2-17-3579/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-3579

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-3579 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX, e-post: XXXX) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post: XXXX Kohtuistungi toimumise aeg

3. aprill 2017

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXXX ja XXXX abielu, mis on registreeritud 13. augustil 2004 Tallinna Perekonnaseisuametis (abieluakt nr XXXXX). Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

2-17-3579

XXXX esitas 6. märtsil 2017 XXXX vastu hagi, milles palus lahutada poolte abielu.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 13. augustil 2004 Tallinna Perekonnaseisuametis. Abielusuhted lõppesid 2016. aasta oktoobrist. Abielu lahutamine perekonnaseisuametis ei ole võimalik, kuna kostja keeldub abielu lahutamast.

Kostja vastuväited

Kostja ei nõustunud abielu lahutamisega kohtuistungil. Kostja selgituste järgi on leppimine võimalik.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielu sõlmiti 13. augustil 2004. Küll on pooltel vaidlus selle üle, kas abielu tuleb lahutada. Hageja kinnitas istungil kohtule, et tema otsus lahutada on kindel ning leppimiseks aega tema ei soovi. Kostja selgitas, et tema ei ole abielu lahutamisega nõus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 alusel abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hagiavaldusest ja hageja selgitustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kostja on kuritarvitanud hageja usaldust ning olnud hageja vastu vägivaldne, seetõttu ei soovi hageja kooselu enam jätkata. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kooselu ei ole võimalik enam taastada ja hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Kohus leiab, et mõlema poole ütlustest nähtub, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Ühisvara jagamist praeguses hagis hageja ei taotle. Poolte ühise alaealise lapse elukorralduses lepivad pooled ise kokku.

Kohus leiab, et vaatamata kostja seisukohale, mille järgi ta ei soovi abielu lahutada, tuleb siiski abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata ja seda soovi kinnitab ka abielusuhete lõppemine ning soovimatus neid taastada, siis on abielu jätkamine võimatu. Kohus ei saa oma otsusega kedagi kohustada abielu jätkama. Perekonnaseaduse mõte pole sundida kellegagi koos elama kui puudub üksteise suhtes austus ja ühtehoidmise liit. Abielu peaks olema õnne, austuse ja ühtehoidmise liit, kui seda pole, siis pole ka abielu ning selle jätkamine ainult formaalselt paberil kellegi huvides. Tuleb anda pooltele võimalus oma eluga edasi minna ja saada õnnelikuks, olla hoitud ja austatud uues elus.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik