1-08-13786/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
Legislator headnote
AI generated1-08-13786/7 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja: MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
Full text
MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprillil 2009.a Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-13786 Kohtukoosseis Istungi sekretär Kohtunik Heino-Vello Pihlak Kai Niidumaa Kriminaalasi L.M-i
kohta esitatud erakorraline ettekanne
Prokurör
L.M , isikukood , oma sõnul on elukoht xxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxxxx, kuid ei ela seal, töölepinguga töökohta ei ole
Tiina Viru
Resolutsioon Taotlus rahuldada.
Tühistada suhtes Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2008.a otsus nr 1-08- L.M-i 13786 vangistusest tingimusliku vabastamise kohta.
Pöörata täitmisele Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2008.a otsus nr 1-08-13786, mille järgi on L.M-ile mõistetud 3 kuud ja 28 päeva vangistust.
Tõkend - vahistamine jätta samaks ja karistuse kandmise aja algust hakata lugema
vahistamise päevast, mis on 22. aprill 2009.a. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 28
(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Määruse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule.
Tuvastatud asjaolud
Süüdimõistetu on määratud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 13.11.2008.a otsus nr 1-08-
13786 alusel Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse kriminaalhooldaja järelvalve alla. Temale määratud kontrollnõueteks on KarS § 75 lg 1 alusel
ilmuda perioodiliselt registreerimisele; elada kindlaks määratud kohas; taotleda kriminaalhooldusametniku luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ja taotleda
kriminaalhooldusametniku luba eluja töökoha muutmiseks, samuti alluma kriminaalhooldaja
kontrollile oma elukohas ja esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite
kohta. Kohustuseks on mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Kriminaalhooldusaluse elukohaks on määratud xxxxxxxxxxx. Kriminaalhooldusalune ei ela selles elukohas ja ei ole
enam kättesaadav. Ta ei ole ilmunud kriminaalhooldaja juurde alates veebruarikuust 2009.
Juba enne veebruarikuud ei ilmunud kahel korral, kuigi viimane kutse oli vahetult kätte
saadud. Uuesti määratud kuupäeval ikka ei ilmunud. Vabatahtlikult kohale ei ilmu. Viiel korral on talle koostatud väärteoprotokolle alkoholiseaduse ja karistusseadustiku rikkumiste
eest. Rikkumised on seotud alkoholi tarvitamisega. Tema katseaeg on ebaõnnestunud. L.M
ei pea kontrollnõuete täitmist vajalikuks, hoopis tegutseb takistavalt. Ettekandega taotletakse tema suhtes kohtuotsuse täitmisele pööramist.
Menetlus kohtus Menetluse käigus tegi kohus tema tagaotsimise ja vahistamise määruse. Peale tabamist jätkus
erakorralise ettekande menetlus. Kohtuistungi ajaks kriminaalhooldaja ei muutnud oma taotlust.
Kohtuistungil süüdimõistetu tunnistab kohtuotsuse täitmisega seotud rikkumiste
toimepanekut, alkoholi tarvitamist ja väärtegude toimepanemist viiel korral. On teadlik pandud kohustustest ja nõudest täita kontrollnõudeid. Samuti on teadlikult eiranud xxxxxx
valla eraldatud elamispinnale asumist xxxxx. Väidab, et tema pole kutset saanud kriminaalhooldaja juurde ilmumiseks. Erakorralisele ettekandele otseseid vastuväiteid ei ole
esitada. Vangistuse kohaldamist ei soovi, soovib haltuurat teha, et oma rahalisi võlgnevusi
likvideerida. Lubab hakata korralikuks. Usutavaks oma lubadust ei kõnele. Viimases sõnas arvab, kui muud võimalust ei ole, siis tuleb vangistuse otsus täita.
Prokurör leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Kriminaalhoolduse eesmärk oli teda aidata üle saada probleemidest, mis viisid ta kuriteole. Kannatanu on olnud seni lihtsalt suuremeelne, et
pole esitanud uut kuriteo teadet. Väärteo rikkumiste arv on suur ja alkoholi tarbimine on suurenenud.
Põhjendused
Kohus, olles läbi vaadanud erakorralise ettekande koos juurdelisatud dokumentidega, ära
kuulanud kriminaalhooldusaluse seletuse ja prokuröri arvamuse, leiab, et L.M on kohtuotsusega tingimisi vangistusest vabastatud ja määratud kriminaalhooldusele, kuid ta on
rikkunud talle kehtestatud käitumiskontrollinõudeid sellega, et ei ilmunud registreerimisele
ega määratlenud elukohta ega olnud kättesaadav kriminaalhooldusele. Sõnaselgelt on
kohtuotsuses väljendatud, et katseajal tuleb järgida käitumiskontrollinõudeid. Samuti on rikkunud talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsus ja -määrus on kohustuslik kõikidele isikutele ja kuulub täitmisele. Erandeid selles osa ei ole. Süüdimõistetu suhtes on kohtuotsus jõustunud.
Täitmine on toimunud Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituses.
Süüdimõistetu on olnud sellest teadlik. Peale otsuse kuulutamist on käinud
kriminaalhoolduses ja saanud teada, kuidas tuleb edaspidi käituda ja võtnud täitmiseks.
Mitmel korral on olnud kriminaalhooldaja tema suhtes paindlik, andes uue võimaluse tulla kriminaalhooldusesse registreerimisele. Kuid ikka ei ilmunud. Nii ei olnud kriminaalhooldajal
enam võimalik temaga ühendust saada, sest L.M oli asunud kõrvale hoiduma kriminaalhooldusest.
Kohtu hinnangul on kriminaalhooldaja püüdnud teha endast kõik oleneva, et
kriminaalhooldus jätkuks takistusteta. Süüdimõistetud L.M ei ole seaduslikke või
muid arvestatavaid põhjendusi esitada rikkumise kohta. Kriminaalhooldusosakonnast
kõrvalehoidmisega ning kontrollnõuete ja kohustuse mittetäitmisega ongi ta rikkunud jõustunud kohtuotsuse täitmist. Kriminaalhooldusalune on asunud käituma viisil, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist. Käitumiskontrolli reeglite ja kohustuse rikkumine on teadlikult toime pandud. Seega on erakorraline ettekanne põhjendatud ja seaduslik.
Süüdimõistetu on olnud nõus enda karistusest vabastamisega tingimisi ning enda allutamisega
kriminaalhooldusele. Kuid ta ei ole asunud otsust täitma. Ühesõnaga võimalust kanda karistust vabaduses ei ole soovinud kasutada. Tema käitumine tunnistab selgelt, et ta ei ole õigustanud kohtu usaldust, mida kohus pidas võimalikuks. Kohtul puudub edaspidine usaldus, et tema uuesti ei korda toime pandud rikkumisi. Kergemat viisi karistuse ärakandmine ei ole enam võimalik. Kohus ei pea võimalikuks jätta teda enam kriminaalhooldaja järelevalve alla.
Erakorraline ettekanne on põhjendatud ja kohus kasutab KarS § 76 lg 5 tulenevat õigust
pöörata karistus täitmisele, kui süüdimõistetu ei täida talle pandud kohustusi või ei järgi katseajal kontrollnõudeid. KrMS § 427 lg 2 alusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab kohus.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik