1-17-3112/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-3112

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprillil 2017 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-3112 (16930000228)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi Viljar Vaht süüdistatuna KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marek Soomaa Süüdistatav

Viljar Vaht – isikukood 38405140275, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel eesti keel, töökoht: xxxxAS, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Viljar Vaht KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Viljar Vaht ei pane 1-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista Viljar Vahtilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1175 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg

1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse.

Kohustada Viljar Vahti tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 102.92 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Viljar Vaht, kriminaalasi 1-17-3112, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

Asitõendid:

- tabletid koos tabletilehtedega (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada;

- postisaadetise ümbrik (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Esitatud süüdistus

Viljar Vahti süüdistatakse suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine (edaspidi narkootilise aine) modafiniili ebaseadusliku käitlemise katses.

Viljar Vaht tellis Eesti Posti postiteenust kasutades väljaspoolt Eesti Vabariiki eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohast ja ajal, kuid enne 02.12.2016, enda nimele ja aadressile Xxxx, Tallinn 180 tabletti MODAFINIL tablets USP Modvigil 200. Tabletid olid pakendatud 18 blisterpakendisse ja sisaldasid kokku 36 grammi modafiniili (1 tablett sisaldab 200 mg modafiniili), s.o vähemalt kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses.

Tegu jäi lõpule viimata Viljar Vahti tahtest olenematutel põhjustel. Nimelt leiti ja võeti talle saadetud tabletid tolliametnike poolt 02.12.2016 aadressil Pallasti 28, Tallinn teostatud rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse käigus ära.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Modafiniil kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja.

NPALS § 4 lg 5 kohaselt võib IV nimekirjas loetletud aineid ja neid sisaldavaid ravimeid toota, sisse või välja vedada või hulgimüügi korras turustada ainult psühhotroopsete ainete käitlemise õigust omav isik.

NPALS § 4 lg 13 kohaselt annab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete sissevõi väljaveoloa Ravimiamet ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

Ravimiseaduse § 25 lg 2 kohaselt võib ravimeid saata välisriiki või Eestisse käesoleva seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määruses lubatud koguses. Anaboolsete steroidide, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete, täisvere ja verekomponentide, meditsiiniliseks kasutamiseks ettenähtud rakkude ja kudede ning uudsete ravimite saatmine on keelatud.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele.

Kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnissoni arvamuse kohaselt piisab modafiniili puhul joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele 2000-4000 mg (2-4 grammi) modafiniilist (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 36 grammist modafiniilist (puhtal kujul) narkootiliseks joobeks keskmiselt umbes 90- 180 inimesele.

Suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise katsega pani Viljar Vaht toime KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 1;2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav Viljar Vaht, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 28.03.2017.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Viljar Vahti süüdi tunnistamist ja karistamist KarS

184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Viljar Vaht ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid

KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat:

- tabletid koos tabletilehtedega (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada;

- postisaadetise ümbrik (asub kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p

1 kohaselt sundraha 1175 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot riigituludesse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik