3-16-2357/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Maili Lokk ja Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2017, Tartu

Haldusasjade numbrid

3-16-2357

Haldusasjad

Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla

19.09.2016.a

vastuse

nr

6-14/27073-2

tühistamiseks,

17.08.2016.a

vaide

lahendamiseks kohustamiseks ja 09.05.2016.a

esitatud vaide menetlemisel tehtud Viru Vangla

toimingute õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Vaidlustatavad kohtulahendid

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Asja läbivaatamine

Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a ja 11.01.2017.

a määrused

Jaak Reinomäe 15.01.2017. a määruskaebused

Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a ja 11.01.2017. a

määruste peale ning Jaak Reinomäe 31.01.2017.

a taotlus riigi õigusabi saamiseks

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Jaak Reinomägi

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

11.01.2017. a määrus muutmata.

2. Jätta Jaak Reinomäe määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

30.12.2016. a määrus muutmata.

3. Jätta Jaak Reinomäe 31.01.2017. a taotlus riigi õigusabi saamiseks läbi

vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Jaak Reinomägi esitas 20.04.2016 (registreeritud 22.04.2016) Viru

Vanglale taotluse võimaldada tal jalutuskäikude ajal suitsetada.

2. Viru Vangla jättis 04.05.2016. a otsusega nr 6-10/11835-2 taotluse rahuldamata ja

selgitas, et kaebaja viibib alates 05.04.2016 kartserirežiimil ning Viru Vangla kodukorra

punkti 12.1 kohaselt on kartserikaristust kandval kinnipeetaval suitsetamine keelatud.

3. J. Reinomägi esitas 17.08.2016 (registreeritud 19.08.2016) Viru Vanglale vaidena

vormistatud avalduse, mille kohaselt ta 09.05.2016 esitas 04.05.2016. a otsusele

nr 6-10/11835-2 vaide. Kaebaja ei ole saanud vaidest soovitud koopiat ja vaiet ei ole

lahendatud. Kaebaja taotles ettekirjutuse tegemist 09.05.2016. a vaidest koopia

saamiseks ja vaideotsuse andmiseks.

4. Viru Vangla leidis 19.09.2016. a vastuses nr 6-14/27073-2, et J. Reinomäe

17.08.2016. a avaldus on märgukiri ja märkis, et kaebaja ei ole 09.05.2016 vaiet

esitanud ning vanglal puudub võimalus anda sisuline vastus ja koopia olematust

pöördumisest.

5. J. Reinomägi esitas 17.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

järgmistes nõuetes:

- tühistada 19.09.2016. a vastus nr 6-14/27073-2. Tuvastada, et vaide tõlgendamine

märgukirjana oli õigusvastane;

- kohustada vanglat lahendama 17.08.2016. a vaiet;

- tuvastada 09.05.2016. a esitatud vaide menetlemisel tehtud toimingute - vaide

koopia andmata jätmine ja vaide lahendamata jätmine - õigusvastasus.

Kaebaja märkis tuvastamisnõuete esitamise põhjendatud huvina hilisema kahjunõude

esitamise.

6. Tartu Halduskohus tagastas 30.12.2016. a määrusega J. Reinomäe kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.

Halduskohus leidis, et kaebaja faktiliste väidete tõendatuse eeldamine tähendab

praegusel juhul eeldust, et kaebaja tõepoolest esitas 09.05.2016. a Viru Vanglale

vaide.

Viru Vangla 19.09.2016. a vastus nr 6-14/27073-2 ei ole käsitletav haldusaktina.

Vangla vastas sellega kaebaja avaldusele, milles kaebaja taotles 09.05.2016. a vaide

lahendamist ja sellest koopia saamist. 19.09.2016. a vastus ei ole suunatud kaebaja

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, s.t ei vasta

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Seega

puudub kaebajal õigus esitada vangla 19.09.2016. a vastuse tühistamise nõue.

19.09.2016. a vastus on käsitletav ühena väidetava 09.05.2016. a vaide menetluse

käigus tehtud toimingutest.

Kaebaja on nii 19.09.2016.a vastuse kui ka muude 09.05.2016.a vaide menetlemisel

tehtud toimingute suhtes esitanud nende õigusvastasuse kindlakstegemise nõude

eesmärgiga esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Kaebaja tulevikus esitatav

hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Toimingud, mille õigusvastasuse

kindlakstegemist kaebaja soovib, on menetlustoimingud, mis ei kujuta iseseisvalt

endast ühegi riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestatud õigushüve sellist

riivet, mille intensiivsus õigustaks hüvitise määramist kaebajale.

Vaidlustatud menetlustoimingud ei saanud olla takistuseks vangla 04.05.2016. a

otsuse õiguspärasuse üle peetava vaidlusega kohtusse pöördumisel. HKMS § 47 lg 3

näeb isikule ette kaebeõiguse ka juhul, kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav

haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt. Ka vaide tõlgendamine

märgukirjana ei saanud kaebajat vaidluse jätkamisel takistada. Kaebaja oleks saanud

kohtule esitada põhjendused, miks peab ta esitatud avaldust vaideks ning kohus oleks

selle põhjal saanud hinnata, kas kaebaja on kinni pidanud nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebusest ei tulene, et vaidlustatud

menetlustoimingud oleksid tekitanud kaebajale varalist kahju.

Kaebeõiguse puudumine tuleneb täiendavalt HKMS § 45 lg-st 3, kuna seal sätestatud

eeldused ei ole täidetud. Lõplik haldusakt oli nende toimingute tegemise ajal juba

antud, vaidlusalused toimingud tehti selle haldusakti vaidlustamise käigus.

Kohustamisnõude rahuldamine oleks võimalik ainult juhul, kui rahuldatakse tühistamis-

või tuvastamisnõue. See tähendab, et kui kaebeõigus puudub haldusakti või toimingu

õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel, siis puudub see ka kohustamisnõude

puhul.

7. J. Reinomägi esitas 03.01.2017 Tartu Halduskohtule avalduse, milles soovis saada

riigi õigusabi, et kaitsta õigusi 30.12.2016. a määrusele.

Taotluse kohaselt lõpeb kaebaja karistusaeg 01.02.2017. Kaebajal ei ole elukohta ega

vahendeid, mis võimaldaksid vabanemisel hakkama saada. Õiguste kaitsmine on

rikkunud kaebaja tervise. Kaebajal ei ole füüsiliselt ega vaimselt võimalik iseseisvalt

võidelda riigivõimu omavoli vastu. Riigi õigusabi on vaja selleks, et tagada enda

subjektiivsed õigused. Kaebaja soovis ka tutvuda kohtutoimikuga ja saada sellest

ärakirju.

8. Tartu Halduskohus jättis 11.01.2017. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse

rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel (resolutsiooni p

1).

Halduskohus leidis, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on

praeguses asjas koostanud ja esitanud kaebuse, milles kirjeldas senist menetluse

käiku ning esitas ulatuslikud põhjendused oma nõuetele ja seisukohtadele. Kohtute

infosüsteemi KIS andmetel on kaebaja alates 01.07.2016 esitanud erinevates

haldusasjades ja kohtuastmetes kokku 31 määruskaebust. See näitab, et kaebaja on

võimeline ise kaitsma oma õigusi praeguses kohtuasjas, sh soovi korral koostama ja

esitama määruskaebuse.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised.

Piisab asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Õigust

kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted

ja võimaliku kohtupraktika.

HKMS § 2 lg-le 1 tuginedes on kaebaja ja vastustaja võimalused tasakaalustatud.

Asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks praeguses

kohtuasjas ilmselt vähene. Kaebaja on esitanud kaebuse Viru Vangla kodukorra punkti

12.1 teise lause õigusvastasuse kindlakstegemiseks (kohtuasi 3-16-1702). Selle

kaebuse esitamise põhjendusena tõi kaebaja välja kavatsuse esitada tulevikus Viru

Vangla 04.05.2016. a otsusega nr 6-10/11835-2 tekitatud kahju

hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg on kolm aastat arvates

päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada

saama, s. t, et sellist taotlust on kaebajal veel võimalik esitada. Praeguses asjas

vaidlustab kaebaja Viru Vangla 04.05.2016.a otsuse vaidlustamise käigus tehtud

menetlus-toiminguid ning kohus tagastas kaebuse põhjusel, et sellise kaebuse

esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Eeltoodu näitab, et praegune kohtuasi ei

aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele.

9. J. Reinomägi esitas 15.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 30.12.2016. a määruse peale.

Määruskaebuse kohaselt eiras halduskohus seaduslikkuse ja põhjendatuste

põhimõtet. Kaebaja vaidlustas vanglale 17.08.2016 esitatud vaides vangla

tegevusetust, kuna talle ei oldud esitatud vastust vaidele ega vaidest koopiat. Vangla

vastas kaebaja vaidele, mitte avaldusele. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas saab

19.09.2016. a vastus olla käsitletav 09.05.2016 vaide menetluse käigus tehtud

toiminguna, kui puudub 09.05.2016 vaidele vastus. Kuna puudus tõend, et 09.05.2016

vaide osas oleks menetlust teostatud, esitas kaebaja 17.08.2016 vaide. Halduskohus

ei kontrollinud, kas vangla tõlgendas õiguspäraselt kaebaja vaide märgukirjaks.

Ainult esitatud vaide koopia aitaks tõestada, et kaebaja esitas vaide. Vastupidiselt

halduskohtu arvamusele, on vangla kaebajale õigusvastaste menetlustoimingutega

kahju põhjustanud ja hüvitamiskaebus oleks perspektiivne.

Halduskohtul oli võimalik kontrollida, kas kaebaja pidas kinni kohustuslikust

kohtueelsest korrast. Kohus ei lahendanud kaebust sisuliselt, vaid leidis meelevaldselt,

et kaebajal puudub kaebeõigus. Viru Vanglas ei ole tagatud kinnipeetava poolt vaide

esitamise tõendamine. Vaide üleandmisel peaks kinnipeetav seda oma allkirjaga

kinnitama vaiete kaustas aga seda ei tehta. Kaebaja ei saa tõendada 09.05.2016

vaide esitamist aga see ei ole kaebaja süü. Vangla väide, et kaebaja vaiet ei esitanud,

ei tähenda, et kaebaja tõepoolest vaiet ei esitanud.

Kui kohus jätab määruskaebuse rahuldamata, palub kaebaja määrata talle riigi

õigusabi ja anda võimalus täiendada määruskaebust. Kaebajal endal puuduvad

võimalused advokaadi palkamiseks.

10. J. Reinomägi esitas 15.01.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse ka Tartu

Halduskohtu 11.01.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale.

Määruskaebuse kohaselt ei tähenda see, et kaebaja on pidanud korduvalt iseseisvalt

ja igasuguse abita kaitsma oma õigusi, et ta ka vajalikul määral oleks võimeline ise

oma õigusi kaitsma. Kaebaja koostas küll määruskaebuse, kuid ei suutnud seda

põhjendada määral, mis taganuks tema õigused, kuna tal puudub juurdepääs

õigusaktidele. Kui kaebaja oleks saanud oma õigusi käitada õigusabi osutaja

vahendusel, olnuks välistatud tema kaebuse tagastamine. Õiguste iseseisvat käitamist

takistab kaebaja tervislik seisund. Kaebaja peab haigena oma õigusi kaitsma ning see

välistab ka ravi ja paranemise.

Halduskohus ei ole määruses andnud vastust kaebaja väidetele, s.h väitele, mis

puudutab kaebaja vabanemist. Kaebuste kirjutamine tekitab kaebajale kannatusi.

Kaebaja peaks praegu tegelema oma vabanemisega ja probleemidega, sest

vabaduses puudub tal elukoht.

Kaebajale ei ole õiguste iseseisev käitamine tagatud, sest riigivõimu poolt

kuritarvitatakse tema õigusi. Kaebaja õiguste kaitse ei ole vähene, kuna halduskohtu

määruse saab vaidlustada ringkonnakohtus ja ringkonnakohtu määruse Riigikohtus.

Ilma õigusabita pole kaebajale tagatud aus ja õiglane õigusemõistmine. Kaebaja palub

halduskohtu määrus tühistada ja tema riigi õigusabi taotlus rahuldada või siis saata asi

halduskohtule tagasi uuesti lahendamiseks.

11. 31.01.2017 esitas J. Reinomägi Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

Taotluse kohaselt on taotleja kinnipeetav, kelle karistusaeg lõppeb 01.02.2017 ja kellel

ei ole teada, kuhu ta vabanedes elama asub. Viimase 3-4 kuu jooksul on kaebaja

esitanud halduskohtule mitmeid kaebusi Viru Vangla toimingute peale, millega on

ebaseaduslikult piiratud taotleja õigusi. Haldusasjades, kus taotlejal tarvitab kaitsta

oma õigusi on 3-16-1118, 3-16-1830, 3-16-1702, 3-16-2034, 3-16-2112, 3-16-2185, 3-

16-2357, 3-16-2659, 3-16-2665, 3-17-14, 3-17-112, 3-17-139, 3-16-2248, 3-16-2323,

3-16-2442, 3-16-2536, 3-16-2621, 3-16-2663, 3-16-2699. Taotleja soovib riigi õigusabi,

et märgitud asjades osaleda menetlustes ja kaitsta enda õigusi. Kohtuasjades on

tehtud lahendeid, millised rikuvad taotleja õigusi või milledega pannakse tähtajaliselt

täitmisele kuuluvad kohustused. Osades haldusasjades pole küll menetlust tagavaid

lahendeid, kuid ka nendes on vaja oma õigusi kaitsta. Viimastel kuudel on taotlejale

põhjustatud suuri hingelisi kannatusi ning ta vajab ravi. Kaebajal esinevate

psühhiaatriliste probleemide esinemist on kinnitanud Viru Vangla arstide otsused.

Taotleja õiguste iseseisvat käitamist takistab taotleja vabanemine. Riigi õigusabi on

vajalik selleks, et taotleja ei kaotaks nimetatud kohtuasjades õigusi. Taotlejale tulenev

võimalik kasu on õiguste kättesaadavus. Taotleja on maksevõimetu, mistõttu pole tal

endal võimalik õiguste kaitseks õigusabi leida.

12. Kuna 25.01.2017 oli Tartu Halduskohus juba saatnud J. Reinomäe selles asjas

esitatud määruskaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule, edastas

halduskohus J. Reinomäe 31.01.2017. a riigi õigusabi taotluse RÕS § 10 lg 1 alusel

lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus lahendab esmalt J. Reinomäe määruskaebuse Tartu

Halduskohtu 11.01.2017. a määruse peale (I), seejärel lahendab J. Reinomäe

määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.12.2016. a määruse peale (II) ja võtab

seisukoha J. Reinomäe 31.01.2017. a riigi õigusabi taotluse osas (III).

I

14. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu

11.01.2017. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses

esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega

peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

15. Ringkonnakohus ühtib halduskohtu seisukohaga, et kaebaja on võimeline ise

oma õigusi kaitsma. Kaebaja on eelnevalt esitanud kohtutele suure hulga enda

koostatud kaebusi, määruskaebusi ja apellatsioonkaebusi, kust on olnud aru saada,

millist halduskohtu lahendit kaebaja vaidlustab ja välja on toodud ka arvamused ja

piisavad põhjendused vaidlustatud kohtulahendis sisalduvatele seisukohtadele.

Samuti nähtub antud haldusasja materjalidest, et tegemist ei ole väga keerulise

haldusasjaga, mis nõuaks menetlusosaliselt eriteadmisi või -oskusi. Tulenevalt

uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja

abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid

õigusalased teadmised.

Samuti on halduskohus õigesti viidanud ka sellele, et antud haldusasi ei aitaks kaasa

kaebaja õiguste kaitsele. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse põhjusel, et sellise

kaebuse esitamisel puudub kaebajal kaebeõigus. Arvestatav ei ole kaebaja väide, et

tema kaebust ei oleks tagastatud, kui kohus oleks talle määranud riigi õigusabi

osutaja. Oluline on arvestada ka asjaoluga, et tänaseks päevaks on kaebaja vanglast

vabanenud, mistõttu on muutunud vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise

nõue ainetuks.

16. Eeltoodu tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus jättis õigesti

kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel

rahuldamata.

II

17. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe määruskaebus Tartu Halduskohtu

30.12.2016. a määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ükski määrusekaebuses

esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea

vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega

peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult

asunud seisukohale, et J. Reinomäe kaebus tuleb tagastada kaebeõiguse

puudumise tõttu. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on kohtu

diskretsiooniline otsus ning kaebeõiguse ilmselge puudumise tuvastamiseks tuleb

lähtuda HKMS §-s 44 reguleeritud kaebeõiguse tingimustest ja kaebeõigusele HKMS

§-s 45 kehtestatud piirangutest.

19. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et Viru Vangla 19.09.2016. a vastust

saab käsitleda kui väidetava 09.05.2016. a vaide menetlemise käigus tehtud

toiminguna, mistõttu on nimetatud vastuse tühistamisnõue lubamatu. Kaebaja on küll

17.08.2016. a esitatud dokumendi pealkirjastanud vaidena, kuid selle sisust tuleneb

vaid kaebaja soov, et vangla lahendaks tema esitatud vaide ja talle võimaldataks

vaidest koopia. Seega on kaebaja 17.08.2016. a esitatud dokument käsitletav

märgukirjana, millele vangla on esitanud vastuse 19.09.2016. Ringkonnakohtu

hinnangul on põhjendatud kaebaja nõude, Viru Vangla toimingute õigusvastasuse

tuvastamiseks, tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise

tõttu. Tuvastamisnõude esitamine ei ole hilisema hüvitamiskaebuse

ettevalmistamiseks lubatav, sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses toodud

asjaoludel ilmselgelt perspektiivitu.

Õige on ka halduskohtu selgitus, et kui kaebeõigus puudub tuvastamisnõude

esitamisel, puudub kaebeõigus ka kohustamisnõude esitamiseks, kuna

kohustamisnõude rahuldamine eeldab tuvastamisnõude rahuldamist. Oluline on ka

tähele panna, et seoses kaebaja vanglast vabanemisega on asjaolud muutunud ning

tuvastamisnõude esitamine on muutunud ainetuks.

III

20. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomäe 31.01.2017. a taotlus riigi õigusabi

saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

21. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta

varasemalt juba lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ning alustel

esitatud korduva avalduse.

Kaebaja on käesolevas asjas juba esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks,

kuid 11.01.2017. a määrusega jättis halduskohus selle rahuldamata leides, et ta on

võimeline oma õigusi ise kaitsma. J. Reinomägi on halduskohtu 11.01.2017. a

määruse vaidlustanud. Kuna selle määruse alusel õigusabi andmisest keeldumisega

on hõlmatud kõik kaebaja edasised menetlustoimingud, ei ole tal alust esitada uut

riigi õigusabi taotlust.

22. Kuna Tartu Halduskohus tagastas J. Reinomäe kaebuse 30.12.2016. a

määrusega ning ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega halduskohtu

30.12.2016. a määruse muutmata ning kaebaja määruskaebuse rahuldamata,

puudub selle asjaolu tõttu ka vajadus kaebajale riigi õigusabi määramiseks. Riigi

õigusabi saab osutada kaebajale juhul, kui kohtu menetluses oleks mingi kaebus.

Kuna antud juhul kaebus tagastati, siis puudub alus kaebajale riigi õigusabi

andmiseks.

23. HKMS § 55 lg-st 3 ei nähtu, et korduva avalduse läbi vaatamata jätmise kohta

tehtud määruse peale saaks esitada määruskaebuse. Vastavat võimalust ei tulene ka

HKMS § 203 lg-st 1. Seetõttu pole käesolev määruse osa vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud

digitaalselt/

Tiina Pappel

Maili Lokk

Agu Timmi