1-09-3117/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-09-3117 (kohtueelses menetluses nr 08260105634) riik H.S ja Anar Allas versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Jane Pajus

Süüdistatav H.S

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxxx xx- xx xxxxxxx ; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

Süüdistatav Anar Allas

(isikukood 38808226014; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx ; õpilane; ei oma kriminaalkaristatust)

Süüdistus KarS § 257 järgi

Kaitsja advokaat Katrin Tamre

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada H.S omavolis süüdi (KarS) § 257 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg 2 (kaks) päeva mõistetud karistuse hulka ja lugeda H.S-ile mõistetavaks lõplikuks karistuseks rahaline karistus 94 (üheksakümmend neli) päevamäära,

s. o 4 700 (neli tuhat seitsesada) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata H.S-ile

mõistetud rahaline karistus 4 700 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a mai kuust;

1.2 tunnistada Anar Allas omavolis süüdi KarS § 257 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100

(ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; KarS § 66 lg 1 alusel määrata Anar

Allsele mõistetud rahaline karistus 5 000 krooni tasumisele ositi mitte vähem kui 500 (viissada) krooni kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks, alates 2009 a mai kuust. Muud otsustused

2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2

2.2.1 H.S-ilt sundraha 3 525 (kolm tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse

kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 656 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2000. a mai kuust igakuise menetluskulu osa

400 (nelisada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.2.2 Anar Allaselt sundraha 3 525 (kolm tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi

õigusabi tasu 1 101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 80 senti ja muu kriminaalmenetluse

kulu 30 (kolmkümmend) krooni riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 4 656 krooni tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2000 a mai kuust igakuise menetluskulu osa

400 (nelisada) krooni tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Katrin Tamrele 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 20 senti;

2.4 tühistada H.S-ile ja Anar Allasele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keelud.

Selgitused kohtuotsusele

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis

(tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-3117“) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.3 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad

tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või

kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-09-3117“);

3.4 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kulud täies ulatuses tasunud

kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel makse- korraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu tasumine asjas nr 1-09- 3117“);

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB

Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viite- number 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-09-3117“);

3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes

kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (KrMS § 239 - § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne

päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

3 1.

Süüdistused

Süüdistustest nähtuvalt on H.S ja Anar Allas toime pannud kuriteona omavoli

KarS § 257 järgi, mis seisnes selles, et 31. oktoobril 2008 14:30 ajal koos nõudsid Viljandi

linnas Tallinna tn 22 juures Tairo D.i käest tagasi oma konspekti, mida viimane vaatamata

korduvatele lubadustele ei ole tagastanud. Anar Allas lõi Tairo D.ile käega näkku nii, et

kannatanul käes olnud telefon väärtusega 2 700 krooni maha kukkus ja vasakule Nokia näopoolele tekkis verevalum, H.S võttis mahakukkunud telefoni oma kätte. Anar Allas

talutas käest kinni hoides kannatanu tema tahte vastaselt veidi eemal seisvasse H.S kasutuses olnud sõiduauto tagaistmele ja kannatanu liikumisvabadust piirates Ford Mondeo

sõideti Viljandi linnast välja Mustla suunas. Autos nõudis H.S Tairo D.ilt konspekti

tagastamist esmaspäevaks 03. november 2008 ja lepiti kokku, et Tairo D.i telefon jääb

senikauaks H.S kätte pandiks. Viljandi maakonnas Viljandi- Rõngu ringristmiku

lähistel lubati kannatanul autost lahkuda ning teavitati kavatsusest kohustuse mittetäitmisel kannatanu järgmine kord kaugemale metsa viia.

2.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped

Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega

kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks:

1) H.S KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära,

päevamäära suuruseks 50 krooni arvestades, summas 5000 krooni; KarS § 68 lg 1 alusel

eelvangistus 2 päeva arvata karistuse hulka, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab

kolm rahalise karistuse päevamäära, mõista lõplikuks rahaliseks karistuseks 94 päevamäära, summas 4700 krooni.

2) Anar Allas KarS § 257 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 100 päevamäära, päevamäära suuruseks 50 krooni arvestades, summas 5000 krooni.

3.

Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.1.

Põhjendused süüdimõistmises

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võima-

likuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.2.

Põhjendused karistuste mõistmisel

KarS § 257 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. k Kohtu põhjendused riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

4

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava H.S kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava H.S

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni.

Süüdistatava Anar Allase kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava Anar Allase

kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.60 krooni.

Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 60 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Arvestades süüdistavate majanduslikku olukorda ja asjaolu et tegemist on õpilastega tuleb süüdistatavatel vähendada sundraha 3000 krooni võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) H.S-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20+110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks; 2) Anar Allaselt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 3 525 krooni, riigi õigusabi tasu 1 101.80 (991.20 + 110.60) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks;

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.

5.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

H.S on kahtlustatavana kinni peetud 03.-04. november 2008, seega on H.S viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik