1-16-4505/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-4505

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4505 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.P, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 02.07.2016 03. .2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. F.P

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

al

ates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.02.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava F.P id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

F.P kannab Harju Maakohtu 24.08.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas käesoleval ajal

nr 1-16-4505 mõistetud karistust, millega ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 1,2,3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kol karistuseks

mandiku võrra ja mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 2 kuud 3 päeva vangistust võrra ja mõisteti liitkaristuseks

1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti F.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (s.o 24.12.2015-25.12.2015) karistusest kantuks ja kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust. F.P karistuse kandmise algust arvestatakse alates 02.07.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korral, vanglakaristust kannab ta esimest korda. Käesolev on mõistetud kehalise väärkohtlemise eest. Isiku poolt toime pandud kuriteod karistus

on kõik sarnased. Alates 2007. aastast on isikut 6 korral karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Kinnipeetavale on koostatud individuaalne täitmiskava 22.12.2016. Täitmiskava kohaselt on kinnipeetavale ette nähtud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi (Eluviisitreeningu, Viha juhtimise 13.01.2017 on alustatud programmi ning Sotsiaalsete oskuste programmi läbimine). Eluviisitreening läbimist.

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust.

V kinnipeetaval elukoht puudub. Enne vangistust elas isik õimalikul ennetähtaegsel vabanemisel

xxxx, tuttava L K isikul (kannatanu) juures. Ennetähtaegselt vanglast vabanemisel oleks võimalik elama asuda xxxx majutuskohta xxxx aadressil xxxx, kui seal on vabu kohti. Xxxx projektijuht M V elama asumiseks antud aadressil, kuid on andnud nõusoleku F.P

broneerida sai elukoha alates 01.06.2017. Samas on majutusasutuses , kelle järjekorras isikuid

kohta puudub info vabanemise kohta ja kui vabanemist ei toimu, siis tekib isikul majutuse teenuse võimalus varem. Isikul on põhiharidus, mille omandas Aruküla ätkas ta Koolis. Ta j õpinguid õpi ja käitumisraskuste tõttu Kose KKK nr 40 laia profiiliga traktoristi erialal, mida - ei lõpetanud. Võimaliku ennetähtaegsel vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. l kinnipeetaval Isik on vabaduses teinud peamiselt juhutöid, püsivat töökohta ei ole olnud. Majanduslik olukord oli väga raske - stabiilne sissetulek puudus. Seisuga 27.01.2017 on isikul K-raha andmetel jooksvai id summas 133,90 eurot d nõude . Töötamist on seganud tihe alkoholi tarvitamine. Võimalikul vabanemisel ja elama asumisel majutusasutusse on töö leidmisel võimalus teh xxxx a koostööd xxxx meeskonnaga.

Toetav lähivõrgustik võeti vanemlikud kinnipeetaval puudub. Isa M K on surnud, ema S K õigused, isikut kasvata n õde S aasa ja täiskasvanud tütar K s vanaema. Kinnipeetaval o K, eksabik

K, kuid suhted nendega puuduva kinnipeetavat vanglas d. Vangistuse ajal ei ole lähedased külastanud, temaga telefoni teel suhelnud ega teda materiaalselt toetanud. Endise elukaaslase M T suhtes on isik ad korduvalt tarvitanud vägivalda. Suhtlusringi kuuluvad isikud, kes kuritarvitav alkoholi ja avaldavad olles muutub kinnipeetav kergesti negatiivset mõju. Alkoholijoobes

agressiivseks. Isiku elustiil on riskiv ja hoolimatu. Kinnipeetav on korduvalt käitunud vägivaldselt lähedaste suhtes, kui on tarvitanud alkoholi. Isik on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes olles. Enda sõnul tarbis peaaegu igapäevaselt. Isik tunnistab ta alkoholi , et joobes olekus muutub kergesti agressiivseks, eriti kui keegi provotseerib. Joobes olekus ei hinda isik olukorda adekvaatselt. Alkoholist loobumiseks on motivatsioon vähene. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval tuvus. Alkoholijoobes olles on isik konfliktsetes diagnoositud sõl

situatsioonides kasutanud valdavalt domineerivat käitumisviisi, mis viitab vähesele

tolerantsusele ja kalduvusele om on isik kasutanud a vajadusi läbi suruda, enesekehtestamiseks vägivalda. Empaatiavõime vähene, isik kaldub oma tegusid õigustama j on isikul

a pigem süüdistab kannatanuid. Ta on võimeline oma probleeme kirjeldama, samas pole neid varasemalt sihipäraselt lahendanud. Isik elada seaduskuulekalt, kuid seni ei ole tahab enda sõnul käitumuslikud sammud toetanud tema sõnu Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus . kinnipeetava

poolt vangla hinnangul 31%, järgmise 2 aasta jooksul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata ja käitumiskontroll kuni 03.11.2017. F.P-le katseaeg

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata F.P-le KarS § 75 lg 2 p 2 1,4,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik ,

F.P

puudub toetav u arvamusest nähtub et lähisuhtevõrgustik. Mõlemad Võimalikul vanemad olid alkohoolikud, poissi kasvatas vanaema. ennetähtaegsel vabanemisel F.P elukoht puudub. Rahvastikuregistri andmetel on isiku elukohaks xxxx. Nimetatud korter kuulus kinnipeetava isale ja müüdi veel isa eluajal. F.P elas enne vangistust xxxx, tuttava L K (kannatanu) juures, kellega koos tarvitas alkoholi. Ennetähtaegsel vanglas võimalik asuda elama t vabanemisel oleks F.P xxxx

majutuskohta xxxx aadressil xxxx, kui seal oleks vabu kohti. Majutusüksuses elavad teenuse saajad -

tuses on WC-

ühe või kahekohalistes tubades, ühiskasu d, kaks kööki ning üks duširuum dušikabiini ja kahe pesumasinaga. Ühistubades on teler, arvuti ja interneti kasutamise võimalus ning raamaturiiul lugemisvaraga. Üürihind (sisaldab ka majapidamisvahendeid) koos üürile lisanduvate kommunaalmaksetega jääb suurusjärku 100 eurot. Eluasemekulude katteks on võimalik taotleda (majutusteenuse meeskonna juhendamisel) toimetulekutoetust oma elukohajärgselt omavalitsuselt. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel F.P töökoht puudub. F.P on varem olnud kriminaalhooldusel 2 korral, neist ühel oli määratud tegema üldkasulikku tööd. Katseaeg 2008 2010 õnnestus, täitis kontrollnõudeid. 2015.a - isik

alanud kriminaalhooldus kohustusega teha 255 üldkasuliku töö tundi lõpetati seoses uue kuriteo toimepaneku Juhul, kui ga. Üldkasulikku tööd tegi isik 199 tundi ja täitis sel ajal kontrollnõudeid. kohus peab otstarbekaks kinnipeetav F.P tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ning käitumiskontroll pikkusega kuni 03.11.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud kohustused.

F.P ise soovib vangistusest t . Tal ei ole vabanedes ingimisi enne tähtaega vabaneda kindlat elukohta. Tugiisik võttis õega ühendust, et kas oleks võima . Õde lik elukoht saada xxxx elab xxxx. Tal on seal ühetoaline korter. Ta ei ole õe juures käinud. Õel ei ole võimalik teda enda juurde võtta. Enne vangistust oli ta õega suhelnud

. Praeguse seisuga ei ole tal kindlat elukohta ega Kui kohus ta vabastaks, siis ei ole tal kuhugi minna. Xxxx saaks ta ka kindlat töökohta. alates 01. juunist. Ta ei ole narkootilisi aineid tarbinud, ainult alkoholi. Enne vanglasse minekut elas ta L K juures, kes solevas kriminaalasjas kannatanu. Tema juurde ei saaks ta minna, on käe ta hetoalises korteris. Ta oli L K elab isegi ü juures soovimatu külaline. Ta ei oska öelda, miks elu on läinud niimoodi, et tal elukohta pole.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et F.P tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega vangistusest vabastamise

küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 21.02.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, ega toeta samuti nagu vangla F.P ennetähtaegset vangistusest vabastamist. F.P tunnistati süüdi Harju Maakohtu 24.08.2016 otsusega KarS § 121 lg p 1,2,3 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 9 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 69 lg 7 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 12.11.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud

3 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 3 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti F.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusest kantuks ja kandmisele kuulus 1 aasta 4 kuud 1 päev vangistust. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuus korda, valdavalt on teda karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Mööda ei saa vaadata ka sellest, et

F.P pani viimase kuriteo toime eelmise kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse katseajal. Siinkohal peab märkima, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine, ei võimalda teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel.

Mõlemal juhul on süüdlane ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdlane pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodu alusel leiab prokurör, et F.P puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Enne vangistust oli F.P probleeme alkoholi tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on F.P kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kes on kinnipeetavaga kontaktis, tarbivad alkoholi ja kellega tekivad konfliktid. Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, mille tagajärjeks on erinevad tervisekahjustused. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 31% ja 61%, mis on üsna kõrge retsidiivsusnäitaja. F.P vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute

st) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. kuritegude toimepanemi Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kinnipeetav F.P puhul selliseid veenvaid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur F.P vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest v abastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu F.P ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda.

Kõik toimepandud kuriteod on analoogsed, isikut on 6 korral karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on varasemalt 2 korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, ühel korral läbis ta katseaja edukalt, kuid teis toime uue kuriteo. Kuritegude el korral pani üldkasuliku töö tegemise ajal toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine ning vanglas on isikul diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise Väärib peamiseks riskifaktoriks.

märkimist, et iseloomustuse kohaselt on isiku motivatsioon alkoholist loobumiseks vähene.

Vabanemis

el puudub isikul kindel elukoht, samuti toetav lähisuhtevõrgustik. KarS § 76 alusel süüdlase vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse isik katseajaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Kuivõrd isikul elukoht puudub, siis ei ole tal võimalik täita käitumiskontrolli nõudeid ning seetõttu ei saa teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Samuti puudub isikul vabanemisel töökoht, mis aitaks kaasa tema majanduslikule toimetulekule vabaduses. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%, mis on vangla hinnangul väga kõrge risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et F.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ni sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei ng et ta on läbinud kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik