2-16-4917/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja

koht

4. aprill 2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-4917

Tsiviilasi

Solar4you OÜ hagi osaühingu Technosol vastu

kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamiseks või

alternatiivselt kaubamärgi õiguskaitset välistavate

asjaolude puudumise tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Solar4you OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Solar4you OÜ (registrikood 12248260),

lepingulised esindaja patendivolinikud Indrek Eelmets ja

Kalev Käosaar

Kostja: osaühing Technosol (registrikood 10575434),

lepingulised esindajad patendivolinikud Raivo Koitel ja

Anna Kosar

Kohtuistungi toimumise

aeg

13.03.2017, avalik kohtuistung

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2016 otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise

kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus

ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Solar4you OÜ (hageja) esitas 29.03.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse,

milles palus tunnistada osaühingu Technosol (kostja) ainuõigus kaubamärgile

„Solar4You“ (reg nr 43138) täielikult lõppenuks alates 29.03.2016. Alternatiivselt

palus hageja tuvastada kaubamärgi „solar4you+kuju“ (taotluse nr M201200844)

osas õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise.

2. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 03.10.2012 Patendiametile taotluse

kujundusliku kaubamärgi solar4You free energy registreerimiseks klassides 9, 11, 35,

37 ja 42. Patendiamet tegi kaubamärgi registreerimise otsuse 01.11.2013. Kostja

nimele on 22.09.2006 registreeritud kaubamärk Solar4You. Kostja vaidlustas

Patendiameti otsuse hageja kaubamärgi registreerimise kohta tööstusomandi

apellatsioonikomisjonis (TOAK). TOAK tühistas 29.12.2015 otsusega Patendiameti

otsuse. Hageja TOAKi otsusega ei nõustunud, mistõttu esitas hagi kohtule vastavalt

tööstusomandi õiguskorralduste aluste seaduse § 64 lg-le 1. Hageja leiab, et kostja

ainuõigus kaubamärgile Solar4You tuleb tunnistada kaubamärgiseaduse (KaMS) § 53

lg 1 p 3 alusel lõppenuks, sest kostja ei ole täitnud kaubamärgi kasutamise kohustust

KaMS § 17 tähenduses. Ainuõiguse lõppenuks tunnistamine toob kaasa kostja

kaubamärgi registrist kustutamise. Hageja pole suutnud tuvastada viiteid kostja

poolt kaubamärgi tegelikule kasutamisele (Google otsingust, kostja majandusaasta

aruannetest) klassidesse 9, 11 kuuluvate kaupade tootmise kohta. Negatiivse

asjaoluna ei saa hageja tõendada seda, et kostja ei ole oma kaubamärki kasutanud.

3. Juhul, kui kostja tõendab oma kaubamärgi tegelikku kasutamist kõikide või osade

registreeringus märgitud kaupade tähistamisel, puuduvad hageja kaubamärgi

õiguskaitset välistavad asjaolud nende kaupade ja teenuste osas, mis ei ole

samaliigilised kaupadega, millel kostja on kaubamärki kasutanud ning hageja taotleb

alternatiivse nõudena hinnata kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu puudumine

osade hageja kaubamärgitaotluses märgitud kaupade ja teenuste osas (KaMS § 10 lg

1 p 2). Hageja ja kostja kaubamärgid sisaldavad ühist osa „Solar4You“. Muus osas on

kaubamärgid täiesti erinevad ja jätavad erineva üldmulje, mis välistab nende

äravahetamise võimaluse. Hageja kaubamärgi taotluses märgitud teenuste loetelu

(klassid 35, 37, 42) ei ole samaliigiline kostja kaubamärgi registreeringus märgitud

kaupade loeteluga.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on

kaubamärki kasutanud. Kostja kodulehelt www.hydrobreak.com nähtub selgelt

kostja poolt kaubamärgi kasutamine klasside 9 ja 11 kaupade tähistamisel. Kostja

reklaamib ja müüb oma tooteid ka Eesti turul. „Solar4You“ kaubamärgiga on

tähistatud mh erinevad valgustusseadmed (nt tänavavalgustid), erinevad valgustid

välitingimustes kasutamiseks, vees hõljuvad valgustid, merenduses kasutatavad

ventilaatorid, erinevad kütte- ja energiaseadmed. Tegemist on kaupadega, mis on

hõlmatud klasside 9 ja 11 üldiste kaubanimetustega ja mis on ära toodud ka hageja

kaubamärgitaotluse klasside 9 ja 11 kaupade loetelus. Kostja esitatud arved

tõendavad kostja kaubamärgiregistreeringus loetletud kaupade müüki Eestis

vaidlusalusel perioodil.

5. Kostja ei ole varasema kaubamärgi registreerimisel määranud sellele mittekaitstavat

osa, mis tähendab, et kogu sõnaline osa „Solar4You“, sõltumata selle kujundusest või

kirjafondist, on KaMS-st tuleneva ainuõigusliku kaitse all. Hageja kaubamärgi

domineeriv ja eristusvõimeline sõnaline tähis „Solar4You“ on olemuselt identne

kostja kaubamärgiga. Kaubamärgitaotluse kaubad/teenused on kõige üldisemalt

seotud energiavaldkonnaga, sh taastuvenergiaga. Seetõttu sõnakombinatsioon „free

energy“ ei anna terviktähisele täiendavat eristusvõimet ja sellel puudub tähtsus

võrreldavate kaubamärkide eristamisel. Visuaalselt, foneetiliselt ja semantiliselt on

kaubamärkide eristusvõimet omavad osad „solar4you“ identsed ning tervikuna on

võrreldavad tähised äravahetamiseni sarnased.

6. Kaubad ja teenused on osaliselt identsed, osaliselt samaliigilised. Hageja

kaubamärgitaotluse klassides 9 ja 11 märgitud kaubad on kõige üldisemalt võttes

identsed varasema kaubamärgi „Solar4You“ klasside 9 ja 11 kaupadega. Tegemist on

erinevate energeetikavaldkonda kuuluvate kaupade ja nende komponentidega.

Hageja kaubamärgitaotluse klassi 35, 37 ja 42 teenused täiendavad

kaubamärgitaotluse klasside 9 ja 11 kaupu, kuna nad kõik on seotud kaubaklassides

9 ja 11 seadmete kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise, projekteerimise,

arendamise, disainimise jms-ga. Seega on tegemist klasside 9 ja 11 kaupadega

seonduvate täiendteenustega.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 25.11.2016 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud summas 1711,02 eurot.

8. Sõnaline kaubamärk „Solar4You“ on registreeritud kostja nimele 22.09.2006. KaMS §

8 lg 2 sätestab, et registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab õiguskaitse kehtima

kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aasta

möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast. Kaubamärgi õiguskaitse

kehtivusaega võib pikendada kaubamärgiomaniku nõudel 10 aasta kaupa. Poolte

vahel puudub vaidlus kostja kaubamärgi õiguskaitse kehtivuse osas käesoleval ajal.

9. Kooskõlas KaMS § 17 lg-ga 1 on kaubamärgiomanik kohustatud registreeritud

kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste

tähistamiseks. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kaubamärgi kasutamiseks

kaubamärgiomaniku poolt ka: 1) kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb

kaubamärgi reproduktsioonist ebaoluliste elementide poolest, kui kaubamärgi

eristav iseloom ei ole muutunud; 2) üksnes väljaveoks mõeldud kaupade või nende

pakendi tähistamine; 3) kaubamärgi kasutamine kaubamärgiomaniku loal. Hageja

esitas hagi tuginedes KaMS § 53 lg 1 p 3, mille kohaselt võib asjast huvitatud isik

esitada hagi kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks

tunnistamist, kui registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist

mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses

kasutatud.

10. Kohus leidis, et kaubamärgi kasutamine kostja poolt on tõendatud. Hageja poolt

väidetu, et kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu klassidesse 9 ja 11 kuuluvate

kaupade tootmine, ei tähenda iseenesest kaubamärgi mittekasutamist. Kostja

kinnitas kohtuistungil, et „Solar4You“ toodete müümine on kostja kõrvaltegevus.

Kostja poolt kaubamärgi mittekasutamist ei tõenda ka hageja poolt teostatud Google

otsing. Hageja on otsingusõnaks määranud „solar4you“ ja on esitanud otsingu

tulemustest vaid esimese lehe, millest nähtuvalt on suur enamus tulemusi seotud

hageja ärinimega, mis langeb kokku hageja poolt määratud otsingusõnaga.

Kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja poolt esitatud tõendid. Nii sisaldab kostja

koduleht viidet solar energia süsteemile Solar For You (tekst lippude all), mille kaudu

saab minna alamlehele, kust on näha tooted, fotod nendest koos toodete nimetuste ja

hindadega. Lehtedelt nähtub selgelt toodete ostmise võimalus, sh Eestis. Ka

tõendavad kostja poolt kaubamärgi kasutamist esitatud arved, millelt nähtub, et

kaubamärgiga tähistatud kaupa on ostnud Hadd OÜ 2012, 2013, 2014 ja ostetud on

erinevaid tooteid. Kohus nõustus kostjaga, et kuna vaidlusaluse kaubamärgiga

tähistatud kauba ja teenuste näol on tegemist nn nišikaubaga, ei pea kostja

kaubamärgi kasutamise tõendamiseks tõendama suurt kaubakäivet. Kostja on

tõendanud kauba reklaamimist, selle ostmise võimalust ja ka müümist. Kuna hageja

poolt esitatud esmase nõude aluseks on asjaolu, et kostja ei ole kasutanud

vaidlusalust kaubamärki KaMS tähenduses, kuid kostja on tõendanud kaubamärgi

kasutamise, jättis kohus nõude rahuldamata.

11. Kohus leidis, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja alternatiivne nõue kaubamärgi

„Solar4You“+kuju õiguskaitset välistavate asjaolude puudumise tuvastamiseks. Kuna

taotletava kaubamärgiga tähistatavad kaubad/teenused ja varasema kaubamärgiga

tähistatavad kaubad on identsed, tuleb kontrollida kas kõnealuste märkide vaheline

sarnasus on piisavalt suur, et järeldada kaubamärkide segiajamise tõenäosust ja kas

vaidluse saab lahendada hageja kasuks tulenevalt asjaolust, et hageja kaubamärgi

taotlus hõlmab teenuste klasse 35, 37, 42, mida kostja kaubamärk ei hõlma. Kohus

leidis, et hageja poolt registreerimiseks esitatud tähis hõlmab klasside 9, 11 kaupu ja

klasside 35, 37, 42 teenuseid. Kostja nimele registreeritud kaubamärk hõlmab

klasside 9, 11 kaupu. Seega on kaubad identsed. Mis puutub teenustesse, siis nõustus

kohus kostjaga, et klasside 35, 37, 42 teenused täiendavad klasside 9, 11 kaupu, kuna

on seotud nimetatud kaupade kasutamise, müümise, paigaldamise, hooldamise jms-

ga. Tegemist on kaupade täiendteenustega. Teenuste sellisel määral seotus

kaupadega mõjutab tarbijate eksitamise võimaluse suurenemist.

12. Kohus leidis, et tulenevalt kaupade identsusest ja kokkulangevast kaubamärgi

domineerivast osast „solar4you“, on tõenäoline kaubamärkide segiajamine.

Taotletava kaubamärgi sõnaline osa free energy ei ole eristusvõimeline. Segiajamise

tõenäosust ei kummuta hageja taotletava kaubamärgi erinevused: suured sõnalise

osa algustähed „S“ ja „Y“, nende kasutamisest ei muutu foneetiline ega semantiline

identsus (sõnade tähendus ei muutu). Visuaalselt on kaubamärgid küll erinevad, kuid

arvestades foneetilist ja semantilist identsust, ei kõrvalda see erinevus segiajamise

tõenäosust. Domineerivast ühisosast võib asjaomane avalikkus teha järelduse

kaupade ja/või teenuste pärinemise kohta samalt ettevõttelt (kostjalt) või ettevõtete

seotuse kohta. Seega puudub alus hagi rahuldamiseks ehk hageja taotletud tähisele

kaubamärgi õiguskaitse andmiseks (KaMS § 10 lg 1 p 2).

13. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus luges

menetluskulud kostja poolt esitatud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks (sh TOAK

menetlusega seotud kulud) ning määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks

1711,02 eurot.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

14. 27.12.2016 esitas hageja Harju Maakohtu 25.11.2016 otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagiavalduse rahuldada või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

15. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus hinnanud tõendeid ebaõigesti. Kostja

esitas maakohtu menetluses kaubamärgi kasutamise kohta väljatrükid veebilehelt

www.hydrobreak.com 02.05.2016 seisuga ja viis arvet Hadd OÜ-le ajavahemikus

31.01.2012 – 10.09.2014. Hagi esitamise kuupäev on 29.03.2016. Seega tuleb

tõendada kaubamärgi kasutamist vahemikus 29.03.2011 - 29.03.2016. Maakohus

jättis põhjendamatult arvestamata, et kostja veebilehe www.hydrobreak.com

väljatrükid on 02.05.2016 kuupäevaga. Järelikult tulnuks need jätta otsuse tegemisel

tähelepanuta. Hinnates veebilehe www.hydrobreak.com väljatrükkidel olevat infot

sisuliselt, ei saa samuti järeldada kostja kaubamärgi tegelikku kasutamist nimetatud

ajavahemikus. Nimelt on veebilehe hinnakirjadel märgitud, et hinnad sisaldavad

käibemaksu 18%. Käibemaksumäär tõusis Eestis 20%-le juba 01.07.2009. Eluliselt ei

ole usutav, et kaubamärgi tegeliku kasutamise korral kostja ei kaasajasta oma

kodulehel olevat olulist infot mitme aasta jooksul. Kui kostja oleks tegelikult oma

kaubamärki kasutanud 29.03.2011-29.03.2016, siis oleks ta ka uuendanud veebilehel

oleva teabe.

16. Kostja kaubamärgi tegelikku kasutamist ei tõenda ka kostja arved Hadd OÜ-le. Arved

üksinda ei tõenda nende reaalset esitamist ja tasumist ega seda, kas arvel nimetatud

kaupu reaalselt müüdi. Maakohus selgitas kohtuistungil, et arve ei ole tõend ja see

tõendab üksnes seda, et arve kirjutaja on selle kirjutanud. Üllatuslikult on maakohus

aga asunud otsuses vastupidisele seisukohale. Otsusest ei selgu, miks kohus muutis

istungil väljendatud seisukohta ning millele tuginedes kohus järeldas, et Hadd OÜ on

kaupu tegelikult ostnud. Seega on otsus üllatuslik. Kuna hageja nõustus maakohtu

selgitusega eelmenetluses, et arve ei ole tõend, siis ei pidanud ta vajalikuks rohkem

arvete ebausaldusväärsusega seonduvate asjaolude esitamist ja täiendavate tõendite

kogumist.

17. Maakohtu järeldused on vastuolus kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamise

praktikas väljakujunenud põhimõttega, et kaubamärki tuleb kasutada avalikult ja

väljapoole. Hageja, olles ise päikesepaneelide müügiturul tegutsev ettevõtja ning

kursis oma konkurentide ja turul pakutavate toodetega, ei olnud enne vaidluse

tekkimist midagi kuulnud kostja tegevusest ega suutnud enne hagi esitamist

tuvastada Eesti turul ühtegi kostja Solar4you toodet. Kostja kaubamärgiga tooteid ei

leidnud ka Google internetiotsing. Kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu samuti

kaubamärgi Solar4you kasutamine või et kostja üldse päikesepaneelide tootmise alal

tegutseks. Ka maakohtu menetluses ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks oma

kaubamärki või tooteid reklaaminud. Samuti puuduvad tõendid kostja kodulehe

külastatavuse kohta asjakohasel perioodil. Eeltoodust tulenevalt ei ole Eesti tarbijal,

kes hakkab endale sobivat toodet otsima, üldse võimalust kostja kaubamärki näha

või tema kodulehele sattuda. Ainuüksi kodulehele info ülesriputamine ning üksikud

arved oma isikliku tuttava äriühingule ei ole piisavad tõendamaks kaubamärgi

tegelikku kasutamist, st tegutsemist turuosa loomise või säilitamise eesmärgil.

18. Hadd OÜ-le väidetavalt 2012, 2013 ja 2014 esitatud arvete kontekstis jättis kohus

arvestamata asjaolu, et kostja majandusaasta aruannetes on nimetatud

põhitegevusena üksnes „bioloogiliste, õli- ja rasvu lagundavate puhastusvahendite

HydroBreak jae- ja hulgikaubandust“. Kostja majandusaasta aruanded kinnitavad, et

kostja kogu müügitulu 2012, 2013 ja 2014 tuli ainult HydroBreak kaubamärgiga

toodete müügist. Kostja majandusaasta aruannetest ei nähtu, et 2012, 2013 ja 2014.

aastal oleks üldse Solar4you kaubamärgiga tooteid müüdud või et ettevõte oleks

tegutsenud päikeseenergia seadmete turul. Maakohus leidis otsuses, et aruanded ei

tõenda mittekasutamist, kuna kostja kinnitas kohtuistungil, et Solar4You toodete

müümine on kostja kõrvaltegevus. Tegemist oli kostja esindaja paljasõnalise väitega.

Juhul, kui Hadd OÜ-le esitatud arveid lugeda tõenditeks kaubamärgi kasutamise

kohta, näitavad need ebapiisavat kaubamärgi kasutamise ulatust ja sagedust. Kokku

on erinevate toodete arvete kogusumma viieaastase ajavahemiku jooksul ca 15 000

eurot. Hageja tugines maakohtus tõenditele, mille kohaselt ainuüksi ühe Eesti

päikesepaneele tootva ettevõtte Naps Solar Estonia OÜ müügitulu ühes aastas on 1

734 224 eurot. Samuti selgitas hageja, et päikesepaneelide kaupade müüjaid on

Eestis kümneid ning hageja enda 2015.a müügitulu ületas miljon eurot (1 162 424).

Eeltoodud andmed näitavad Eestis asjaomase turu omadusi ja kaubanduslikku

mahtu, mis on olulised tegurid kaubamärgi tegeliku kasutamise hindamisel. Isegi, kui

esitatud arveid üldse tõendiks pidada, siis need ei ole turu omaduste ja

kaubandusliku mahu valguses piisavad, et järeldada kaubamärgi tegelikku kasutust.

Maakohus jättis nendele asjaoludele hinnangu täielikult andmata, vaid sedastas, et

need ei tõenda kaubamärgi mittekasutust. Lisaks esitas hageja tõendid, et

päikeseenergial töötavad lambid ei ole kallid ja spetsiifilised kaubad. Tegu on odavate

tavakaupadega, mis on müügil igas suuremas ehituskaupade poes (väljatrükid

ehituskaupluste keti K-Rauta veebilehelt). Nendest tõenditest hoolimata nõustus

kohus kostja paljasõnalise väitega, et tegemist on nn nišikaupadega. Seega ei ole

kohtu järeldused kooskõlas menetluses kogutud tõenditega.

19. Maakohus ei ole tuvastanud kaubamärgi kasutamist kõikide registreeringus loetletud

kaupade suhtes. Kostja tõendid seondusid üksnes päikesepaneelide ja sellega seotud

kaupade (akud, inverterid) ning päikeseenergial töötavate lampidega. Samas on

kaubamärgi registreeringu kaupade loetelu palju laiem. Olukorras, kus tõendeid ei

ole esitatud muude kaupade kohta, oleks maakohus pidanud tühistama kaubamärgi

registreeringu osaliselt, st kaupade suhtes, mille kohta tõendid puudusid.

20. Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu

olemasolu. Isegi juhul, kui ringkonnakohus peaks tõendite sisulise hindamise

tulemusel leidma, et kostja kaubamärki on tegelikult kasutatud osadel

registreeringus loetletud kaupadel, ei ole hageja hinnangul maakohus õigesti

tuvastanud hageja kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu klassides 35,

37 ja 42. Maakohus on pidanud kõiki teenuseid klasside 9 ja 11 kaupade

täiendteenusteks, kuna need on seotud klassides 9 ja 11 nimetatud kaupade

kasutamise, müümise, paigaldamise ja hooldamisega. Tegemist on väga erinevate

teenustega ning otsusest ei selgu, millele tuginedes kohus järeldas, et tegemist on

üksnes klasside 9 ja 11 kaupade täiendteenustega.

Vastus apellatsioonkaebusele

21. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi

olulise rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

23. Tulenevalt TsMS § 435 lg 1 teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud

ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. TsMS § 436 lg 1 kohaselt

peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 peab

kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega.

Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta,

peab ta seda otsuses põhjendama. TsMS § 392 lg 1 p-i 4 järgi peab kohus

eelmenetluses välja selgitama tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste

väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul on maakohus rikkunud eelmenetluses tõendite väljaselgitamise kohustust.

Samuti ei ole maakohus otsuses nõuetekohaselt tõendeid hinnanud.

24. KaMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et asjast huvitatud isik võib esitada hagi

kaubamärgiomaniku vastu, nõudes tema ainuõiguse lõppenuks tunnistamist, kui

registreeritud kaubamärki ei ole pärast registreeringu tegemist mõjuva põhjuseta

viie järjestikuse aasta jooksul käesoleva seaduse § 17 tähenduses kasutatud.

25. Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-416/04 P (p 70) selgitanud, et kaubamärgi

tegeliku kasutamisega on tegemist juhul, kui kaubamärki kasutatakse vastavalt tema

põhifunktsioonile, milleks on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste päritolu

tagamine, eesmärgiga luua turg neile kaupadele ja teenustele või säilitada seda, välja

arvatud sümboolse tähendusega kasutamise puhul, mille ainsaks eesmärgiks on

kaubamärgiga saadud õiguste säilitamine. Kaubamärgi kasutamise tegelikkuse

hindamine peab põhinema nende faktide ja asjaolude kogumil, mille abil on võimalik

kindlaks teha, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on tõeline, st eelkõige

kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste jaoks vastavas majandussektoris

turuosa säilitamiseks või loomiseks põhjendatuks peetaval kasutamisel, kaupade või

teenuste olemasolul, turu omadustel, kaubamärgi kasutamise ulatusel ja sagedusel.

26. Maakohus asus seisukohale, et kostja kaubamärgi kasutamist tõendavad kostja

kodulehe väljatrükid ja Hadd OÜ-le esitatud arved.

27. Maakohus on leidnud, et kostja on kaubamärki kasutanud, kuid ei ole sisuliselt

analüüsinud, kas kaubamärgi kaubanduslik kasutamine on olnud tegelik. Sealhulgas

ei ole maakohus hinnanud, kas kostja poolt kaubamärgi kasutamine viitab vastavas

majandussektoris turuosa säilitamise või loomise tahtele. Maakohus on selgitanud, et

kuna tegemist on nišikaupadega, siis ei pea kostja tõendama suurt kaubakäivet.

Maakohus on aga jätnud täielikult põhjendamata oma seisukoha, et tegemist on

nišikaupadega. Muuhulgas pakub kostja näiteks müügiks päikeseenergial töötavaid

lampe. Päikeseenergial töötavaid lampe on võimalik osta ka ehitustarvete kauplusest

ning tegemist ei ole kallihinnaliste toodetega (I kd tl 166-167). Maakohus ei ole

analüüsinud ka kostja käibe mahtu ja tehingute sagedust vaidlusaluses valdkonnas

ega hinnanud, kas see kinnitab kaubamärgi tegelikku kasutamist. Aastal 2012-2014

on kostja esitanud Hadd OÜ-le arveid kokku ca 18 000 euro ulatuses. Hageja on

esitanud tõendid, et näiteks päikesepaneelide valdkonnas tegutseva Naps Solar

Estonia OÜ käive oli 2014.a üle 1,3 miljoni euro ja 2015 üle 1,7 miljoni euro. Kauba

tegeliku kasutamise hindamisel võib tähtsust omada ka see, et kostja on

vaidlusaluste kaupadega seonduvalt esitanud tõendeid üksnes ühe lepingupartneri

(Hadd OÜ) olemasolu kohta.

28. Ebaõige on hageja seisukoht, et kuna kostjal tuli kaubamärgi kasutamist tõendada

vahemikus 29.03.2011-29.03.2016, siis oleks maakohus pidanud jätma tähelepanuta

kostja veebilehe väljatrükid, mis on tehtud 02.05.2016. Kuna kostja sai

hagimaterjalid kätte peale 29.03.2016, siis ei olnud tal võimalik esitada veebilehe

väljatrükke, mis on tehtud vaidlusalusel perioodil. Küll ei ole aga maakohus

analüüsinud, kuivõrd tõendab veebileht, mida on viimati muudetud 21.06.2006,

kaubamärgi tegelikku kasutamist vaidlusalusel viie aastasel perioodil.

29. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on käitunud Hadd OÜ-le esitatud

arvetega seonduvalt eksitavalt. 20.10.2016 istungil märkis maakohus, et arve ei ole

tõend ning ei tõenda muud kui seda, et arve kirjutaja on selle kirjutanud (I kd tl 169

pöördel). Kohtuotsuses on aga maakohus märkinud, et arved tõendavad kaubamärgi

kasutamist. Kolleegium märgib, et arved vastavad dokumentaalse tõendi tunnustele

(TsMS § 272) ning tegemist on tõenditega. Samas on maakohus vastuolulise

käitumisega võtnud hagejalt võimaluse esitada tõendeid, mis võivad arvete

usaldusväärsust tõendina kõigutada. Hageja on apellatsioonkaebuses selgitanud, et

kuna maakohus väitis, et arve ei ole tõend, siis ei pidanud ta vajalikuks esitada

rohkem arvete ebausaldusväärsusega seonduvaid asjaolusid ja tõendeid.

30. Lisaks ei ole maakohus hinnanud, milliste klassides 9 ja 11 märgitud kaupade suhtes

on kostja oma kaubamärki kasutanud. Alternatiivse nõude rahuldamata jätmisel on

maakohus muuhulgas asunud seisukohale, et klassides 35, 37 ja 42 sätestatud

teenused on klassides 9 ja 11 sätestatud kaupade täiendteenused. Hageja

registreerimistaotlusest nähtuvalt on ta taotlenud oma kaubamärgi registreerimist

paljudes klassides 35, 37 ja 42 nimetatud teenustes. Maakohus ei ole analüüsinud,

kas kõik need teenused on klassides 9 ja 11 nimetatud kaupade täiendteenused.

31. Ülaltoodule tuginedes ei ole maakohus hinnanud tõendeid sellest aspektist, kas

kaubamärgi kasutamine kostja poolt on olnud tegelik. Kaubamärgi tegeliku

kasutamise tõendamiseks võib kohus teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid. 13.03.2017.a ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et vaidlusalused

tehingud ei ole kõik tehingud, tehinguid on veel. Samuti on maakohus jätnud hageja

ilma võimalusest esitada asjaolusid ja tõendeid lükkamaks ümber kostja esitatud

tõendeid. Lisaks on maakohus jätnud oma seisukohad olulises osas põhjendamata.

Kolleegiumi hinnangul ei ole menetlusõiguse normide rikkumisi võimalik

kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks

esimese astme kohtule.

32. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et hageja ei ole huvitatud isikuks,

kes saab esitada hagi KaMS § 53 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja avaldas maakohtu

istungil seoses kompromissettepanekuga, et tema huviks on ainult klasside 35, 37 ja

42 loetletud teenuste tähistamine. Kolleegium märgib, et hageja väitis seda

kompromissi arutamise käigus. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et tema huvi

seondub ka kaubaklassidega. Seega on tõendamata kostja väide, et hageja ei ole

huvitatud isikuks.

Menetluskulude jaotus

33. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada

sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud

digitaalselt)

Indrek Soots

Liis Arrak

Krista Kirspuu