2-16-5794/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

04.04.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-5794

Tsiviilasi

MH

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ning laste isa ja laste suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

MK

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.01.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

MK määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ema): MH (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt-Sermat

Puudutatud isik I/vastuavaldaja (isa): MK (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Puudutatud

isik

II

(laps):

KK

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Puudutatud

isik

III

(laps):

LK

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud

esindaja advokaat Raivo Bergson

Eestkosteasutus I: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu), esindaja Külli Oja

Eestkosteasutus II: Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu),

esindaja Maarja Kähr

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata MK vastuväide kohtu tegevusele.

2. Harju Maakohtu 11.01.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

3. MH-l määruskaebuse menetlemisega tekkinud menetluskulud jätta MK kanda.

4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda ning

eestkosteasutustel tekkinud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. MH (avaldaja, laste ema) esitas 12.04.2016 avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks laste hariduse-, tervise- ja viibimiskoha osas ja avaldajale

ainuhooldusõiguse üleandmiseks märgitud osas (perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1).

Avaldaja palus määra kindlaks laste isa ja laste suhtlemise kord vastavalt oma

menetlusdokumentides märgitule.

2. Avalduse kohaselt on laste ema ja MK (puudutatud isik I, laste isa) suhtest sündinud

KK (puudutatud isik II, laps) ja LK (puudutatud isik III, laps). Vanemad ei ela koos

alates 2013. aastast. Kooselu lõppemise järel jäid lapsed elama emaga ning suhtlevad

regulaarselt isaga. Isa töötab välismaal, kus ta viibib igakuiselt 4,5 nädalat ja 3,5 nädalat

on laste isa Eestis. Lapsed elavad reaalselt emaga. Töö tõttu viibib laste isa Eestist eemal

ning ei saa aktiivselt osaleda laste igapäevaelus. Tööl viibimise ajal ei ole laste isa

kättesaadav. Laste ema teostab faktiliselt hooldusõigust laste hariduse ja tervise ning

viibimiskoha määramise osas. Laste emal on lastega tugev hingeline seotus. Laste ema

on lastele loonud eakohased tingimused kasvamiseks ja arenguks.

3. Lapsed on käinud XXX lasteaias ja käesoleval ajal elab ema XXX. Tsiviilasjas nr 2-15-

7784 anti Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määrusega laste isale ühekordne

otsustusõigus puudutatud isiku II koolivalikuga seoses ning elukoha registreerimiseks

rahvastikuregistris Tallinna kesklinna piirkonnas laste isa elukoha aadressil. Puudutatud

isik II käib alates septembrist 2016 XXX Koolis. Kuna lapsed elavad XXX, soovib laste

ema, et nad jätkaksid oma kooliteed XXX.

4. Suhted vanemate vahel on keerulised, mistõttu on keeruline üksmeelele jõudmine laste

kasvatamise osas. Laste isa on olnud ema suhtes vägivaldne ja seda lapse juuresolekul.

Laste isa seisukoht avaldusele ja vastuavaldus

5. Laste isa vaidles ema avaldusele vastu ja märkis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei

ole põhjendatud.

6. Laste isa esitas 01.11.2016 vastuavalduse, milles palub määrata temale laste

otsustusõigus küsimustes, mis puudutavad laste haridust ja huvialaringe. Hiljem

täpsustas ja täiendas isa oma avaldust selliselt, et ta palub lõpetada osaliselt vanemate

ühine hooldusõigus laste viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise osas ja anda talle

ainuhooldusõigus antud osas (PKS § 137 lg 1). Kui ema avaldus rahuldatakse, palub isa

arvestada lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramisel tema menetlusdokumentides

märgitut.

7. Vastuavalduse ja selle täienduste kohaselt on lastel kaks elukohta, sest lapsed viibivad

emaga ja isaga võrdselt palju aega. Isal on võimalik viibida lastega terve kuu järjest ajal,

mil ta ei tööta ja viibib Eestis ning seejärel viibib isa umbes ühe kuu eemal. Seni on

laste elu olnud korraldatud selliselt, et ajal, mil laste isa on Eestis, viibivad lapsed isaga.

Nimetatud ajal võivad lapsed kohtuda ka emaga. Lapsed soovivad mõlema vanemaga

koos elada. Rae Vallavalitsuses toimunud ümarlaual ei soovitanud spetsialistid hakata

muutma praegust laste elukorraldust.

8. Elukoha valiku ja tervise osas otsustusõiguse andmine emale ei ole laste huvides. Laste

ema on käesoleva aasta jooksul elanud kokku juba kahe erineva mehega, kusjuures

kodune atmosfäär on sageli pingeline. Laste ema endine elukaaslane on kasutanud laste

peal jõudu. Samuti on laste ema vahetanud käesoleval aastal elukohta juba kolmel

korral. Isa on alati tundnud huvi laste vaimse tervise vastu ja käinud erinevate

psühholoogide juures. Erinevalt isast ei ole laste ema psühholoogide juures käinud, mis

näitab ema soovimatust tegeleda laste vaimse tervise kontrolliga. Samuti ei viinud ema

nooremat last silmaarsti juurde kontrolli ega külastanud lastega õigel ajal hambaarsti.

9. Probleemiks on laste huviringides käimine ja huviringide valik, sh ka asjaolu, et

huviringid asuvad Tallinnas. Laste ema oli vastu, et lapsed käisid jalgpallitrennis. Selle

aasta sügisel registreeris laste ema vanema lapse trenni, kuid tegemist on täiesti uue

trenniga ning samas oli laste ema katkestanud laste osaluse eelnevates huvialaringides.

Vanema lapse uus trenn asub kaugel koolist. Selline valik ei ole mõistlikult põhjendatav.

Laste isa on korraldanud vanemale pojale huviringid selliselt, et nad asuvad kooli

lähedal. Enamik noorema lapse trennidest toimub lasteaias, kuid laste ema piirab

noorema laps trennides käimist.

10. Laste ema käitub vastuolus laste huvidega, kuna ta on mõjutanud lapsi isa juures

viibimist lühendama, samuti andis ema lastele mõista, et kui nad viibivad isa juures, siis

ei pea huvialaringis käima. Laste ema takistab lastel suhelda vanaemadega. Laste ema

piirab laste isa suhtlemist lastega ning käitub isa ja laste suhtes kiuslikult. Laste ema ei

ole valmis kokkuleppeid sõlmima. Septembris 2016 toimus viimane kohtumine lepitaja

juures, kus laste ema teatas, et ta ei ole huvitatud kokkulepetele jõudmisest, mis

põhjustas perelepituse lõppemise.

11. Tõele ei vasta laste ema väide, et tööl olles ei ole laste isa kättesaadav. Samuti on

ebaõige ema väide, et isa on käitunud ema suhtes vägivaldselt.

12. Isa palub määrata lastega suhtlemise kord ema taotletust erinevana ja võtta arvesse

reaalset igapäevast elukorraldust ning laste senist elurütmi viimase kolme aasta jooksul,

mille kohaselt on lapsed isaga ja emaga kordamööda ning pea võrdselt.

Laste ema seisukoht vastuavalduse osas

13. Laste ema vaidles isa vastuavaldusele vastu. Lapsed ei viibi emaga ja isaga võrdselt

sama palju. Lapsed elavad suurema aja koos emaga. Viimasel ajal ei lase laste isa ajal,

kui ta viibib Eestis, lastel emaga suhelda ega kohtuda. Laste ema ei ole käesoleval aastal

elanud kahe erineva elukaaslasega ning kodune olukord ema juures ei ole pingeline.

Vastab tõele, et pärast lapse vanemate kooselu lõppemist kolis ema elama Piritale, kuid

otsis samaaegselt korterit XXX-sse, kuhu ta lõpuks ostis korteri sügisel 2015.

14. Rae Vallavalitsuses toimunud ümarlaual arutleti mitte laste elukorraldust, vaid seda,

kuidas keskkonna vahetus mõjutab vanemat last. Perenõustaja oli seisukohal, et laps

peaks jääma edasi käima samas keskkonnas, kus ta on käinud eelnevalt lasteaias ja

millega ta on harjunud.

15. Tõele ei vasta, et laste ema takistab lastel vanaemadega suhelda. Lapsed on ise

avaldanud soovi või mitte soovi vanaemade juurde minna. Laste emapoolne vanaema

MH on meelestatud ema vastu ja tema väited ei ole usaldusväärsed.

16. Laste emal puudub kokkulepe psühholoogiga, et ema peab lastega tema juures käima.

Seoses asjaoluga, et laste isa ründas ema, suunas ohvriabi laste ema ja noorema lapse

EE juurde, kus nad käivad. Ema hoolitseb laste tervise eest. Ema on käinud lastega

hambaarsti juures ja viinud noorema poja silmaarsti juurde.

17. Vanemad ei suutnud laste huviringidesse panemisel kokkuleppele jõuda. Trennide

valikul ei arvesta isa ema ajaliste ja rahaliste võimalustega ja laste soovidega. Selleks,

et lastel oleks vähem stressi, otsustas ema ära jätta trennis käimised seni, kuni ei ole

kindlat otsust huviringide osas. Vanem laps soovis minna karate trenni ja ema valis välja

parima variandi, kuid isa keeldus last trenni panemast, sest isa ei saa last sinna viia.

18. Vanema lapse kooli osas ei olnud valik õige. Tsiviilasjas nr 2-15-7784 kaaluti eliitkool

vs kodukoha kool, mitte ükskõik milline kesklinna kool. Vanema laps käib XXX Koolis,

mis talle ei sobi. Laps käib probleemses klassis. Laste ema on teinud ettepaneku kooli

vahetamiseks, kuna selline keskkond takistab lapsel normaalset õppimist. Laps ei soovi

kooli minna, kuna õpetajad karjuvad ning lapsed kaklevad. Vanem laps avaldas ise

soovi minna XXX kooli.

19. Laste isa ei käitu ema suhtes lugupidavalt. Laste isa on üritanud laste ema rünnata ja

lepituse käigus ähvardas laste isa ema tappa ning lepitaja leidis, et lepituse otsimine ei

ole võimalik ega ohutu. Laste isa manipuleerib lastega.

Lastele määratud esindaja seisukoht

20. Lastele määratud esindaja leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lahenda

vanemate omavahelisi probleeme ega ole kuidagi laste huvides. Mõlemad vanemad on

motiveeritud oma lapsi kasvatama ja soovivad nende elukorralduses osaleda. Vanema

lapse koolivaliku küsimus on lahendatud ning ta õpib XXX Koolis. Laps avaldas

esindajale, et talle meeldib koolis ja tal läheb seal hästi. Samuti meeldib lapsele isa

juures. Esindajal puudub kahtlus, et ka laste emal on lastega usalduslik suhe ning lastel

on ema juures turvaline elukeskkond.

21. Vaidlust ei ole, et üks või teine vanem ei ole suuteline vajalikul määral oma laste eest

hoolitsema, vaid vanemate erimeelsused on tingitud vanemate omavahelisest suhtest.

Esindajale ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse kasvõi

osaliseks lõpetamiseks. Asjaolu, et isa töötab välismaal ei anna alust lõpetada osaliselt

ühine hooldusõigus. Puuduvad andmed, et kumbki vanematest takistaks teisel lastega

suhtlemast või takistaks raviküsimuste või muude oluliste asjade otsustamist. Laste isa

töö iseloomust lähtuvalt on laste ja vanemate vahel kujunenud välja suhtlemiskord, kus

lapsed elavad emaga, kui isa on tööl ning veedavad rohkem aega isaga, kui isa on Eestis.

Seega on võimalik ühise hooldusõiguse teostamine selliselt, et igapäevast elukorraldust

teostab vanem, kelle juures laps parasjagu on. Vanema lapse kool ei asu ema elukohast

ülemääraselt kaugel, mistõttu ei ole lapse kooli jõudmine ka ema kodust lapsele

ülemäära koormav.

Eestkosteasutuste seisukoht

22. Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

leidsid, et vanemad ei suuda ühist hooldusõigust teostada ja ühine hooldusõigus tuleb

osaliselt lõpetada.

23. Rae valla esindajal ei õnnestunud välja selgitada vanema lapse arvamust käesolevas

vaidluses, sest laste isa ei lubanud lastekaitsespetsialistil rääkida lapsega ilma tema

juuresolekuta. Laste isa avaldas arvamust, et Rae valla esindaja võib olla laste ema

sõbranna ning vestleb lapsega selliselt, et tema vastused võiksid kahjustada laste isa

huve. Laste isa kirjelduses välja toodud asjaolud, mis puudutavad laste ema tegevust,

on isa sõnul laste heaolu kahjustavad. Laste isa viibib Eestist eemal kuu aega järjest

ning sel ajal ei saa ta sisuliselt laste hooldusõigust teostada ning lapsed viibivad oma

ema juures. Arusaamatuks jääb asjaolu, et kuidas nendel kuudel, kui lapsed elavad

emaga, on laste isa hinnangul tagatud laste heaolu.

24. Eestkosteasutuste hinnangul ei saa väita, et laste heaolu ei oleks ema juures olles

tagatud. Lastekaitsespetsialistid on korduvalt emaga vestelnud ja viinud läbi

kodukülastusi ja ei ole tuvastanud midagi sellist, mis võiks lapsi vaimselt või füüsiliselt

ohtu seada. Eestkosteasutuste hinnangul on tegemist lapsevanemate omavahelise

koostöö puudumisega, tõsise konflikti ning jäikusega kompromisside leidmisel, kuna

tegelikkuses suudavad mõlemad lapsevanemad eraldiseisvalt hooldusõigust teostada

ning soovivad oma laste igapäevases elus osaleda. Vanemate vahelisest konfliktist

tulenevalt on vanema lapse vaimne ja emotsionaalne tasakaal häiritud ning

lastevanemate tegevus on lapse heaolu kahjustav. Mõlemad lapsevanemad on oma

tegevusega kahjustanud laste huve.

25. Mõlemad lapsevanemad hoolivad oma lastest ning soovivad igapäevaselt laste elus

osaleda, kuid lapsevanemate omavaheline kommunikatsioon ja koostöötahe on tugevalt

häiritud. Vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused laste kasvatamise küsimustes

viitavad sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei ole laste huvidest lähtuv

ning otsustusõiguse andmisega haridus ja huviala küsimustes ühele lapsevanemale ei

ole võimalik lahendada antud vaidlust ning seista laste heaolu eest. Lapsevanemate

omavaheline koostöö on sedavõrd häiritud, et hooldusõiguse küsimuse lahendamine

üleandmisega ühele vanemale on põhjendatud.

26. Lapsed vajavad oma ellu ühte kindlat kodu ning kindlaid piire ja rutiini. Laste jaoks on

kurnav ja segadust tekitav selline elukorraldus, kus lapsed veedavad aega kord ühe

vanema ja kord teise vanema juures, vanemate vahel puudub igasugune usalduslik suhe

ja tahe koostööd teha. Samuti ei vasta see laste huvidele.

27. Suhtluskorra kindlaksmääramine on põhjendatud. Laste isa töötab Eestist eemal ja ta

viibib proportsionaalselt pool aastat välismaal. Eestist eemal viibimise ajal ei saa laste

isa hooldusõigust teostada. Ei ole alust arvata, et kui osalist hooldusõigust hakkab

teostama ema, kahjustaks see laste ja isa vahelisi suhteid ja suhtlemist.

Esimese astme kohtu määrus

28. Harju Maakohtu 11.01.2017 määrusega rahuldati laste ema avaldus ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks, lõpetati osaliselt ema ja isa ühine hooldusõigus laste suhtes ning

anti emale üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise õiguses ning haridust ja

tervist puudutavates küsimustes. Laste ema ainuhooldusõigus laste viibimiskoha

määramise õiguses on piiratud Eesti Vabariigi territooriumiga. Maakohus jättis

rahuldamata isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

Maakohus määras kindlaks ka isa ning laste suhtlemise korra. Maakohus jättis

rahuldamata ema taotluse küsida XXX Lastead-Põhikooli arvamust laste kohta ja ema

taotluse tunnistada viivitamata täidetavaks suhtlemise kord. Maakohus jättis lastele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

29. Täidetud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise avalduse esitamise eeldused

PKS § 137 lg 1 alusel, kuna vanemad elavad lahus. Tallinna Ringkonnakohus on

avaldanud tsiviilasjas nr 2-15-12222 tehtud lahendis, et PKS § 137 lg 1 rakendamiseks

peab leidma tuvastamist, et vanemad ei suuda laste suhtes hooldusõigust ühiselt teostada

ja neil puudub tahe teha teise vanemaga koostööd laste elu puudutavate oluliste

küsimuste otsustamisel. Vanemate suutmatuse all tuleb mõista muu hulgas ka olukorda,

kus lapse vanemad ei suuda lahendada lastega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja

erimeelsusteta, kuna see ei ole kooskõlas PKS § 118 lg-st 1 tuleneva põhimõttega, et

vanemad teostavad laste suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles,

pidades silmad laste igakülgset heaolu. Käesolevas asjas kogutud materjalidega on

leidnud tuvastamist, et vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lastele olulistes

asjades kokkulepetele.

30. Vanemate vahelised suhted on halvad ja nad ei suuda lahendada lastega seotud küsimusi

pingeteta ja erimeelsusteta. Seda näitab muuhulgas lase ema poolt esitatud vanemate

vaheline kirjavahetus, kust nähtub isa üleolev ja lugupidamatu suhtumine ema suhtes

(II kd, lk 141 – 148). Eestkosteasutuste 10.11.2016 seisukohast nähtub, et on püütud

rakendada erinevaid abinõusid, et suunata lapsevanemad koostööle ja anda neile

täiendavaid võimalusi kokkulepete saavutamiseks, kuid need ei ole tulemust andnud (II

kd, lk 69 – 73). Kohus suunas 01.06.2016 määrusega vanemaid perelepitusele, kuid ka

see ebaõnnestus (I kd, lk 133, II kd, lk 4). Vanemate vahel on tõsised ja korduvad

erimeelsused laste kasvatamise seisukohalt olulistes küsimustes, mis viitab sellele, et

vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine ei pruugi olla laste huvides ja annab alust

vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele,

milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral laste suhtes tegelikult teostab ja milliseid

kohustusti täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuseolu

korral laste huvides parima lahenduse.

31. Laste vahelduva elukoha süsteem toimib vaid juhul, kui vanemate omavahelised suhted

on head ja nad suudavad omavahel kokkuleppeid saavutada. Laste igakülgset heaolu

arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada laste viibimiskoha

määramise õiguse, hariduse ja tervise osas ning anda laste emale üle ainuhooldusõigus

nendes küsimustes. Ülejäänud osas on vanematel ühine hooldusõigus laste suhtes.

32. Tähtsust omab asjaolu, et laste isa töötab välismaal ja viibib Eestist eemal regulaarselt

ca 1 kuu aega, millal tal puudub võimalus teostada igapäevaselt laste hooldusõigust.

Laste huvides on see, et hooldusõiguslik vanem elab pidevalt lastega koos ja omab

ülevaadet lastega toimuva suhtes ning tal on võimalus otsustada lastega seotud küsimusi

kiiresti. Asjaolu, et isa viibib regulaarselt Eestist eemal ei ole ainumäärav, vaid kogumis

sellega, et vanemad ei suuda teostada üksmeeles laste ühist hooldusõigust, võib juhul,

kui isal oleks laste ainuhooldusõigus tema poolt taotletud küsimustes viia selleni, et laste

huve võib osutada kahjustatuks sellepärast, et isa hooldusõigusliku vanemana viibib

Eestist suhteliselt kaua ja regulaarselt eemal, mistõttu ta ei suuda operatiivselt otsustada

lastega seotud küsimusi ja tekkida võivaid probleeme.

33. Laste isa vastuavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna lastel vahelduva elukoha süsteemi

säilimine ei ole laste huvides. Lastele tuleb tagada stabiilsus, kindlad piirid ja rutiin,

mida saab saavutada selliselt, et lastel on üks kindel elukoht, kus on kõik vajalik

õppimiseks ja arenguks. Koolis käiva/te lapse/laste puhul ei ole nende parimates

huvides elamine n-ö kahes kodus vaheldumisi.

34. Lapsed avaldasid kohtus ärakuulamisel, et nad soovivad edaspidi elada koos emaga (I

kd, lk 57). Kohus ei nõustu isa väitega, et laste poolt kohtus ärakuulamise ajal olid

lapsed ema mõju all. Kohus kuulas lapsed ära kolmandate isikute (sh ema) juuresolekuta

ja kohtul ei tekkinud muljet, et ärakuulamisel olid lapsed ema mõju all või et lapsed

avaldaksid ema poolt nendele sisendatud seisukohta. Kohus ei pea usaldusväärseks

tõendiks isa ja laste vestluse stenogrammi (I kd, lk 127 – 129). Kohtu hinnangul on

lastele omane see, et nad soovivad meeldida mõlemale vanemale. Seetõttu on usutav, et

lapsed avaldasid vestluses isaga sellist teavet, mida isa soovis kuulda ja mida isa üritas

suunavate küsimuste abil lastelt saada. Kohtu arvates saab usaldusväärsemaks pidada

laste poolt kohtus ärakuulamisel avaldatud teavet, kuivõrd ärakuulamine toimus

kolmandate isikute juuresolekuta ja lapsed ei olnud vanemate mõju all.

35. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt on laste ema võimeline teostama laste

hooldusõigust. Kohus ei nõustu laste isa etteheidetega lastekaitsespetsialistidele seoses

nende võimaliku erapoolikusega. Lastekaitsespetsialistid on tegutsenud vaidluses

erapooletult ja kohelnud mõlemaid vanemaid võrdselt. Seetõttu ei arvesta kohus isa

05.12.2016 menetlusdokumendis esitatud väiteid ja selle lisasid.

36. Tähtsust ei oma isa väide, et laste ema on varem vahetanud mitu elukohta. Elukoha

vahetamine oli tingitud sellest, et laste vanemad läksid lahku ja laste ema pidi leidma

endale uue elukoha. Kohus ei arvesta MH kirjalikku seletust (lk 100 – 102), kuna see

on ebausaldusväärne tõend. MH suhtub laste emasse erapoolikult ja tema kirjalikku

seletust ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks. Laste isa 01.11.2016 seisukohas

esitatud väited, et vanem poeg tuli ühel päeval kooli ja nuttis ning keeldus klassi

minemast (II kd, lk 22), ei tõenda, et laste ema juures on ebastabiilne elukeskkond.

37. Puudub alus eeldada, et ema asub piirama laste suhtlemist isa ja laste vanaemadega.

Laste ema avaldas 23.11.2016 ärakuulamisel, et ta ei taha, et laste isa saaks lastega

vähem suhelda. Ema esitas avalduse määrata laste ja isa suhtluskord lähtudes eeldusest,

et lastel on üks kindel elukoht ema juures. Eeltoodu näitab, et ema ei kavatse piirata isa

ja laste suhtlemist juhul, kui laste püsiv elukoht saab olema ema juures.

38. Tõendatud ei ole, et ema takistab lastel vanaemadega suhtlemist. Isa poolt esitatud MH

ja laste ema kirjavahetus (II kd, lk 97) seda ei kinnita. Samuti nähtub IK seletusest (I

kd, lk 103 – 105), et ta näeb lapsi soovitust vähem seetõttu, et ema ei ole teda külla

kutsunud ja probleem on isegi laste endale külla kutsumisega. Samas möönab IK seda,

et kohtumised lastega ei toimu nii sageli nagu ta tahaks sellepärast, et mõnikord on

muud plaanid.

39. Laste ema suudab teostada hooldusõigust laste huvialaringide/trennide valikul laste

huvidest lähtudes. Kohus ei nõustu isa väitega, et ema ei vii vanemat last tema koolis

asuvasse huvialaringi, kus harjutatakse matemaatikat ja lugemist. Isa poolt esitatud

huvialaringi õpetaja kirjast nähtub, et laps on käinud huvialaringis nii novembris, millal

laps viibis isa juures, kui ka oktoobris, seda küll pooltes tundides, kui laps elas ema

juures (II kd, lk 91). Laste isa pani vanema lapse küll judo trenni (II kd, lk 94), kuhu

lapse ema ei ole last viinud ajal, millal laps viibib ema juures, mida ei saa pidada laste

huvidele vastavaks käitumiseks. Kohus möönab, et ema sellise otsustuse põhjuseks on

vanemate vahelised lahkarvamused ja soovimatus jõuda kokkuleppele laste huvidest

lähtudes. Samas aga pani lapse ema vanema lapse karate trenni, kuhu laps tahtis ema

selgitusel väga minna ja kus laps käis septembri alguses, aga kui isa tuli tagasi Eestisse,

siis jäi see trenn katki. Noorem laps käib lasteaias toimuvatel jalgpalli ja judo trennides

ja isa poolt esitatud õpetaja kirjast ei saa järeldada, et ema ei lase nooremal lapsel

trennides käia (II kd, lk 90). Kirjast nähtub, et õpetaja ei ole täheldanud lapse käitumises

erinevust sõltuvalt sellest, kumma vanema juures laps elab. Laste ema kinnitas

23.11.2016 ärakuulamisel, et noorem laps käib trennides. Laste ema käitub

huvialaringide/trennide valikul laste soove arvestades, mida saab pidada laste huvidele

vastavaks. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolud, mille alusel võiks väita, et ema

käitub laste huvialaringide valikul enda huvidest või laste huve eirates.

40. Tsiviilasjas nr 2-15-7784 anti laste isale otsustusõigus vanema poja koolivaliku osas (I

kd, lk 79 – 93). Laps käib käesoleval ajal XXX Koolis. Hooldusõigus laste jaoks tähtsust

omavates küsimustes, sh haridusega seotud küsimustes, peab olema vanemal, kes

igapäevaselt viibib lastega koos. Laste ema avaldas soovi, et lapsed õpiksid YYY koolis.

Ema põhistas kooli valikut selliselt, et antud koolis lähenetakse igale lapsele

individuaalselt, seal on hea õppemetoodika ja koolis on palju erinevaid sportimise

võimalusi. Kohtu hinnangul on eeltoodud argumendid asjakohased laste kooli valikul ja

selline õppetöö korraldus vastab laste huvidele. Noorema lapse puhul tuleb arvestada ka

seda, et ta käib käesoleval hetkel lasteaias XXX ja lapse huvides on alustada kooliteed

talle tuttavas keskkonnas, kus lapsel on olemas väljakujunenud tugivõrgustik ja on

tekkinud sõprade ring, kes võivad jätkata õpinguid lapsega samas koolis.

41. Vaidluse lahendamisel ei ole määrava tähendusega lapsele kooli säilitamine, kus laps

on alustanud õppimist, kui puudub alus väita, et teised koolid oleks lapsele sobimatud

või koolivahetus vastuvõetamatu. Asja materjalidest nähtuvalt ei kujuta võimalik kooli

vahetus vanemale lapsele probleemi. Ärakuulamisel kohtus avaldas vanem laps, et ta

tahaks minna õppima YYY kooli, sest seal saab käia ujumistrennis ja seal on sõbrad (I

kd, lk 57). Laste huvides on käia koolis, mis asub nende püsiva elukoha lähedal ja kus

lapsed saavad iseseisvalt oma püsivast elukohast käia.

42. Laste isa heidab emale ette, et ema ei viinud lapsi psühholoogi ER juurde ja isa on

esitanud selle kohta ka tõendid (I kd, lk 97 – 99). Lisaks väidab isa, et ema ei ole viinud

nooremat last silmaarsti juurde kontrolli. Ka ei olnud külastatud õigel ajal hambaarsti.

Ema väidab aga omalt poolt seda, et ta ei pidanud lastega psühholoogi juurde minema

ja laps käib liivateraapias (II kd, lk 47) ning pärast väidetavat isa kallaletungi emale

suunas ohvriabi ema koos noorema lapsega teise spetsialisti juurde (I kd, lk 149). Lisaks

ema väidab, et ta on käinud noorema lapsega silmaarsti juures järelkontrollis ja on

käinud mõlema lapsega hambaarsti juures. Kohtu hinnangul näitavad laste vanemate

etteheited teineteise suhtes laste tervisega seoses nende suutmatust teha omavahel

koostööd tulenevalt laste huvidest. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et ema jätab laste

tervise hooletusse kahjustades selliselt laste huve.

43. Kohus määras kindlaks laste isa ja laste suhtlemiskorra, mis on kohtu hinnangul kõige

enam laste huve toetav ja vanemate võimalusi arvestav. Kohus arutas

menetlusosalistega laste ja isa suhtluskorda 07.12.2016 kohtuistungil lähtudes mõlema

poole ettepanekutest.

44. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 alusel, v.a

lastele määratud esindaja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel.

Määruskaebus

45. Laste isa palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi

maakohtule uueks lahendamiseks või alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta

laste ema avaldus rahuldamata, määrata otsustusõigus seoses laste haridust ja

huvialaringe puudutavates küsimustes laste isale ja jätta menetluskulud laste ema kanda.

Laste isa palub kuulata tunnistajatena üle laste vanaemad MH ja IK. Laste isa esitas

taotluse kohtuistungi korraldamiseks.

46. Maakohus on arvestanud üksnes laste ema soove ning lähtunud asja lahendamisel laste

ema paljasõnalistest seletustest ja lastekaitsespetsialistide arvamusest, millest nähtub

erapoolikus ema kasuks. Laste isa poolt esitatud tõendid, samuti laste esindaja arvamus

on jäetud tähelepanuta. Maakohus on jätnud kandvates küsimustes määruse täielikult

põhjendamata ning määrusest ei nähtu sisuline analüüs. Kohtu järelduste kujunemine ei

ole jälgitav.

47. Samuti määras kohus istungi ajale, millal kohtule teadaolevalt oli laste isa välismaal,

kuigi isa teatas, et ta soovib kohtuistungist isiklikult osa võtta. Ärakuulamine in camera

ilma pooli vastastamata ei ole asjaolude väljaselgitamiseks piisav. Kui kohus korraldab

istungi, siis peab olema mõlemal poolel võimalik seal ka osaleda. Sellega sai laste ema

ka menetlusliku eelise. Ärakuulamisõiguse rikkumine (PS § 24 lg 2) toob kaasa lahendi

tühistamise (TsMS § 656 lg 1 p 1).

48. Ka võttis kohus 07.12.2016 istungil määrusega vastu vahetult enne istungit ema poolt

esitatud SMS tekstisõnumid, kuigi laste isa ei viibinud kohtuistungil ning isa ei saanud

nende sisu suhtes oma seisukohti avaldada.

49. Kohus jättis arvestamata isa poolt eeskosteasutuste arvamuse suhtes esitatud vastuväited

ning IK ja MH kirjaliku seletuse. Selleks, et kõrvaldada vastuolud laste ema ja MH

seisukohtades, oleks kohus pidanud MH tunnistajana üle kuulama. Kuigi IK kinnitas

kirjalikus seletuses, et laste ema takistab tal lastega suhtlemist, tegi kohus sellest hoopis

vastupidise järelduse, esitledes seda täiesti kontekstiväliselt. Isiku vahetust teadmisest

saab kõige usaldusväärsemaid andmeid tema vahetul küsitlemisel, mistõttu oleks kohus

pidanud ka IK üle kuulama.

50. Kohus on laste ärakuulamisel rikkunud menetlusnorme. Vanem laps avaldas oma tahet

minna õppima YYY kooli 13.05.2016, s.o ajal millal laps ei olnud veel XXX kooli

õppima asunud. Lapse ütlused on selles kontekstis ka ebausaldusväärsed, sest laps ei

olnud 13.05.2016 seisuga kunagi YYY koolis käinud. Seega on laps selles osas kohtule

edasi rääkinud ema juttu, kelle juures ta sellel ajal elas.

51. Kohus on tuginenud alla 10-aastaste laste ütlustele olukorras, kus ülekuulamise juures

ei viibinud vastavat erialaspetsialisti. Isale ja määratud esindajale on lapsed avaldanud,

et soovivad elada mõlema vanemaga. Selliste vastuolude esinemisel oleks kohus

pidanud korraldama täiendava ärakuulamise ning kaasama sinna erialaspetsialisti TsMS

§ 5521 lg 1 järgi, et tagada laste seisukohtade usaldusväärsus.

52. Praegune elukorraldus on laste parimates huvides. See on stabiilne ja tagab laste

turvalisuse ning seda ei ole mõistlik lõhkuda. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas kohtu

määratud ühise hooldusõiguse äravõtmine tagab paremini laste huve kui nende senine

elukorraldus. Kohtu seisukoht, et ühise hooldusõiguse teostamine on võimalik vaid

sellisel juhul, kui vanemad teevad heatahtlikku koostööd, ei põhine seadusel ega ühelgi

tõendil. Kohus ei ole tuvastanud, et laste huvid oleksid vaidlusalustes küsimustes

kaitseta.

53. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille järgi kui üks vanematest on PKS § 137 lg 1 alusel

nõudnud ühise hooldusõiguse lõpetamist, peab kohus seda tingimata tegema. See, et

suhted on pingelised ja vanemad ei saa omavahel läbi, ei tähenda tingimata seda, et laste

harjumuspärast elukorraldust oleks tingimata tarvis kardinaalselt muuta. Vanemate

konfliktid, eeldusel, et need ei kandu üle lastele, ei pea kaasa tooma laste suhtluse

vähenemist teise vanemaga. Lapsed on senise elukorraldusega harjunud ja nad soovivad

mõlema vanemaga koos elada (26.05.2016 menetlusdokumendi lisa 11 – salvestis laste

jutust). Laste elukorralduse muutmiseks ei esine kaalukaid asjaolusid.

54. Maakohus on määranud lastega suhtlemise korra selliselt, et laste ja isaga koosveedetud

aeg väheneb 2 korda ning laste isaga järjestikku koosveedetud aeg väheneb 4 korda. See

ei ole laste huvides.

55. Maakohtu määrusest ei nähtu, mille alusel kohus järeldas, et vanema lapse äravõtmine

XXX koolist ja õppima asumine YYY kooli, on lapse parimates huvides. Vanema lapse

judo trenni osas on emakäitunud isekalt, keeldudes last trenni viimast ajal, kui laps

viibib tema juures. Laste isa kooli- ja huvialaringide valikud on olnud lapsele sobivad.

Kohus ei tuvastanud mitte ühtegi probleemi laste huvialaringide või hariduse

korraldamise osas käesoleval ajal. Asjaolu, et ema soovib teist, endale mugavamat

elukorraldust, ei ole piisav laste elukorralduse muutmiseks.

56. Ainuhooldusõiguse andmine emale tervishoiuküsimustes ei ole laste parimates huvides.

Laste ema ei käi lastega isegi hambaarsti juures. Laste ema jättis tähelepanuta, et lapsel

kujunes välja kõõrdsilmsus ning lapsele kirjutati välja prillid alles siis, kui isa lastega

arsti juurde läks. Laste isa ettepanekule lastele puugivaktsiini manustamiseks vastab

laste ema, et tema ei luba oma lapsi „mürgitada“. Pärast vanemate lahkuminekut on isa

püüdnud laste psühholoogilisi traumasid ravida psühholoogi abiga, millest ema on

keeldunud, väites, et on ka erinevaid koduseid teraapiaid. Laste isa tõendas psühholoog

ER kinnitusega, et ema ei tunne laste psühholoogiliste probleemide lahendamise vastu

lihtsalt huvi ning ei ole psühholoogiga koostööd teinud (26.05.2016 menetlusdokument,

lisa 5 ja 6). Laste ema ei jälgi piisavalt laste hügieeni.

57. Põhjendamatu ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on kohtu seisukoht, et

ainuhooldusõiguse andmisel laste emale ei asu ema isa ja laste suhtlust piirama. Laste

ema on mitmel korral rikkunud laste õigust suhelda oma isaga, blokeerides viimase

telefoninumbri, peites lapsi isa eest, jättes kokkulepitud ajal lapsed isale üle andmata

jne. Laste ema takistab lastel suhelda ka vanavanematega. Kohus on jätnud

tähelepanuta, et perelepitus nurjus mitte laste isast tulenevatel asjaoludel, vaid seetõttu,

et laste ema ei soovinud perelepitusega jätkata. Laste ema otsib antud vaidluses

konflikte ja käitub konfliktselt ka väljaspool kohtumenetlust ning teeb kõik endast

sõltuva, et hoiduda laste isaga hooldusõigust puudutavates küsimustes kokku leppimast.

Selle kohta esitas laste isa ka määruskaebuses täiendavaid tõendeid. Laste ema keelab

isal lapsi arsti juurde viia ilma eelneva nõusolekuta. Laste ema kodune keskkond mõjub

lastele halvasti, see on närviline ja laste ema on vahetanud tihti elukohti. MH on oma

kirjalikus seletuses avaldanud ka seda, et laste ema kodus on laste isiklik hügieen

puudulik,

üldiselt

närviline

keskkond

ning

lastega

suheldakse

avalikult

seksuaalteemadel viisil, mis ei ole nende eale kohane. Sama on avaldanud ka laste ema

praeguse elukaaslase TT endine abikaasa EE (määruskaebusele lisatud tõend). Nii MH

kui IK on oma kirjalikes seletustes kirjeldanud laste ema labiilseid raevuhoogusid ja

vaimset ebastabiilsust ning ründavat, agressiivset käitumist oma lähedaste suhtes. Seda

kinnitab ka laste ema ja MH omavahelise kohtumise salvestus, kus laste ema MH peale

röökis. Laste ema ei lase lastel vanavanematega suhelda.

Menetluse edasine käik

58. Eestkosteasutused palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks rahuldamata.

59. Laste ema palus jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ning

menetluskulud laste isa kanda.

60. Lastele määratud esindaja toetas määruskaebust ja leidis, et laste isale tuleb anda

võimalus tema isiklikuks ärakuulamiseks.

61. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

62. Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti rahuldamata laste isa taotlus

tunnistajate ülekuulamiseks ja kohtuistungi korraldamiseks.

Ringkonnakohtu seisukoht

63. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Maakohus on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt ja oma siseveendumise kohaselt

teinud põhjendatud ja laste huvidest lähtuva lahendi ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks seda muuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

64. Laste isa vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus lõpetas osaliselt

vanemate ühise hooldusõiguse ning soovib, et viibimiskoha ja tervise küsimustes oleks

vanematel ühine otsustusõigus ning haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes

oleks isal ainuotsustusõigus. Kolleegium leiab, et laste viibimiskohta, tervist ja haridust

puudutavates küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale ainuotsustusõiguse

üleandmine ning huvialaringide küsimuses ühise otsustusõiguse mittelõpetamine on

kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme

kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.

Maakohtu määruses neid puudusi kolleegiumi hinnangul ei esine.

65. Kolleegium ei nõustu kaebaja põhjendustega, mille järgi lõpetas maakohus ebaõigesti

poolte ühise hooldusõiguse viibimiskoha küsimuses. Iseenesest on õige kaebaja

seisukoht, et kui üks vanematest esitab taotluse PKS § 137 lg 1 alusel hooldusõiguse

lõpetamiseks, siis ei pea seda tingimata rahuldama. Avalduse rahuldamiseks peavad

esinema kaalukad asjaolud ja hooldusõiguse lõpetamine peab olema laste parimates

huvides. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul esines alus ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, kuna vanemate tõsised ja korduvad erimeelsused

laste kasvatamise küsimustes viitavad sellele, et vanemate ühise hooldusõiguse

säilitamine ei ole käesoleval juhul laste huvides. Sellele viitavad üheselt ka toimiku

materjalid, millest nähtuvalt on laste ja vanemate elukorralduse kindlaksmääramiseks

ja lepitamiseks rakendatud mitmeid abinõusid, proovitud leida mitmete spetsialistide ja

ametnike abil lahendusi ning see ei ole tulemusi andnud. Vanemad on probleemide osas

suhelnud pikka aega lastekaitsespetsialistidega, kuid ka see ei ole tulemusi andnud.

Maakohus on ühise hooldusõiguse lõpetamist viibimiskoha osas põhjalikult käsitlenud

ning kolleegium ei pea vajalikuks selles osas maakohtu seisukohti korrata.

66. Kolleegium ei nõustu kaebajaga, et laste praegune elukorraldus (umbes kuu aega ema

juures ja kuu aega isa juures) oleks laste parimates huvides ja stabiilne. Vanemate

omavahelised suhted on olnud konfliktsed juba lahkuminekust alates. Seda tõendavad

eestkosteasutuse arvamused (tl 119-121, I kd; tl 69-73, II kd) ja vanemate enda

menetlusdokumendid. Toimiku materjalidest ilmneb, et vanematel esineb probleeme

laste üleandmisega õigel ajal (tl 46 pöördel, 115, 146, II kd). Isa on avaldanud

lastekaitsetöötajale, et ema ei lase isal lastega kohtuda (tl 76, II kd) ja sama on laste ema

avaldanud laste isa kohta (tl 77, II kd). Laste huvides ei ole sellise elukorralduse

jätkumine, kus vanemad vaidlevad pidevalt laste viibimiskoha üle ning keelduvad

teisele vanemale lapsi üle andmast. Laste huvides on kindla elukoha omamine. Lastele

tuleb tagada kindel, lapse jaoks arusaadav ja ettenähtav elukorraldus. Olukorras, kus

vanemate vahelised suhted on halvad, on laste jaoks vahelduva elukohaga elukorraldus

kurnav ja segadust tekitav. Koolis käivate laste puhul (ka noorem laps läheb peagi kooli)

ei ole nende huvides elada kahes elukohas vaheldumisi, lastele tuleb tagada stabiilsus ja

rutiin. Maakohus on igati põhjendanud, miks ta leidis, et praeguse elukorralduse

muutmiseks esinesid kaalukad asjaolud. Kaebaja vastupidised väited on asjakohatud.

67. Kaebaja leiab, et asjaolu, et vanemate vahelised suhtled on konfliktsed, ei anna alust

praeguse elukorralduse muutmiseks, kui konfliktid ei kandu üle lastele. Kolleegiumi

hinnangul pole alust arvata, et praeguse elukorralduse ja vanemate vaheliste konfliktide

juures ei ole lapsed neist mõjutatud. Põhja-Tallinna Valitsuse 09.03.2017 seisukohas on

otsesõnu märgitud, et vanemate vaheline olukord on pingeline ning see mõjutab ka laste

heaolu. Seejuures on välja toodud, et lapsevanemad on ka ise korduvalt väljendanud

muret laste vaimse tervise seisundi osas ning lastega on käidud mitmete psühholoogide

ja terapeutide juures. Ka on selle kohta esitatud tõendeid ja dokumente maakohtule

(näiteks tl 75, II kd; tl 62, II kd; tl 22, II kd; Rae Vallavalitsuse arvamus, tl 69-73, II kd;

laste ema 27.09.2016 e-kiri, tl 1, II kd). Vanemate konfliktsed suhted mõjutavad otseselt

lapsi, sellepärast on maakohus pidanud mõistlikuks ühise hooldusõiguse lõpetamist.

Seda on maakohus ka määruses põhjendanud.

68. Kolleegium hinnangul on asjakohatud laste ema halvustavad väited ja tõendid. Laste isa

püüab laste emast luua kuvandit, justkui ei tuleks laste ema hooldusõiguse teostamisega

toime ja ei tegutse laste parimates huvides. Ühest küljest halvustab laste isa laste ema ja

seab kahtluse alla tema vanemlikud oskused, teisest küljest aga ei soovi laste isa, et

lapsed elaksid püsivalt tema juures. Laste isa lepib olukorraga, kus laste ema hoolitseb

laste eest kuu aega järjest, kusjuures laste isa on sel ajal Eestist kaugel ega saa seetõttu

ka vajadusel sekkuda. Kui laste heaolu on isa hinnangul ohustatud, siis jääb

arusaamatuks, miks soovib isa ainuotsustusõigus ainult haridust ja huvialaringe

puudutavates küsimustes. Eeltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul laste ema

halvustavad väited pahatahtlikud, põhjendamatud ja eesmärgipäratud. Kui laste ema ka

tegelikult ei suudaks isa hinnangul hooldusõigust teostada, siis seaks laste isa esikohale

laste huvid ning osaleks igapäevaselt laste elukorralduses.

69. Kaebaja heidab laste emale ette, et ta ei tegutse terviseküsimustes lapse huvides. Asja

materjalid ei võimalda sellisele seisukohale jõuda. Samas ei ole kaebaja

määruskaebuses palunud endale ka ainuotsustusõigust laste terviseküsimustes.

70. Laste isa poolt määruskaebuses välja toodud väited ei võimalda jõuda järeldusele, et

ainuotsustusõigus seoses laste haridusega peaks jääma isale. Maakohus on leidnud

põhjendatult, et kuna lapsed elavad edaspidi püsivalt ema juures ning kuna ema elab

püsivalt Eestis, on põhjendatud jätta otsustusõigus nimetatud küsimustes laste emale.

Laste ema soovib vahetada vanema poja kooli ja panna ta õppima ema elukoha lähedal

asuvasse YYY kooli. Laste isa ei ole kaebuses ega ka maakohtu menetluses toonud esile

veenvaid argumente, miks peaks praegusel juhul eelistama lapse koolivaliku puhul isa

seisukohti, st miks on praegusel juhul XXX kool parem koolist, mis on laste elukoha

lähedal, samuti arvestades, et vanem laps on käinud YYY kooli juures asuvas XXX

lasteaias ja eelkoolis ning kohtumenetluses on välja toodud, et vanema lapse lasteaia

kaaslased on läinud YYY kooli õppima. Samuti käib YYY kooli lähedal asuvas lasteaias

noorem laps. Ka on vanem laps kohtu poolt ärakuulamisel väljendanud, et ta tahaks

minna YYY kooli, kuna tema sõbrad on seal (tl 57, I kd). Kolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega, et koolivahetus on lapse huvides. Samuti on maakohus põhjendanud,

miks ta tegi haridusküsimuse osas vastupidise järelduse, kui seda leiti tsiviilasjas nr 2-

15-7784.

71. Laste isa poolt määruskaebuses välja toodud väited ei võimalda jõuda järeldusele, et

ainuotsustusõigus seoses laste huvialaringidega peaks jääma isale. Maakohtu määrusest

tulenevalt on pooltel selle osas ühine hooldusõigus. Huvialaringidega seotud küsimustes

ei ole põhjust toimivat korraldust muuta. Maakohus on põhjendatult leidnud, et toimiku

materjalidest nähtuvalt on mõlemad lapsevanemad võimelised seoses huvialaringidega

võtma vastu otsuseid, mis on lapse huvides. Selles mõttes puudub alus ühele vanemale

teist eelistada. Kaebaja ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, millest lähtuvalt

saaks väita, et ema ei käitu huvialaringide valikul laste parimatest huvidest lähtuvalt.

72. Laste isa leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks suhtlemiskorra selliselt,

et laste ja isaga koosveedetud aeg väheneb absoluutselt 2 korda ning järjestikku

koosveedetud aeg väheneb 4 korda. Kolleegium nõustub, et suhtluse vähenemine laste

ja isa vahel ei ole laste huvides, kuid kuna laste püsiv elukoht jääb ema juurde, väheneb

suhtlemise aeg tänu sellele, et lapsed ei ela püsivalt kuu aega isa juures. Siiski ei ole

laste isa esitanud sisulisi vastuväiteid suhtlemiskorra punktide osas ning ei ole palunud

suhtlemiskorda muuta selliselt, et tema aeg lastega suhtlemiseks suureneks.

73. Paljasõnalised ja tõendamata on laste isa väited selle osas, et laste ema hakkab piirama

laste isa ja laste suhtlemist. Laste isa on esitanud küll tõendeid selle kohta, et ema vastav

käitumine on varasemalt aset leidnud, kuid selline olukord on vanemate vahel olnud

vastastikune ja tingitud poolte endisest elukorraldusest. Ei saa tõsikindlalt väita, et uue

elukorralduse puhul asub laste ema piirama laste isa suhtlust lastega, pealegi olukorras,

kus suhtlemiskord on kohtu poolt kindlaks määratud ja ema ei ole sellele vastuväiteid

esitanud.

74. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme.

Maakohus on lahendit vajalikus ulatuses põhjendanud ning selgitanud välja kõik asjas

tähtsust omavaid asjaolud. Tsiviilasja materjalide pinnalt ei ole võimalik asuda

seisukohale, et maakohus on olnud asja lahendamisel erapoolik. Maakohtu lahendist

nähtuvad objektiivsed põhjendused, miks maakohus otsustas rahuldada laste ema

avalduse. Kolleegium ei nõustu, et maakohus on asja lahendamisel lähtunud vaid laste

ema paljasõnalistest väidetest. Kolleegiumi hinnangul ei anna toimiku materjalid (ka isa

esitatud väited ja tõendid) alust teistsuguse lahendi tegemiseks. Maakohus on lahendit

tehes hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

75. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et laste isal ei olnud võimalik osaleda

07.12.2016 istungil, kuna seaduses on sätestatud kohustus vanem ära kuulata ning seda

ei pea tegema istungil (TsMS § 558 lg 1, § 477 lg 2, § 477 lg 4). Maakohus on laste isa

ära kuulanud 23.11.2016. Seega ei ole asjakohane kaebaja viide TsMS § 656 lg 1 p-le

1. Asja lahendamiseks ei olnud tingimata vajalik, et pärast isa 23.11.2016 ärakuulamist

peab isa osalema ka 07.12.2016 istungil. Isa sai kõik asjas tähtsust omavad seisukohad

esitada 23.11.2016 ärakuulamisel. 07.12.2016 istungil täpsustati üle poolte nõuded ja

arutati, kuidas panna paika suhtluskord ning 07.12.2016 istungil esindas laste isa tema

lepinguline esindaja. Käesoleval juhul puudusid kaalukad asjaolud istungi

edasilükkamiseks. Istungi edasilükkamine oleks põhjendamatult toonud kaasa asja

venimise. Samuti tuleb arvestada, et aja leidmine kohtuistungi pidamiseks on ka

tulenevalt kohtute töökorraldusest piiratud.

76. Isa leiab, et lapsed oleks tulnud uuesti ära kuulata, kuna kohtu poolt ärakuulamisel on

laste väited olnud ebausaldusväärsed. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt ei ole kohtul kohustust

kuulata laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Maakohus

leidis, et see ei olnud käesoleval juhu vajalik. Kui laste poolt erinevatele inimestele

antud ütlustes esinevad vastuolud, peabki kohus otsustama, millistest laste poolt antud

ütlustest ta lähtub. Kolleegium nõustub, et kohtu jaoks kahtlemata kõige mõistlikum oli

lähtuda ütlustest, mis lapsed andsid kohtunikule, kuna kohtunikul tekkis vahetu

veendumus, kumma vanema juures lapsed soovivad elada. Maakohus on lisaks

põhjendanud, et kohtul ei tekkinud muljet, et ärakuulamisel olid lapsed ema mõju all.

77. Kaebaja heidab kohtule ette, et kohus võttis 07.12.2016 istungil määrusega vastu

vahetult enne seda ema poolt esitatud SMS tekstisõnumid, kuigi laste isa ei viibinud

kohtuistungil ning isa ei saanud nende sisu suhtes oma seisukohti avaldada. Kolleegium,

tutvunud nimetatud tõenditega (tl 141-148, II kd), leiab, et nendega on veelkordselt

tõendatud vanemate omavahelised halvad suhted. Jääb selgusetuks, milliseid asjas

tähtsust omavaid vastuväiteid isa nendele tõenditele tahtis esitada, kuna isa ei vaidlusta

seda, et vanemate vahelised suhted on halvad.

78. Kolleegium, olles tutvunud 02.12.2016 ja 05.12.2016 menetlusdokumentides toodud

väidetega ja toimiku materjalidega, ei leia, et eestkosteasutused on käitunud isa suhtes

erapoolikult. Lastekaitsespetsialisti ütlustest ei nähtu erapoolikus kummagi vanema

suhtes, vaid põhjendused, miks ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole põhjendatud.

Lastekaitsespetsialist ei ole kinnisilmi soosinud üht vanemat teisele, vaid on juhtinud

tähelepanu sellele, et mõlemad vanemad kahjustavad ühise hooldusõiguse teostamisel

laste huve ning seega oleks parem kui hooldusõigus jääks ühele vanematest, sest nii

väheneks ka konfliktide osakaal. Laste isa ei ole suutnud kuidagi usutavalt põhjendada,

miks ta leiab, et lastekaitsespetsialist ja laste ema on sõbrannad. On ilmselge, et

lastekaitsespetsialist suhtleb mõlema vanemaga. Samuti on igati normaalne, et

lastekaitsespetsialist soovis lastega suhelda nelja silma all, mitte ainult isa juuresolekul.

Sellest, et lastekaitsespetsialist jõudis ühise hooldusõiguse lõpetamise osas laste isast

erinevatele seisukohale, ei saa järeldada, et lastekaitsespetsialist oleks isa kahjuks

erapoolik.

79. Laste isa heidab ette, et maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud lastele määratud

esindaja arvamusega. Laste esindaja on menetluses asunud seisukohale, et ühist

hooldusõigust ei peaks lõpetama. Eestkosteasutused leidsid aga, et selleks esines alus.

Maakohus

on

asja

lahendamisel

lähtunud

eestkosteasutuste

arvamustest.

Eestkosteasutused on suhelnud vanematega aastaid. Põhja-Tallinna Valitsus on

09.03.2017 seisukohas välja toonud, et nende lastekaitsespetsialist on kolmel korral

teostanud kodukülastuse laste isa elukohta (14.04.2014, 15.07.2015, 26.05.2016).

Samuti on eestkosteasutuste esindajad kahel korral (16.02.2015, 23.05.2016) vestelnud

XXX Lasteaed-Põhikooli personaliga. 16.02.2015 osales Põhja-Tallinna Valitsuse

lastekaitseametnik KO-ga kokkusaamisel XXX Lasteaed-Põhikoolis Rae Vallavalitsuse

lastekaitseametnik KK, 23.05.2016 osales KO-ga kokkusaamisel XXX Lasteaed-

Algkoolis Rae Vallavalitsuse lastekaitseametnik MK. Seevastu nähtub toimiku

materjalidest, et lastele määratud esindaja on 04.12.2016 seisukohas välja toonud, et ta

on ühel korral kohtunud lastega isa elukohas, materjalidest ei ilmne, et määratud

esindaja oleks kohtunud laste emaga. Seega on põhjendatud, et kohus lähtus asja

lahendamisel eestkosteasutuste arvamusest, kuna lastekaitsespetsialistid on vanemate ja

laste elukorraldusega, omavaheliste suhete ja probleemidega tegelenud ja kursis olnud

juba aastaid.

80. 29.03.2017 esitas laste isa vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et Tallinna

Ringkonnakohtu 27.03.2017 määrusega jäeti rahuldamata laste isa taotlused tunnistajate

ülekuulamiseks ning otsustati asi lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 333 lg 1).

Ringkonnakohus leiab, et esitatud vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning jääb seejuures

Tallinna Ringkonnakohtu 27.03.2017 määruses välja toodud seisukohtade juurde ning

lisab, et kohus saab lahendi teha juba toimikus olevate materjalide pinnalt. Laste isa on

kõik oma seisukohad esitanud kirjalikult ning puudub vajadus tema istungil

ärakuulamiseks. Asjaolud (s.o väidetavalt ei tule laste ema hooldusõiguse teostamisega

toime ja ei tegutse laste parimates huvides), mida laste isa tunnistajate ülekuulamisega

soovib tõendada, ei ole käesoleva asja lahendamisel p-s 68 toodud põhjendustel ka

asjakohased.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

81. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus laste emale määruskaebuse

esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulu tuleb jätta riigi kanda (TsMS § 172 lg 3) ja eestkosteasutuste

menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg 1).

82. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Laste ema ei ole esitanud

taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks, seega ei määra kohus kindlaks laste emal

määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ning ei mõista neid laste isalt

välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Mati Maksing

Ele Liiv