2-15-12810/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-12810 Tsiviilasi Antonina Drobinina hagi Valentina Nefidova ja Vladimir Nefidovi vastu varalise kahju hüvitamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 15. veebruari 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Valentina Nefidova ja Vladimiri Nefidovi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitajad (kostjad): Valentina Nefidova (isikukood XXXX) ja Vladimir Nefidov (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Raivo Edala Vastustaja (hageja): Antonina Drobinina (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Iraida Zheleznyak

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 15. veebruari 2017 määrus ja teha uus määrus, millega jätta läbi vaatamata Antonina Drobinina ning Valentina Nefidova ja Vladimir Nefidovi menetluskulude kindlaksmääramise avaldused.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Antonina Drobinina (hageja) esitas 28. augustil 2015 Viru Maakohtule Valentina Nefidova (kostja I) ja Vladimiri Nefidovi (kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt enda kasuks välja kahjuhüvitise 2432 eurot 40 senti.

Kostjad vaidlesid hagile vastu.

Maakohus rahuldas 6. oktoobri 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 602 eurot 40 senti. Otsus jõustus 29. novembril 2016.

2. Hageja esitas 14. juuni 2016 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud 1145 eurot 44 senti (riigilõiv 250 eurot + õigusabikulud 895 eurot 44 senti).

3. Kostjad esitasid 7. veebruaril 2017 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on kostjate menetluskulud 1060 eurot.

4. Hageja leidis, et kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on esitatud hilinenult.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus rahuldas 15. veebruari 2017 määrusega hageja avalduse ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud 286 eurot 36 senti. Maakohus rahuldas kostjate avalduse osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks välja menetluskulud 300 eurot. Maakohus tasaarvestas vastastikused nõuded, mille tulemusena tuli hagejal hüvitada kostjatele menetluskulud 13 eurot 64 senti ja viivise menetluskuludelt.

Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud 1145 euro 44 sendi ulatuses (riigilõiv

250 eurot + õigusabikulud 895 eurot 44 senti), millest kostjatel tuli solidaarselt hagejale hüvitada 25% ehk 286 eurot 36 senti.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostjate avaldus on esitatud hilinenult, sest TsMS § 174 lg 1 on erand TsMS § 176 lg 1 suhtes. Kostjatele osutatud õigusabi maht ei olnud nii suur, nagu kostja väidavad. Esindaja saadetud dokumendid olid paljuski õiguslikult vildakalt koostatud, sisaldasid hulgaliselt mittevajalikke ning absurdseid väiteid ning olid täis kirjavigu. Maakohus pidas põhjendatuks õigusabikuluks 400 eurot, millest hagejal tuli kostjatele hüvitada 75% ehk 300 eurot.

TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestas kohus menetlusosaliste vastastikused nõuded.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Kostjad paluvad määruskaebuses tühistada maakohtu määruse ning teha uue määruse, millega määrata kindlaks kostjate menetluskulud.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud maakohus objektiivne, vaid oli kallutatud hageja kasuks. Kuigi kohus asus seisukohale, et kostjatele osutatud õigusabi maht oli väidetust väiksem, aktsepteeris kohus hageja ülepaisutatud menetluskulusid. Maakohus aktsepteeris hageja vigaselt koostatud ning üldsõnalist hagiavaldust, samuti hageja esindaja lohakat asjaajamist. Kohtu väide, et kostja oli esitanud vigase sisuga menetlusdokumente, ei ole asjakohane. Kostja esindaja poolt kohtule 2015. a septembris esitatud vigase grammatikaga dokument oli parandatud 2016. a veebruaris. Maakohus ise rikub õigekirja reegleid (kostjad viitavad 1. septembri 2015 määrusele).

Kostjate menetluskulude vähendamine põhjendusel, et kostjad on esitanud absurdseid ja asjasse mittepuuduvaid väiteid, ei ole asjakohane. Kostjad on jätkuvalt seisukohal, et hageja nõue oli põhjendamatu. Kui keegi absurdseid asjaolusid avaldas, oli see hageja. Absurdne ja asjakohatu on otsuses toodud järeldus, mille kohaselt ei tekitaks hageja iseendale kahju.

Hageja ei ole tõendanud, et õigusabikulud on põhjendatud. Vigane hagiavaldus ja päringute tegemine ei ole nii mahukad menetlustoimingud, mille eest saaks küsida niivõrd kõrget hinda. Seda enam, et hageja esindaja ei osalenud kohtuistungil ega paikvaatlusel.

Maakohus rikkus Viru Maakohtus väljakujunenud menetlustava, mille kohaselt võiks ühe leheküljelise menetlusdokumendi koostamisele õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes

40 minutit kuni üks tund. Praegusel juhul oli tegemist tavapärase kahju tekitamisest tuleneva rahalise nõudega. Hagejale osutatud õigusabi on seega 2,68 tundi (321 eurot 60 senti).

Poolte võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades pakuvad kostjad alternatiivselt välja, et kohus tunnustaks kostjate menetluskulusid täies ulatuses.

Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab sellest huvitatud isik (HansaLaw) kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

7. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused TsMS § 423 lg 2 p 2 (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1) alusel läbi vaatamata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1 esimene lause). Menetluskulude jaotus tuleb märkida kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning seda ka juhul, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg-d 1 ja 2).

10. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotus tuleb märkida kohtulahendi resolutsiooni. Viru Maakohtu 6. oktoobri 2016 otsuse resolutsioonist menetluskulude jaotust ei nähtu. Asjaolu, et menetluskulude jaotus nähtub otsuse põhjendava osa p-dest 24 ja 25, ei tähenda, et maakohus on täitnud TsMS § 173 lg-st 1 tuleneva nõude. Olukorras, kus maakohus on menetluskulude jaotuse puudumisele vaatamata menetluskulud TsMS § 174 lg 1 alusel rahaliselt kindlaks määranud, on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis toob kaasa maakohtu määruse tühistamise.

11. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kohus ei ole menetluskulusid jaotanud, on menetlusosalisel õigus esitada avaldus täiendava otsuse tegemiseks kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 esimene lause). Samuti on menetlusosalisel õigus otsuse peale edasi kaevata. Kohus võib ka omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest alates (TsMS § 448 lg 2 teine lause). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised täiendava otsuse tegemist taotlenud ega maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud. Samuti pole kohus ka omal algatusel täiendavat otsust teinud. Praeguseks on möödunud TsMS § 448 lg-s 2 ning TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud tähtajad. Seega tuleb hageja ja kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 (koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1) alusel läbi vaatamata. Selle tulemusena kannavad pooled oma menetluskulud ise.

12. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et TsMS § 174 lg 4 ei ole erand TsMS §

176 lg 1 suhtes. TsMS § 174 lg 4 ei reguleeri seda, millal tuleb esitada menetluskulude nimekiri. Asjaolu, kas kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks lõppelahendis (TsMS §

177 lg 1 p 1) või eraldi määrusega pärast lõpplahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2), ei mõjuta TsMS §-st 176 tulenevat menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega.

13. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks