2-15-17677/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

04.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-17677

Tsiviilasi

Z.W hagi Nordea Bank AB Eesti filiaali vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

022/2015/5170

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.10.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Z.W apellatsioonkaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

6000 eurot

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Z.W (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat

Grete Lind (e-post:XXX) ja vandeadvokaat Anto Kasak (e-

post: XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nordea Bank AB

Eesti filiaal (registrikood 12608043, XXX, 10145 Tallinn),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Kari-Paavo Koch ja

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

advokaat Annely Sepp (e-post:XXX)

Istungi toimumise aeg

09.03.2017

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.10.2016 otsus osas, millega hagi jäeti osaliselt

rahuldamata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi ka

vaidlustatud osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Z.W apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/5170.

3.3. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vahel sõlmiti 10.02.2005 laenuleping,

mille järgi hageja sai laenu 153 388 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005 ja 15.12.2008.

Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 22.02.2005 ühishüpoteegiga koormamise

leping, mille järgi hüpoteegiga summas 223 690,77 eurot tagati panga nõuded, mis tulenevad

Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest

lepingutest. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti 21.03.2007 reservlaenuleping,

mille järgi hageja sai laenu 28 760,24 eurot. Hageja ja Nordea Bank Finland Plc vahel sõlmiti

27.03.2007 ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguleping koos hüpoteegilepinguga, mille

järgi hüpoteegiga summas 39 944,78 eurot on tagatud Nordea Bank Finland Plc nõuded, mis

tulenevad Nordea Bank Finland Plc ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest

võlaõiguslikest lepingutest. Hüpoteegid on seatud Nordea Bank AB kasuks kinnistusraamatu

kohaselt.

2. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest laenulepinguid ei ole üles

öeldud. Hageja ei ole saanud kostjalt ühtegi teavitust laenulepingute ülesütlemise kohta.

Laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, mistõttu kostja nõue ei ole muutunud

sissenõutavaks. Kehtivuseks vajab ülesütlemine tahteavaldusena selle vastuvõtmist (3-2-1-

190-13, p 22; 3-2-1-151-11, p 14; 3-2-1-15, p 13; 3-2-1-123-07, p 14). Hageja ei ole kätte

saanud laenulepingute täitmiseks saadetud hoiatusi ega ülesütlemisavaldust. Kättetoimetamise

riski kannab kostja. Kostjal ei olnud ka lepingute ülesütlemiseks alust, sest hageja ei olnud

kostjale võlgu.

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

3. Hüpoteegilepingud on vastuolus heade kommetega ja tühised (TsÜS § 86 lg 1, § 84 lg 1).

Hageja tugineb Riigikohtu praktikale (asjad 3-2-1-104-08 ja 3-2-1-41-04), hüpoteegi aluseks

olevad nõuded on ebapiisavalt määratletud, lubatud ei ole kõikvõimalike hüpoteegipidaja

nõuete tagamine. Hageja leiab, et sõlmitud tagatiskokkulepped, mille kohaselt tagab hüpoteek

määratlemata ning tulevikus tekkivaid mistahes võlaõiguslikke nõudeid hageja vastu, on

vastuolus heade kommetega ja tühised.

4. Kohtuistungil esitas hageja tõendi (I kd lk 186) kostjale 5810,56 euro maksmise kohta

29.09.2016.

5. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 022/2015/5170 ja

menetluskulude jätmist kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista. 31.03.2014 Nordea Bank Finland Plc ja Nordea Bank AB vahelise

lepingu alusel on Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali õigused ja kohustused üle antud

Nordea Bank AB Eesti filiaalile.

7. Täitmisavalduse hageja suhtes esitas kohtutäiturile 25.08.2015 Nordea Bank AB Eesti

filiaali kaudu. Täitedokumentideks on Tallinna notar Kristel Akermani notariaalsed

dokumendid nr 1466 ja nr 1593. Nõue tuleneb laenulepingutest nr 09320821561 ja nr

01320821561. Täitemenetluse objektideks on kinnisasjad XXX ja XXX, mis on koormatud

hüpoteekidega Nordea Bank AB kasuks.

8. Laenulepingud on üles öeldud. 15.06.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr

01320821561 ja nr 09320821561 võlgnevuse meeldetuletuse aadressil XXX.

02.07.2015 edastas kostja hagejale laenulepingute nr 01320821561 ja nr 09320821561

ülesütlemise teate liht- ja tähitud kirjaga XXX ja XXX. Võla tasumiseks anti hagejale 14

päevane tähtaeg. Ülesütlemisteade liht- ja tähitud kirjaga kliendi poolt viimati (08.12.2014)

teatatud aadressil XXX. See on märgitud hageja elukohaks ka hagiavalduses. Ülesütlemisteate

edastas kostja hagejale ka e-postile XXX (08.12.2015 teavitatud kliendi andmed).

Korteriomand XXX, Tallinnas kuulub hagejale ja on rahvastikuregistris märgitud hageja

elukohaks. Sellest võib oletada, et hagejal on ligipääs korteri postkastile.

9. Hagejale saadeti 02.07.2015 nõuetekohaselt teade laenulepingu ülesütlemise kohta liht- ja

tähitud kirjaga ning anti 2-nädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Hagejale jäeti postkasti

teade kostjalt saabunud tähitud kirja kohta, millele hageja postiasutusse järele ei läinud ja see

tagastati kostjale. Hagejale saadeti ka lihtkiri ja hagejal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Seega on kostja informeerimiskohustus täidetud.

10. Hageja rikkus mõlemat lepingut. Laenulepingu nr 09320821561 p 4.1 alusel oli hagejal

kohustus maksta laenu põhisumma kostjale tagasi osamaksetena iga kuu 7.kuupäeval alates

aprillist 2005. Hageja tasus laenulepingu kehtivuse ajal põhiosamakseid kuni 13.07.2015,

kokku 37 019 eurot, mis nähtub esitatud tagasimaksete ajaloost. Hageja oli viivituses kuue

intressimaksega kokku 991,53 eurot enne kui kostja otsustas lepingu üles öelda. Intressi

arvestati 53 375,69 eurot, hageja maksis intressi 52 384,16 eurot (tagasimaksete ajalugu).

Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p 11 lg 1 alusel oli kostjal

õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist. VÕS § 82 lg 7 alusel

on kohustus muutunud sissenõutavaks 123 082 euro suuruses.Hageja on viivitanud

laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6 alusel on

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodi 01.01.2015-18.12.2015 eest kokku 4327,45 eurot

(arvestus I kd t lk 91). Laenulepingu kehtivuse ajal (leping lõppes 17.07.2015) kogunes viivis

14,63 eurot. Laenulepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu laenusumma ning

kostjal on õigus alates laenulepingu lõppemisest nõuda järgmisest päevast pärast ülesütlemist

kuni kohustuse kohase täitmiseni viivist.

11. Laenulepingu nr 01320821561 p 4.1 ja p 4.2 alusel hageja kohustus maksma laenu

põhisumma tagasi ühe osamaksena 31.03.2017. Lepingu p 5.6 alusel kohustus hageja maksma

intressi iga kalendrikuu viimasel päeval (lepingu p 5.1-5.5). Üldtingimuste § 3 lg 5 sätestab

nõuete täidetuks lugemise reegli. Hageja oli viivituses nelja üksteisele järgneva

intressimaksega kokku 570,77 eurot enne kui kostja otsustas laenulepingu üles öelda. Intressi

arvestati kokku 6152,13 eurot, hageja maksis lepingu kehtivuse ajal intressi 5581,36 eurot

(tagasimaksete ajalugu). Hageja rikkus kohustusi (VÕS § 100). Laenulepingu üldtingimuste p

11 lg alusel oli kostjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist.

VÕS § 82 lg 7 alusel kohustus on muutunud sissenõutavaks 28 760,24 euro suuruses. Hageja

on viivitanud laenusumma tagasimaksmisel laenumaksete tegemisel. Üldtingimuste § 3 lg 6

alusel on kostjal viivise nõudeõigus 8,05% perioodil 01.01.2015-18.12.2015 kokku 1003,25

eurot (arvestus I kd t lk 93).

12. Kohtutäitur on täitmisteates ekslikult märkinud sissenõudjaks Nordea Bank Finland Plc.

Kostja on selgitanud, et Nordea Bank Finland Plc on kohustused üle andnud Nordea Bank

Finland Plc Eesti Filiaali kohustused Nordea Bank AB Eesti Filiaalile. Kinnistusraamatust

nähtuvalt on Nordea Bank Finland Plc kasuks seatud hüpoteek loovutatud Nordea Bank AB

kasuks. Eeltoodust tulenevalt on õigus Nordea Bank AB-l (Eesti Filiaali kaudu) nõuda

laenulepingutest tulenevate nõuete rahuldamist kinnisasjadele seatud hüpoteekide arvelt.

13. Hüpoteegilepingud ei ole vastuolus heade kommetega ja ei ole tühised. Pandiga võib AÕS

§ 279 lg 1 järgi tagada iga rahaliselt hinnatavat nõuet, ka tingimuslikku nõuet (lg 2) ja

tulevikus tekkivaid nõudeid (lg 3). Hüpoteegilepingud tulevaste nõuete tagamise osas ei ole

vastuolus heade kommetega arvestades Riigikohtu praktikat (3-2-1-64-12, 3-2-1-104-08).

Kõiki asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Arvesse tuleb võtta, et ühishüpoteegiga on tagatud

nõuded üksnes juhul, kui korteriomandite ostuhind on tasutud korteriomandite müüjale.

Kostja väljastas hagejale laenu ostuhinna tasumiseks. Sellest tulenevalt tagab ühishüpoteek

laenulepingust, mille alusel väljastati laen korteriomandite ostmiseks, tulenevaid nõudeid.

Laenulepingutes oli sätestatud, et laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmist tagab

korteriomanditele seatud ühishüpoteek. Seega pidi hageja teadma, et hüpoteegiga on tagatud

ka tulevased nõuded, sh 12.07.2005 sõlmitud muudatusest ja 22.05.2005 sõlmitud

laenulepingust tulenevad nõuded ning laialdane tagatiskokkulepe ei saanud olla hagejat

eksitav.

14. 29.09.2016 esitas kostja täiendava tõendina hagejaga sõlmitud laenulepingute

ülesütlemise teate. Kostja 29.09.2016 e-kirjas märgitu kohaselt on tegemist alternatiivse

teatega juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et laenulepingute ülesütlemine ei olnud

õiguspärane. Materiaalsed alused ülesütlemiseks eksisteerivad jätkuvalt. Teates on märgitud

lepingu nr 09320821561 osas tähtajaks tasumata laenu põhisumma, tasumata intress ja viivis

ning lepingu nr 01320821561 osas tähtajaks tasumata intress ja pangateenuste tasud. Teates

on võlgnevuse tasumiseks määratud hagejale tähtaeg – 17.10.2016 ja teatise kohaselt loeb

pank lepingud üles öelduks alates 18.10.2016. Kostja palub jätta hagi rahuldamata,

menetluskulud jätta hageja kanda.

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

Esimese astme kohtuotsus

15. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistas sundtäitmise lubamatuks 5 810,56 euro

suuruses. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

16. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tõendavad laenu andmist Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaali poolt hagejale laenuleping nr 09320821561 (I kd lk 19-26) ja reservlaenuleping

nr 01320821561 (I kd lk 37-40).

17. Laenulepingu nr 09320821561 järgi hageja sai laenu 153 388 eurot Tallinnas XXX ja

XXX korteriomandite ostmiseks. Lepingu p 4.1 alusel kohustus hageja laenusumma tagasi

maksma 240 üksteisele järgneva tagasimaksena iga kuu 7.kuupäeval alates 1 kuu

möödumisest laenu väljamaksmisest. Seejuures määrati iga tagasimakse suuruseks 640 eurot,

v. a viimane makse, mille suurus oli 428 eurot. Lepingut muudeti 12.07.2005, suurendati

laenusummat 8948 euro võrra ja muudeti tagasimaksmisele kuuluvaid makseid ning

15.12.2008. Teise muudatusega muudeti laenulepingu punkti 4 „Laenu tagasimaksmine“

selliselt, et alates 07.01.2009 kohustus hageja laenu põhisumma pangale tagastama 315

järjestikuse osamaksena iga kuu 7.kuupäeval; muudatus sisaldab viidet maksegraafikule.

Maksegraafikus (I kd lk 26) on kirjas tagasimakse summad.

18. Reservlaenulepingu nr 01320821561 järgi on lepingu objektiks laen 450 000 EEKi, leping

sõlmiti tähtajaga kuni 31.03.2017 ning lepingu p 4.2. alusel kohustus hageja kogu

laenusumma tagastama hiljemalt lepingu tähtaja viimasel päeval, kui pooled ei lepi

täiendavalt teisiti kokku. Tasumisele kuuluvad maksed (lepingutasu, intress jms) kuulus

lepingu p 6.1 alusel panga poolt debiteerimisele täiendava korralduseta hageja kontolt, hageja

kohustus tagama, et kontol oleks piisavalt raha.

19. Kinnistusraamatu väljatrükist registriosa nr XXXXXXX kohta nähtuvalt on hagejale

kuuluvale kinnisasjale (reaalosaks mitteeluruumid nr 1 ja 2 Tallinnas XXX) seatud kolm

hüpoteeki summas 3 500 000 EEKi, 625 000 EEKi ja 300 000 EEKi Nordea Bank AB kasuks

(I kd lk 17,18).

20. Kostja 15.06.2015 teates hagejale (I kd lk 105) on märgitud 15.06.2015 seisuga kostja

võlgnevus pangale, mis oli 1897,7 eurot ja teave võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 30.06.2015,

et vältida lepingu võimalikku ülesütlemist ja sundtäitmist. Teate esimesest lausest tulenevalt

puudutab see mõlemat laenulepingut.

21. Kostja 2.07.2015 mõlema laenulepingu ülesütlemise teadetes hagejale (I kd lk 108, 111)

on märgitud 2.07.2015 seisuga kostja võlgnevus pangale 2020,97 eurot ja palve võlgnevus

lisanduvate intresside, leppetrahvidega ja muude teenustasudega maksta hiljemalt 16.07.2015

pangale. Teade sisaldab teavet, et pank ütleb lepingu üles 17.07.2015 ja nõuab kogu laenu

ennetähtaegset tagastamist ning muid lepingust ja/või hinnakirjast tulenevaid makseid, sh

võlgnevuse sissenõudmise kulusid, kui hageja ei tasu võlgnevust 16.juuliks 2015. Teates on

pank pakkunud hagejale ka võimalust läbirääkimisteks.

22. Teated ei ole vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. Kostja andis hagejale 2 nädalase tähtaja

puudujääva summa tasumiseks. Teates märgitu kohaselt võlgnes hageja pangale vähemalt

kolm järjestikust makset osaliselt või täielikult. Panga tagasimaksete ajaloost (I kd lk 130-

133) nähtub, et hagejal oli võlgnevus panga ees seoses laenulepinguga nr 09320821561

intressimaksete osas 09.03.2015-17.07.2015, s. o rohkem kui 3 järjestikust makset (I kd lk

133) enne panga poolt lepingu ülesütlemisteate saatmist ning laenulepingu nr 01320821561

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

intressimaksete osas perioodil 31.03.2015-17.07.2015 (I kd lk 135) s.o rohkem kui 3

järjestikust makset. Enne lepingute ülesütlemisteate hagejale saatmist, teatas pank hagejale

võlgnevusest juunis 2015 ja määras tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

23. Tähitud kirja saatmist hagejale kostja poolt ning selle tagastamist kostjale tõendavad

postisaadetiste väljastusteade ja kirja tagastamise teade (I kd lk 103-104, 106-107, 109-110).

Panga teadetest ning kirjade tagastamise teadetest nähtub, et kostja saatis hagejale teated nii

XXX kuni ka XXX aadressidele.

24. Käesoleva asja hagiavalduses on hageja märkinud oma aadressiks XXX. Panga kliendi

andmete lehel, millele on hageja alla kirjutanud, on märgitud hageja kontaktaadressiks

märgitud XXX ning e-posti aadressiks XXX. Pank on hagejale saatnud lepingu lõpetamise

kirja ka viidatud e-posti aadressile (I kd lk 114). Rahvastikuregistris on hageja elukohaks

märgitud XXX (I kd lk 117).

25. Kostja poolt teadete saatmise viisi puhul võib eeldada, et teated pidid tavapäraselt kohale

jõudma ning lihtkirjadena saadetud teated olid hagejale kättesaadavad, kuna lihtkirjad

pannakse teadaolevalt postkasti. Riigikohus on asunud seisukohale, et ainuüksi tähitud kirja

saabumise teate postkasti panekuga ei ole tahteavaldust kätte antud, kuid käesoleval juhul ei

ole mõistlik vaid sellest lähtudes lugeda kostja tahteavaldust hagejale mitte kätteantuks,

arvestades, et kostja saatis tahteavalduse ka lihtkirjaga, mis jäi postkastidesse. Kohus ei

aktsepteeri kostja väidet, et teated on kätte toimetatud ka e-posti vahendusel, kuna ei ole

võimalik tuvastada, kes kostjale vale e-postiaadressi andis.

26. Hüpoteegilepingud ei ole vastuolus heade kommetega. Tagatavad nõuded on

hüpoteegilepingus määratletud piisava täpsusega.

Apellatsioonkaebus

27. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et vastustaja 15.06.2015 teatis ja 02.07.2015

teatis ei ole vastuolus VÕS § 416 lg-ga 1. 15.06.2015 teatis ei ole ülesütlemisteatis. Korrektne

ülesütlemisteatis peab sisaldama endast nii kahenädalast tähtaega kui ka avaldust

üleütlemiseks. 02.07.2015 teatises andis kostja hagejale tähtaja võla tasumiseks kuni

16.07.2015. Isegi, kui apellant oleks teatise kätte saanud 03.07.2015 oleks kahenädalane

tähtaeg saabunud 17.07.2015. Kuna kostja andis hagejale lühema tähtaja kui kaks nädalat, on

teatis tühine.

28. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, kas kohus loeb ülesütlemisavalduse apellandile

kättetoimetatuks tähitud kirjaga, lihtkirjaga või mõlemal viisil. Lisaks ei ole kohtuotsusest

võimalik aru saada, millisel kuupäeval loeb kohus laenulepingute ülesütlemisavalduse

apellandile kättetoimetatuks. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, millisele tõendile või

asjaolule tuginedes ta loeb lihtkirjad apellandile saadetuks. Samuti ei ole kohus otsuses

põhjendanud millisele tõendile või asjaolule tuginedes ta loeb lihtkirjad apellandi poolt

kättesaaduks. Kohtuotsusest jääb täielikult arusaamatuks, miks on kohus viidanud Euroopa

Kohtu 17.11.2011 otsusele C-327/10.

29. Hageja on seisukohal, et kohus ei saa lugeda ülesütlemisavaldust tähitud kirjaga

kättetoimetatuks, sest apellant ei ole tähitud kirja ega teatist tähitud kirja saabumise kohta

saanud. Isegi kui postkasti oleks jäetud vaid tähitud kirja teatis, ei saa lugeda

ülesütlemisavaldust kättetoimetatuks, sest kirja teatis ei sisalda vastustaja tahteavaldust.

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

30. Hageja tugines menetluses seisukohale, et vastustaja 02.07.2015 ülesütlemisavaldusega ei

ole laenulepingut üles öeldud, sest teatise sõnastus on ebaselge, kuid kohus on jätnud

apellandi väite tähelepanuta ega ole põhjendanud tähelepanuta jätmist.

Vastus apellatsioonkaebusele

31.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue lahendi, millega rahuldab hagi täielikult. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

33. Apellatsioonimenetluses on poolte vahel peamine vaidlus selles, kas kostja

ülesütlemisavalduse eeldused on täidetud, täpsemalt, kas ülesütlemise tahteavalduse on kostja

oma avalduses selgelt väljendanud, kas kostja on andnud hagejale enne lepingute ülesütlemist

täiendava kahe nädala pikkuse tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kas üleütlemisavalduse on

hageja kätte saanud või kas saab lugeda, et hageja on selle kätte saanud.

34. VÕS 195 lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Kuna ülesütlemine on ühepoolne tahteavaldus, peab ülesütlemisavaldusest

teisele poolele ilmnema lepingut üles öelda sooviva poole tahe lepingu ühepoolseks

lõpetamiseks. Hageja väidete järgi on 02.07.2015 ülesütlemisavalduse sõnastus ebaselge,

kuna kostja määras selles hagejale veel täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks.

Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu, sest ülesütlemisavalduses täiendava tähtaja

andmine võlgnevuste tasumiseks koos hoiatusega, et tähtaja edutult möödumisega loetakse

leping ülesöelduks, on lubatav (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-190-13, p 25). Kuna

02.07.2015 ülesütlemisavalduses (I kd, tlk 111) teatas kostja hagejale, et juhul, kui hageja ei

tasu võlgnevust 16.07.2015, siis ütleb kostja lepingud 17.07.2015 üles, on kostja oma tahet

lepingute ülesütlemiseks selgelt väljendanud.

35. VÕS § 416 lg 1 järgi võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. 15.06.2015 teates (I kd, tlk 105) teatas kostja hagejale, et kuna seisuga

15.06.2015 on hageja jätnud tasumata laenulepingutest nr 09320821561 ja 01320821561

tulenevad vähemalt kolm järjestikust makset, siis lepingu võimaliku ülesütlemise ja

sundtäitmise vältimiseks tuleb kostjal tasuda võlgnevus, lisanduvad intressid ja muud

teenustasud hiljemalt 30.06.2015. 02.07.2015 ülesütlemisavalduses teatas kostja hagejale, et

ütleb hagejaga sõlmitud kehtivad laenulepingud 17.07.2015 üles, kui 16.07.2015 ei ole

võlgnevust tasutud.

36. Maakohus leidis, et kostja andis hagejale kooskõlas VÕS § 416 lg-s 1 sätestatuga enne

laenulepingute ülesütlemist 2 nädalase tähtaja. Vormiliselt, st arvestades 15.06.2015 teate ja

02.07.2015 ülesütlemisavalduse (edaspidi ka teated) koostamise ja seal täiendava tähtaja

andmise aega, andis kostja hagejale täiendava tähtaja kahel korral kaks nädalat. Maakohus ei

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

ole tuvastanud, millal hageja teated kätte sai. Sellest, millal hageja teated kätte sai, sõltub aga

see, kas hagejale anti täiendav kahe nädala pikkune tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et ülesütlemist ei saa lugeda

toimunuks, kui ülesütlemisavalduses ei anta kahe nädala pikkust täiendavat tähtaega

võlgnevuse tasumiseks. Oluline on see, et võlgnikule on vähemalt seaduses sätestatud

täiendav tähtaeg võla tasumiseks antud ning koos tähtajaga on teatatud, et kui võlgnevust ei

tasuta, siis kavatseb võlausaldaja lepingud üles öelda. Nimetatud nõuded olid vormiliselt

täidetud 15.06.2015 teates, seega 02.07.2015 ülesütlemisavalduses ei pidanud kostja hagejale

veekord täiendavat 2 nädala pikkust tähtaega andma.

37. Apellatsioonkaebuse väited on põhjendatud selles, et maakohtu otsuse järeldused

15.06.2015 ja 02.07.2015 teadete hageja poolt kättesaamise kohta on ebaselged. Esiteks ei

nähtu otsusest kohtu selge seisukoht, kas maakohtu arvates tuleb teated lugeda hageja poolt

kättesaaduks ka tähitud kirjadega. Teiseks ei ole kohus väljendanud, mis kuupäeval ta loeb

teated kättesaaduks. Ringkonnakohus osutab, et käesoleval juhul on oluline kindlaks teha,

millal saab lugeda teated hageja poolt kättesaaduks, sest ainult sellisel juhul saab tuvastada,

kas on täidetud kostja kohustus anda hagejale 2 nädala pikkune täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks.

38. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on hageja väited, et käesoleval juhul ei saa lugeda

tähitud kirjaga kostja 15.06.2015 ja 02.07.2015 teateid hageja poolt kättesaaduks. Kostja pole

muude tõenditega peale oma programmi väljatrüki tõendanud, et 15.06.2015 teade tähitud

kirjaga hagejale üldse edastati. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt edastati hagejale tähitud

kirjaga nii aadressile XXX kui ka XXX vaid 02.07.2015 teade (I kd, tlk 103-104, 106-107,

109-110). Tähtkirjade saatmine 02.07.2015 teate kättetoimetamiseks on eelnimetatud

tõenditega tõendamist leidnud. Tõendatud ei ole aga see, et hageja sai kostja teateid

sisaldavad tähtkirjad kätte. Kostja on menetluses väitnud, et kirjad tagastati temale. Isegi kui

eeldada, et hageja postkasti jäeti teade saabunud tähitud kirjade kohta, ei saa lugeda kostja

kirju hageja poolt kättesaaduks, sest tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise

teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu kohta. Seega puudus hagejal mõistlik võimalus

saadetud kirjade sisuga tutvuda ning järelikult ei ole hageja kostja 15.06.2015 ja 02.07.2015

ülesütlemise avaldust tähitud kirjaga kätte saanud.

39. Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus luges 02.07.2015 teate hagejale lihtkirjaga

kättetoimetatuks. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidele

lisatud kostja programmi väljavõttest nähtub, et kostja saatis 15.06.2015 ja 02.07.2015 teated

hagejale ka lihtkirjaga aadressil XXX (I kd, tlk 139-140). Hageja on hagiavalduses oma

elukoha aadressiks märkinud XXX. Nimetatud aadressil asuv korteriomand kuulub

kinnistusregistri andmetel hagejale (I kd, tlk 18). Aadressi XXX on hageja oma elukohaks

märkinud laenulepingu nr 09320821561 juurde muudatuste sõlmimisel (I kd, tlk 22, 24) ja

reservlaenulepingu nr 01320821561 sõlmimisel (I kd, tlk 37). Sellega on tõendamist leidnud,

et hageja elukoha aadressiks on XXX. Eeltooduga on lihtpostiga teadete saatmine hageja

elukohta tõendamist leidnud.

40. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt

lepingu ülesütlemine) muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga

seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on

toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja

tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja

tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu-või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda. Maakohus leidis, et kostja poolt teadete saatmise viisi

puhul võib eeldada, et teated pidid tavapäraselt kohale jõudma ning lihtkirjadena saadetud

teated olid hagejale kättesaadavad, kuna lihtkirjad pannakse teadaolevalt postkasti.

Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Sisuliselt on maakohus leidnud, et kui

tõendamist leiab lihtkirja saatmine adressaadi elukoha aadressile, siis tuleb lugeda lihtkiri

adressaadi poolt kättesaaduks. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et TsÜS § 69 lg-st 3

tulenevalt ei piisa tahteavalduse kättesaamise tõendamiseks üksnes sellest, et saajale on teade

saadetud tema elukoha aadressile, saatja peab tõendama ka selle, et teade jõudis saaja

mõjusfääri. Käesoleval juhul on see täielikult tõendamata. Kuna tõendamata on, et kostja

saadetud teated jõudsid hageja elukohta ja et tal oli mõistlik võimalus nendega tutvuda, siis

tuleb asuda seisukohale, et nii 15.06.2015 kui ka 02.07.2015 teadet ei saa lugeda hageja poolt

kättesaaduks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et ka e-kirjaga ei saa lugeda hagejale

teateid kättetoimetatuks, sest aadressi XXX, kuhu kostja saatis samuti teateid, ei eksisteeri.

41. Kostja on asjas esile toonud, et Nordea Panga üldtingimuste kohaselt loetakse panga poolt

kliendi aadressile saadetud teade kliendi poolt kättesaaduks, kui teade on edastatud kliendi või

tema esindaja poolt pangale viimasena teatatud kontaktaadressil. Poolte vahel puudub vaidlus,

et Nordea panga üldtingimuste p 8 alapunktid, sh ka p 8.3 (I kd, tlk 119-120) on

tüüptingimused. Ringkonnakohus leiab, et tüüptingimused, mis panevad seadusest sätestatust

erinevalt teadete kättesaamise riski saajale, on tarbijat ebamõistlikult kahjustavad ja seega

VÕS § 42 lg 1 järgi tühised. Seega ei saa lugeda 15.06.2015 ja 02.07.2015 teateid hageja

poolt kättesaaduks.

42. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud see, et kostja andis hagejale enne lepingute

ülesütlemist kahe nädala pikkuse tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja tõendamata on see, et

hageja sai ülesütlemisavalduse kätte, siis puudub kostja 02.07.2017 ülesütlemisavaldusel

toime.

43. Maakohtu menetluse jooksul esitas kostja hagejale 29.09.2016 alternatiivse

ülesütlemisavalduse (I kd, tlk 185). Ülesütlemisavalduses teatas kostja, et võlgnevus seisuga

29.09.2016 summas 5810,56 eurot tuleb tasuda hiljemalt 17.10.2016 ning kui hageja kogu

võlgnevust nimetatud kuupäevaks ei ole ära tasunud loeb kostja lepingud ülesöelduks alates

18.10.2016. Asjas puudub vaidlus, et ülesütlemisavalduses märgitud tähtajaks tasus hageja

võlgnevuse summas 5810,56 eurot. Seega ei lõppenud poolte vahel sõlmitud lepingud ka

20.09.2016 ülesütlemisavaldusega. Kuna hagejaga sõlmitud laenulepinguid nr 09320821561

ja 01320821561 ei ole üles öeldud, on täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/5170 lubamatu.

Menetluskulude jaotus

44. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kostja kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus vastavalt

TsMS § 177 lg 1 p-le 2

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

9(9)

Tsiviilasi nr: 2-15-17677