4-17-1162/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-17-1162 05. aprillil 2017.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Julia Zautina juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna esindaja Liisa Miil osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

L.F, ik xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht: xxxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 13 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja NPALS § 151 lg 1 järgi.

Vastavalt 21.01.2017 koostatud e nr AB1480929 (väärteotoimik väärteoprotokollil

2316,17,000559), L.F 21.01.2017 kella 16:30 ajal Tallinnas Kopli 69B oli eelnevalt tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. Sellega rikkus L.F NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil karistuseks NPALS § 15 kohtuvälise menetleja esindaja taotles L.F-ile 1 lg 1 järgi 18 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses, nõustus arestiga ja palus määrata aresti kandmini ositi 4-päeva kaupa 2 kuu jooksul, et oleks võimalik säilitada töökoht.

Kohtule on väärteoasjas esitatud järgmised tõendid:

- Menetlusaluse isikuna L.F väärteoprotokollis nr AB1480929 märkis „21.01.17 Kopli tänaval tarvitasin fentanüüli“.

- Tunnistaja Risto Känd ütluste kohaselt 21.01.2017 kell 16:30 märkas Kopli 69B kasiino ees meesterahva musta jope, siniste teksapükste ja musta-valge „Nike“ tossudega, kes tülitas inimesi ja

kellel esinesid narkootilist ainet tarvitamise tunnused: silmade punetus, pupillid väikesed, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, aja-, isiku ja kohatajumisel esinesid häireid. Koordinatsioon

häiritud, higistab. Isik toimetatud jaoskonda edasisteks toiminguteks. Isikuks osutus L.F isikukoodiga xxx.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (21.01.2017), millest nähtuvalt prooviandjal esinesid narkootilise aine (OPI) tarvitamise tunnused. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on L.F on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 13 kehtivat väärteokaristust, teda on korduvalt karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi arestiga.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning L.F-i süü rikkumises

on tõendatud – ta tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet.

Menetlusaluse isiku käitumine sisaldab NPALS § 151

lg 1 väärteokoosseisu ja tema tegu on

õigusvastane. Menetlusalune isik ei ole enda ülekuulamist taotlenud, ei ole taotlenud ekspertiisi määramist ja kirjalikke vastuväiteid väärteoprotokollile ei ole esitanud. L.F käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

2

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on kahetsus. L.F on NPALS § 15 1

lg 1 järgi karistatud kokku 8 korda, 2016 aastal - kolm korda arestiga.

Kõik L.F-ile varem mõistetud rahatrahvid on tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid või soov trahve tasuda. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Arvestades L.F-i karistusandmeid asub kohus

seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Kohus leiab, et arvestades L.F-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras korduvalt karistatud narkootikumide kuritarvitamisega seotud väärtegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärteo eest karistada arestiga. L.F-i puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. KarS § 56 lg 1 teine lause teeb otsese viite sellele, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada sellega, et mõistetav karistus peab mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, mistõttu tähendab see üheselt mõistetavalt, et karistuse mõistmisel, s.o nii liigi kui määra kujundamisel evib mõju ka menetlusaluse isiku senine elukäik, sh tema eelnev karistatus –

märgitu võimaldab prognoosida määratava või mõistetava karistuse eripreventiivset toimet

(Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06). Eelnevalt on L.F väärteokorras korduvalt karistatud

arestidega, (suurim mõistetud arest oli 16 päeva), mis ei ole mõjutanud teda edaspidi süütegude

toimepanemisest hoiduma, ta on jätkanud sarnaste süütegude (narkootikumidega seotud) toimepanemist. Seetõttu peab kohus vajalikuks karistada menetlusalust isikut väärteo eest arestiga 16

päeva, arvestades kergendavat asjaolu – kahetsust. Kohtu hinnangul tuleb anda isikul võimalus säilitada töökoht ning määrata aresti kandmine 4 päeva kaupa 2 kuu jooksul.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada L.F NPALS § 15 1 lg 1 järgi ning karistuseks mõista arest 16 päeva. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrata aresti kandmine ositi järjest 4 (neli) päeva kaupa. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada L.F ilmuma arestimajja karistuse esimese osa kandmiseks kuni 21.04.2017.a. ja kanda arest ositi ära kuni 21.06.2017.a. L.F arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt