2-17-4905/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S

Määruse tegemise aeg ja koht

Viljandi kohtumaja

04. aprill 2017

Tsiviilasi

(number ja menetlus)

nr 2-17-4905

taotlus riigi õigusabi saamiseks

Avalduse ese

H. M. taotlus õigusabi saamiseks

Kohtunik

Silvi Maiste

Avaldaja

Avaldaja eestkostja

H.M. (isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX;

tegelik elukoht XXX)

Viljandi Linnavalitsus (registrikood 75005222, aadress

Linnu 2, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post:

viljandi@viljandi.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta avaldus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Toimetada määruse koopia kätte avaldajale.

Selgitused kohtumäärusele ja edasikaebamise kord

Selgitada:

3. TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik

määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TsMS

§ 661 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse määrus-kaebuse

esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

H.M. esitas 23.12.2016 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks

seoses sooviga lahkuda Erastvere Kodust.

Avaldaja on probleemi kirjelduses kirjutanud, et ta ei ole rahul hooldekodus ja soovib elama

asuda oma koju.

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb otsustada riigi õigusabi andmine.

Kohus leiab, esitatud avaldus on puudustega ja ei ole otstarbekas puudusi kõrvaldada, sest ka

vastava avalduse esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. RÕS § 6 lg 1

sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda

õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut.

RÕS § 13 lg 1 alusel riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda

allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka

muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad.

Vastavat teatist ei ole avaldaja kohtule esitanud.

Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel keeldub maakohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et

taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

Arvestades asjaolu, et taotleja on kohtule kirjeldanud probleemi, mille lahendamiseks riigi

õigusabi taotleb, siis saab kohus hinnata selle perspektiivikust.

Avaldaja ei ole rahul hooldekodus viibimisega ning soovib asuda elama oma koju. Kohus on

arvamusel, et antud kaebust ei ole võimalik rahuldada. Avaldajale on tehtud eestkoste

seadmiseks ekspertiis, mis kinnitas vajadust eestkoste seadmiseks. Avaldaja on ise kohtupoolsel

ärakuulamisel tõdenud, et ei saa kõikide asjadega hakkama ja vajab asjaajamisel eestkostja abi.

Avaldajale on määratud ka riigi õigusabi korras esindaja, kes on kohtule esitanud arvamuse, et

eestkoste seadmine on vajalik. Avaldaja ei viibi hooldekodus kohtumääruse alusel, seega ei ole

avaldajal ka õigust taotleda kohtu kaudu hooldekodusse paigutamise lõpetamist.

Kohus on määranud varasemalt H.M. vaimse seisundi kindlakstegemiseks

psühhiaatriaekspertiisi. Psühhiaatriaekspertiisi aktis antud arvamuse kohaselt on H.M.l raske

psüühikahäire, tema ravita jätmine ohustab tema enda tervist, samuti esineb oht teiste isikute

elule, tervisele ja julgeolekule (psühhiaatriaekspertiisi aktist nähtub, et H.M. avaldab

süstematiseerunud ja fikseerunud tagakiusamisluulu).

Avaldaja probleemi kirjeldusest lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud kaebusel ei oleks

perspektiivi ja sellest tulenevalt keeldub kohus RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel riigi õigusabi andmast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste

Kohtunik