2-16-123626/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-123626

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2017, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

AS Starman hagi Armando Bresovski vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

716.11 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

hageja AS Starman, registrikood 10069659; asukoht

Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn; lepinguline esindaja

Kadri Timuska, Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post

jurist@julianus.ee;

kostja Armando Bresovski, ik XXX; elukoht XXXXX

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Armando Bresovskilt (Bresovski) AS Starman kasuks AS-i

Starman ja Armando Bresovski vahel 14.11.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuse

osutamise lepingu nr XXXXX ja 28.11.2012 sõlmitud liitumis- ja teenuse

osutamise lepingu nr XXXXX alusel tekkinud võlgnevus 450 (nelisada

viiskümmend)

eurot

senti,

millest

põhivõlg

on

248.64

eurot,

sissenõudmiskulu on 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 172.04 eurot.

3. Jätta rahuldamata AS Starman hagi Armando Bresovski vastu põhivõla 172.82

eurot (trahvid 2x29.91 eurot ja 90 eurot, teenuse piiramise tasud 2x9 eurot ja

võlahaldustasu 5 eurot) ning viivise 15.69 eurot osas.

4. Välja mõista Armando Bresovskilt AS Starman kasuks viivis 0,05% tasumata

põhivõlalt (248.64 eurot) päevas alates 11.02.2017 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta hageja menetluskuludest 65,8 % kostja kanda ja 34,2 % hageja kanda.

8. Määrata AS Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 (kakssada

kakskümmend viis) eurot.

9. Välja mõista Armando Bresovskilt AS Starman kasuks menetluskulude katteks

148.05 eurot, millelt tuleb tasuda alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Kostjal menetluskulusid ei ole.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 28.02.2017

edasiandmisega TsMS §-s 326 sätestatud korras. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke

vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise

korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

AS-i Starman hagi Armando Bresovski vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Õiguslikult põhjendamata osas jätab kohus hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud trahvide 29.91 eurot,

29.91 eurot ja 90 eurot, samuti teenuse piiramise tasude 9 eurot ja 9 eurot ning

võlahaldustasu 5 eurot osas.

AS Starman ja kostja sõlmisid 14.11.2012 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr

XXXXX ning 28.11.2012 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr XXXXX, mis on

tüüptingimustel sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingute lahutamatuks

lisaks olevad üldtingimusi ja hinnakirja saab samuti lugeda tüüptingimusteks.

Kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima

tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste

kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse

kohaldamisega.

VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille

teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingute alusel kasutama AS-i Starman L-ZUUMtv

ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui klient lõpetab

nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid

piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu,

kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 29.91 eurot. Arved TA-45212 ja

TA-44862 on trahviarved lepingute rikkumise eest.

Lepingu p 3.3 järgi kohustub klient juhul, kui ta on saanud enda allkirjastatud töökäsu

alusel spetsifikatsioonis nimetatud ZUUMtv levigarantii esmase paigaldamise tasuta,

tarbima ZUUMtv levigarantii teenust ja sellega lahutamatult seotud ZUUMtv teenust

vähemalt 24 kuud alates lepingu sõlmimisele järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Kui

enne nimetatud tähtaja möödumist klient lõpetab lepingu, vormistab selle ümber teise isiku

nimele, loobub ZUUMtv levigarantii teenusest, vahetab ZUUM-teenuse mõne teise teenuse

vastu või ZUUM-teenust piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu, tasub klient AS-ile

Starman leppetrahvi 90 eurot. Seetõttu on esitatud arve nr TA-45282.

Kostjal tekkis võlg seoses tasumata arvetega, mistõttu hageja nõuab kostjalt võla tõttu

teenuse piiramise tasu kahe lepingu alusel 2x9 eurot, mis on toodud arvel A-21203256,

maksetähtajaga 31.05.2013. Võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu

üldtingimuste p-idest 5.2.1. ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1.

järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud

arvetele. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-il õigus piirata kliendile

teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega

püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist

leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest tähtaegselt tasumata jätmise puhuks.

Samuti nõuab hageja kostjalt võlahaldustasu 5 eurot, mis on toodud arvel A-20881592,

maksetähtajaga 31.03.2013. Arvel kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuse

teenustasude hinnakirjast ning seda rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse

tasumisega hageja ees. Hinnakirja kohaselt on võlahaldustasu 5 eurot. Kohtu hinnangul on

ka võlahaldustasu puhul sisuliselt tegemist leppetrahvi tasumise kohustusega teenuse eest

tähtaegselt tasumata jätmise korral.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud tüüptingimustega pannakse tarbijast lepingupoolele

kohustus tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi, kuid tarbijal

puudub võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi eesmärgiks ei tohi olla

teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Tarbimiskohustuse rikkumise eest

ette nähtud leppetrahvid 29.91 eurot ja 90 eurot on ebamõistlikult suured, arvestades

teenuse eest tavapäraselt makstavat tasu ja seda, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust

tarbiti. Ka võla tõttu teenuse piiramise tasu (kokku 18 eurot) ning võlahaldustasu 5 eurot

puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga, kuna see ei ole seotud

hageja tegelike kuludega ning eraldi on ettenähtud p-st 9.11 tulenev kohustus hüvitada arve

sissenõudmisega seotud kulud, samuti on hagejal õigus nõuda viivist. Eeltoodu alusel on

kohtu hinnangul lisatingimus ja lepingu p 3.3 leppetrahvi kohta ning hinnakiri teenuse

piiramise tasu ja võlahaldustasu osas VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega

tuleb

jätta

kostjalt

hageja

kasuks

välja

mõistmata

põhivõlg

kokku

(29.91+29.91+90+18+5) 172.82 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt põhinõudena hageja

kasuks väljamõistmisele (421.46-172.82) 248.64 eurot.

Hageja ei ole arvestanud viivist 29.91 euro ja 90 euro suurustelt trahvidelt. Seoses põhivõla

osalise välja mõistmisega tuleb hageja viivisenõue selle sissenõutavaks muutunud osas jätta

rahuldamata 18 euro maksmata jätmise eest alates 01.06.2013 kuni 10.02.2017 summas

12.16 eurot ning 5 euro maksmata jätmise eest alates 01.04.2013 kuni 10.02.2017 summas

3.53 eurot, kokku 15.69 euro ulatuses. Hageja viivisenõue rahuldatakse põhivõlalt perioodi

eest alates 31.01.2013 kuni 10.02.2017 (187.73-15.69) 172.04 euro ulatuses.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS

§ 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja

nõude 65,8 % ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 65,8 % ulatuses kostja kanda ja

kostja menetluskulud tema enda kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2

järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud

riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulu 725 eurot.

Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et

kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud

õigusabile ei saa olla suuremad kui 100 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud 225 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades

hüvitada 65,8 % ehk 148.05 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik