2-17-2990/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-2990 Tsiviilasi xxxxOÜ hagi xxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 139 233,63 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja xxxx OÜ (isikukood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx) Kostja xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx, epost xxxx) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada xxxx OÜ hagi xxxx OÜ vastu võlgnevuse nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja Mõista XXXXOÜ-lt Xxxx OÜ kasuks võlgnevuse põhinõudena laenujääk summas 99 929,49 eurot ja kõrvalnõudena sissenõutavaks muutunud intress seisuga 06.02.2017 summas 31 309,78 eurot. 3. Välja Mõista XXXXOÜ-lt Xxxx OÜ kasuks viivis põhinõudelt (99 929,49 eurot) alates 07.02.2017 intressimääraga 8% aastas (intressimäär 0,022% päevas) kuni põhinõude kohase täitmiseni. 4. Jätta hageja taotlus hagi tagamiseks läbivaatamata. 5. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus 6. Menetluskulud jätta XXXXOÜ kanda.

Edasikaebamise kord

2 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagist nähtuvalt oli kostjal kohustus saadud laen tagasi maksta vastavalt laenusumma ja intresside graafikule. Kostja oma kohustust ei täitnud. Hageja on kostjale saatnud laenulepingu ülesütlemise teate ja määranud laenu tagastamise tähtajaks 02.02.2017. Kostja ei ole teinud mingeid toiminguid laenu tagastamiseks. Hageja esitas hagi kohtule 23.02.2017. Seega on hagi esitamise põhjus tingitud kostja käitumisest. Kostja võttis hagi õigeks 27.03.2017 vastuses, milles tunnistab hageja nõudeid täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Antud juhul määrab kohus hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 442 lg-st 5 tulenevalt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Hageja esitas 03.04.2017 kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hageja taotleb kostja juhatuse

3 liikmetele kuuluvatele kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmist ja kostja arvelduskonto arestimist. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud ja TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks, puudub vajadus hagi tagamiseks. Seega ei lahenda kohus hageja hagi tagamise taotlust sisuliselt ega analüüsi selle põhjendatust, vaid jätab taotluse läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 195 lg 1 kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise juhul, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik