et J. Skopecsi karistamine sanktsiooni maksimaalmääras tuleneb lisaks

üldpreventsioonile tema isiku eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt, st süüdlase isikut arvestades.

Maakohus tuvastas, et aasta jooksul nii suure arvu kuritegude toimepanemine näitab, et J.

Skopecsil puudub soov elada õiguskuulekalt ja tema eesmärk ongi järjest uusi kuritegusid toime

panna. Selle vältimiseks ja kodanike vara puutumatuse tagamiseks on vajalik teda pikaks ajaks

ühiskonnast isoleerida.

64. Ringkonnakohus leiab, et J. Skopecsi väide talle karistuse mõistmise kohta rassismi tunnustel,

kuna ta on rahvuselt lätlane, on alusetu. Tegelikult arvestati seda asjaolu talle KarS § 54 alusel

lisakaristuse mõistmisel. KarS § 54 lg 1 kohaselt, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult

toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista

lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni 10 aastaks. Antud asjas maakohus

kohaldas seda lisakaristust 5 aastaks, et vältida J. Skopecsi poolt uute kuritegude toimepanemist

Eestis. Juba eelnevalt oli sellist lisakaristust talle kohaldatud ka Pärnu Maakohtu 10.11.2015

otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2016 otsusega, kuna Riigikohus 03.05.2016

määrusega ei andnud kassatsioonile menetlusluba.

65. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

66. KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulu on ka KrMS § 178 alusel koosseisuvälisele tõlgile

makstavad summad.

67. Käesolevas asjas ringkonnakohus kasutas J. Skopecsi lätikeelsete apellatsioonide eesti keelde

tõlkimiseks Lõuna-Eesti Tõlkekeskuse teenust. Ringkonnakohus tasus nende poolt 14.02.2017 ja

27.03.2017 esitatud arved vastavalt 114 euro, sh käibemaks 19 eurot, ning 102,60 euro, sh

käibemaks 17,10 eurot, ulatuses.

68. Eeltoodu alusel peab J. Skopecs Eesti Vabariigile hüvitama 216,60 eurot.

69. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

70. Kaitsja vadv M. Valge esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal J.

Skopecsile kohtuotsuse selgitamine ja kaebuse arutelu aega 1 tund, kohtuotsuse läbitöötamine 1,5

tundi ja apellatsiooni koostamine 3,5 tundi, mille eest ta soovib tasu summas 288 eurot (sealhulgas

käibemaks 48 eurot). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ajakuluks 3,5 tundi apellatsiooni

koostamise eest arvestades apellatsiooni põhjenduste küllaltki väikest mahtu, mistõttu vähendab

kaitsjatasu apellatsiooni koostamise osas 2 tunnile, s.o 80 eurole. Seega rahuldab ringkonnakohus

kaitsja tasu taotluse koguulatuses 216 euro ulatuses (sh käibemaks 36 eurot).

71. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb J. Skopecsil

õigusabi tasu 216 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse

kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega

kaasnevate kulude hüvitamise kohustus.

/digiallkirjad/

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus