3-17-242/6 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

4. aprill2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-242

Haldusasi

OÜ VZ Productions kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.

jaanuari 2017 otsuse nr 12.2-3/038866-2 tühistamise

nõudes.

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ VZ Productions

Esindaja: juh. liige Kent Kirikal

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Margo Karu

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ VZ Productions kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 4. mail 2017 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise

menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS §

116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse

(HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. OÜ VZ Productions registreeriti käibemaksukohustuslasena alates 24. oktoobrist 2016 ning 24.

novembri 2016 korraldusega (tl. 5 pöördel) alustas Maksu- ja Tolliamet kontrolli OÜ VZ

Productions ettevõtlusega tegelemise hindamiseks, nõudes viimaselt 2016.aasta novembrikuu

ettevõtlusega tegelemist tõendavate dokumentide ja pangakonto väljavõtete esitamist ning

esindusõigusliku isiku ilmumist suuliste seletuste andmiseks. OÜ VZ Productions juhatuse liige

esitas maksuhaldurile nõutud dokumendid ning selgitas, et äriühing plaanib tegelema hakata

YOKO maadlusrõivaste Eestisse toomisega, mida puudutavad läbirääkimised on pooleli, samuti

on äriühing tellinud sellega seoses turu-uuringu ning on lisaks soetanud veoautode varuosi Läti

äriühingult, äriühing rendib sõidukit ning kontoripinda, ent ühtki müügitehingut teinud ei ole.

2. 12. jaanuaril 2017 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 12.2-3/038866-2 OÜ VZ Productions

käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta alates 14. jaanuarist 2017. Otsuses leiti, et

selle tegemise ajal OÜ VZ Productions ettevõtlusega ei tegele ning pole selge, kas või millist liiki

ettevõtlusega see äriühing tegelema hakkab. Selle otsuse põhjendused on kokkuvõttes järgmised:

OÜ VZ Productions väide läbirääkimiste pidamiseks YOKO kaubamärgi Eestisse toomiseks ei ole

tõendamist leidnud, sest selle kaubamärgi esindaja J. G. teatas maksuhaldurile, et selliseid

läbirääkimisi ei toimu, samas kui kaebaja initsiatiivil maksuhalduriga ühendust võtnud J. H. K.

seotust selle kaubamärgiga pole võimalik tuvastada;

ostuarved ART TEHNIK SlAlt, leping turu-uuringu teostamiseks M. S., lepingud sõiduki kasutamise,

kontoripinna rentimise ja raamatupidamise kohta ei anna alust väita, et OÜ VZ Productions hakkab

ettevõtlusega tegelema, eriti arvestades, et juhatuse liige andis valeütlusi ettevõtlusega

tegelemise kohta YOKO brändi osas;

OÜ VZ Productions pangakontole ei nähtu ühtegi laekumist ettevõtlustuluna;

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. OÜ VZ Productions esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti

12. jaanuari 2017 otsuse nr 12.2-3/038866-2 tühistamist. Kaebaja leiab, et otsus pole

põhjendatud ega ole kontrollitav. Esiteks heidab kaebaja ette, et kuigi otsusest nähtub, justkui

oleks maksuhaldur kontrollinud alates 2016. aasta augustikuust majandustegevusega seotud

tõendeid, siis tegelikult nõuti kaebajalt vaid novembrikuu dokumente. Kaebaja hinnangul on

ebamõistlik teha ettevõtlusega tegelemise kohta järeldusi vaid ühe kuu andmete pinnalt. Kaebaja

toob välja, et selgitas maksuhaldurile, et on pikema aja vältel tegelenud äriplaanis kavandatud

spordiriiete brändi YOKO maaletoomise ja müügi ettevalmistamisega, olles alustanud

läbirääkimisi Soome vahendajaga, kes turustab YOKO brändi, samuti rentinud kontoripinna,

sõlminud lepingu raamatupidajaga, tellinud turu-uuringud, rentinud auto, ostnud edasimüügi

eesmärgil kaupa jne. Kaebaja rõhutab, et ükski ettevõtlus ja äriplaani realiseerumine ei toimu

koheselt. Kaebaja leiab ka, et juba käibemaksukohustuslaste registrisse kandmisega veendus

maksuhaldur, et kaebaja on tegelenud ettevõtlusega. Kaebaja hinnangul on ebamõistlik arvata,

et ettevõtlusega mitte tegelev äriühing palkab raamatupidaja, rendib kontoripinna ja teeb

hulgaliselt muid kulutusi. Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri järeldusega valeväidete esitamise

kohta YOKO kaubamärki puudutavas osas ning selgitab, et kuna kaebajal pole otsesidemeid selle

Soome ettevõttega, siis oma tegevuse efektiivsemaks ja turvalisemaks tegemiseks rääkis kaebaja

YOKO brändi turustamise osas läbi Soome vahendaja kes on kaebuse esitaja jaoks usaldusväärne

ning kellel olid sidemed YOKO brändi turustava Soome ettevõttega. Samuti on kaebaja seisukohal,

et maksuhaldur on oluliselt rikkunud menetlusnorme, sest KMS § 22 lg 31 kohaselt oleks

maksuhaldur enne kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist pidanud kirjalikult

sellisest kavatsusest kaebajat teavitama, mida aga antud juhul ei tehtud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Maksu- ja Tolliamet vaidleb OÜ VZ Productions kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata

jätmist. Vastustaja jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja

ei ole ümber lükanud maksuhalduri tuvastatud asjaolu, et läbirääkimisi YOKO brändi

maaletoomiseks ei ole kaebaja pidanud ega tõendanud seega ettevõtlusega tegelemist.

Vastustaja selgitab, et KMS § 22 lõike 31 eesmärk on vältida tegeliku majandustegevuseta firmade

kasutamist maksupettuste toime panemiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Hinnanud poolte väiteid ja toimikusse kogutud tõendeid, leian, et OÜ VZ Productions kaebus ei

ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. KMS § 24 lõikest 1 tuleneb, et ettevõtja kohustus

lisada müügiarvetele käibemaks ning sellele vastav õigus arvata teiste käibemaksukohustuslaste

poolt saadud ostuarvete alusel sisendkäibemaks maha, on seotud ettevõtja registreerimisega

käibemaksukohustuslaste registris. Registreerimise kohustus tekib KMS § 19 lg 1 kohaselt teatud

käibemahu saavutamisel, ent KMS § 20 lg 2 p 1 kohaselt võib isiku käibemaksukohustuslasena

registreerida ka enne sellise käibemahu saavutamist. Arvestades kehtiva käibemaksusüsteemi

äärmiselt suurt vastuvõtlikkust maksupettustele, mis eeskätt seisnevad sisendkäibemaksu

lubamatus maha arvamises, on maksuhalduril kohustus hoolitseda selle eest, et

käibemaksukohustuslastena ei oleks registreeritud isikuid, kelle puhul selleks tegelikku vajadust

ei ole. KMS § 22 lõikest 13 tuleneb, et kui maksuhalduril tekib kahtlus, et

käibemaksukohustuslasena registreeritud isik ei tegele Eestis ettevõtlusega, on tal õigus nõuda

maksukohustuslaselt sellise ettevõtlusega tegelemise kohta lisatõendeid või koguda neid omal

algatusel, teatada maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning anda

tähtaeg ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ning kui ettevõtlusega tegelemine ei ole

ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutada isik maksukohustuslase registrist.

6. Leian, et olukorras, kus isik on käibemaksukohustuslaste registrisse kantud enne

registreerimiskohustuse tekkimist ning registrisse kandmise aluseks on olnud maksustatava käibe

saamisele suunatud ettevõtluse ette valmistamine, on maksuhalduril võrdlemisi avar

kaalutlusõigust otsustamaks, kas ettevõtlusega tegelemine või sellega tegelemise ette

valmistamine on piisavalt tõendatud. Käibemaksusüsteemi esmaseks elemendiks on

käibemaksukohustuslase kohustus lisada oma müügiarvetele käibemaks. Seda silmas pidades

saab ja peab maksuhaldur enne KMS § 19 lõikes 1 isiku sätestatud käibemahu saavutamist isiku

käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning sellise isiku KMS § 22 lg 31 alusel registrist

kustutamise otsustamisel hindama, kas isiku tegevuse kohta olemas olevate tõendite ja isiku

seletuste pinnalt on usutav, et isiku edasine tegevus on suunatud käibemaksuga maksustatava

müügikäibe tekkimisele. Mida üldsõnalisemad ja ebakonkreetsemad on isiku enda poolt selle

kohta antavad seletused, seda avaram õigus on maksuhalduril otsustada, et ettevõtlusega

tegelemine ei ole tõendatud.

7. Arvestades käibemaksusüsteemi üldist loogikat ning sellega seotud ohtusid riigi maksutuludele,

peab käibemaksukohustuslase ettevõtlusega tegelemise hindamisel olema põhirõhk just tekkiva

maksustatava müügikäibe usutavusel ning ainuüksi argument, et isik on teinud erinevaid, ent

selgelt nähtava ja usutava eesmärgi saavutamisega üheselt mitte seotud ettevõtluskulutusi, ei saa

veenda ettevõtlusega tegelemises KMS tähenduses. Seega asjaolud, et isik on rentinud

kontoripinna ja sõiduki ning sõlminud lepingu raamatupidamisteenuse saamiseks, on

ettevõtlusega tegelemise seisukohast vähese tähtsusega, kui pole veenvalt nähtav, et need kulud

on suunatud mingisugused konkreetse maksustatava käibe tekkimisele. Seega kaebaja argument,

et ilma tulu saamise kavatsuseta ettevõtja neid kulutusi ei teeks, pole iseäranis kaalukas.

Samamoodi ei saa pelgalt teatud kaupade (käesoleval juhul näiteks veoautode varuosad)

soetamine olla piisavaks kinnituseks ettevõtlusega tegelemise kohta KMS tähenduses, kui isik ei

suuda loogiliselt ja usutavalt selgitada, kas või kuidas ta kavatseb neid kasutada maksustatava

müügikäibe tarbeks. Siinkohal tuleb rõhutada, et käibemaksukohustuslasena registreerimine ei

ole väikeste käibemahtude juures ettevõtlusega tegelemist takistav asjaolu. Miski ei takista ega

keela ettevõtjal soetada üksikuid kaupu ja neid edasi müüa, ilma et ta peaks kellelegi põhjendama,

miks ta just neid kaupu soetas või kuidas ja kellele ta neid edasi müüa soovib. Küll aga peab ta

seda tegema, kui ta soovib enda registreerimist käibemaksukohustuslasena enne

registreerimiskohustuse tekkimist (st. enne 16 000 euro suuruse käibe saavutamist).

8. Antud juhul on kaebaja väitnud, et ettevõtlus hakkab seisnema YOKO kaubamärki kandvate

spordikaupade müügis, mille osas on kaebaja pidanud läbirääkimisi. Ühtki usaldusväärset tõendit

selliste läbirääkimiste pidamise kohta või mistahes muud usaldusväärset tõendit, mille pinnalt

oleks usutav, et kaebaja nende kaupade müügiga tegelema hakkab ja sellelt maksustatavat tulu

saab, ei ole kaebaja esitanud ei maksuhaldurile ega kohtule. Maksuhaldurile 7. detsembril 2016

suulisi seletusi andes (tl 18) on kaebaja juhatuse liige lubanud, et tema Soome partner saab

läbirääkimiste pidamist kinnitada. Partneri ärinime kaebaja maksuhaldurile seletusi andes ei

nimetanud ning olukorras, kus ka pärast maksuhalduri poolt kaebaja juhatuse liikmele 30.

detsembril 2016 esitatud korduvat järelepärimist (t. 22) mingisugust asjakohast teavet kaebaja

väidetavalt partnerilt ei tulnud, pöördus maksuhaldur ise avalikest allikatest teada saadud

kontaktide põhjal YOKO kaubamärgi omaniku poole, kes kinnitas, et mingisuguseid selliseid

läbirääkimisi kaebajaga ei toimu (tl. 25). Maksuhaldur on ka õigesti leidnud, et J. H. K.e-kiri (tl. 27

pöördel) ei tõenda mitte kuidagi kaebaja väidet YOKO kaubamärki kandvate kaupade müügile

suunatud tegevuse kohta. Esiteks ei sisalda see kiri mistahes informatsiooni väidetavate

läbirääkimiste toimumise kohta ega ka selle saatja seotuse kohta YOKO kaubamärgiga. Kaebaja

väited vahendajate kaudu läbirääkimiste pidamise kohta on seega paljasõnalised ja tõendamata.

Selles, et läbirääkimisi võib pidada ning kaupu edasimüügiks soetada erinevate vahendajate

kaudu, on kaebajal iseenesest õigus, ent see ei tähenda, et sellekohase paljasõnalise väite peale

peaks maksuhaldur lugema tuvastatuks maksustatava käibe saamisele suunatud ettevõtlusega

tegelemise ning leppima isiku registreerimisega käibemaksukohustuslaste registris. Ka kohtule

esitatud kaebusele ei ole kaebaja lisanud ühtki täiendavat tõendid või usutavat selgitust, selle

kohta, et mingisugused tõsiseltvõetavad läbirääkimised YOKO kaubamärgi Eestis müümisele

suunatud tegevuse osas käimas oleksid või et kaebaja poolt käibemaksuga maksustatava

majandustegevusega tegelema asumine mingisuguses selgelt ette nähtavas tulevikus oleks

usutav.

9. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, et maksuhaldur jättis kasutamata võimaluse kaebaja

väidete kontrollimiseks. Käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise ja sealt kustutamise üle

otsustamisel on tõendamiskoormus täielikult isikul ning maksuhaldur ei pea lisaks isiku poolt

esitatavatele tõenditele omal algatusel tõendeid hankima. Kaebusest ega vaidlustatud otsusest

ei nähtu, et kaebaja oleks avaldanud soovi esitada mingisugused konkreetsed tõendid oma

väidete kinnituseks ning et maksuhaldur oleks keeldunud nende vastu võtmisest või teinud otsuse

enne, kui kaebajal oli mõistlikult võimalik need tõendid esitada.

10. Samuti ei saa nõustuda kaebaja etteheitega, et maksuhaldur on järelduse teinud vaid ühe kuu

andmete pinnalt. Tõsi, vaidlustatud otsuses on ilmselgelt ekslikult märgitud, nagu oleks

maksuhaldur nõudnud majandustegevuse andmete esitamist alates 2016. aasta augustikuust,

sest 24. novembri 2016 korralduses nõuti vaid 2016. aasta novembrikuu andmeid. Samas ei olnud

maksuhalduril mingit põhjust nõuda andmeid varasema aja kohta, kuna kaebaja kanti

maksukohustuslaste registrisse alles 24. oktoobril 2016. Kaebaja käibemaksukohustuslaste

registrisse kandmise aluseks ei olnud mitte juba tekkinud registreerimiskohustus, vaid kaebaja

poolt käibemaksuga maksustatavate tehingute tegemises seisneva tulevase majandustegevuse

ette valmistamine. Selles olukorras on maksuhalduril õigus mõne aja jooksul pärast isiku

registrisse kandmist kontrollida, kas isik tegelikult majandustegevusega tegeleb või mitte.

Selliseks ajaks võib olla ka üks kuu. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on tõendanud küll

teatud kulude tegemist, küll aga pole suutnud veenvalt tõendada seda, et tegelikult ka toimub

mingisugune maksustatava käibe tekkimisele suunatud majandustegevuse ette valmistamine.

Olukorras, kus käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada käibemaksuga maksustatava

müügikäibe olemasolu või põhjendada usutavalt ja selgelt selle käibe tekkimise perspektiivi

tulevikus, ei ole tema registreerimine käibemaksukohustuslaste registris vajalik.

11. Maksuhalduri otsus kaebaja 2016. aasta oktoobris käibemaksukohustuslasena registreerida

võis tookord olla põhjendatud või põhjendamatu, ent sellele tuginedes ei saa kaebaja vaidlustada

registrist kustutamist. Majandustegevusega alustavate ettevõtja huvides ongi pigem selline

maksuhalduri praktika, kus registrisse kandmisel nõutakse ettevõtlusega alustamise kohta vähem

tõendeid ning usaldatakse ettevõtjat rohkem ning seejärel, teatud aja möödudes allutatakse

ettevõtja täiendavale kontrollile ning kustutatakse registrist, kui ta ei suuda veenvalt tõendada

ettevõtlusega tegelemist.

12. Turu-uuringu teostamiseks lepingu sõlmimine ei ole sellises olukorras piisav tõendamaks, et

kaebaja tegevus on suunatud maksustatava käibe saamisele, sest kuivõrd ei ole leidnud kinnitust

kaebaja väited YOKO kaubamärki kandvate kaupade müügitegevuse osas peetavate

läbirääkimiste kohta, ei ole tegelikult võimalik veenduda, et mis eesmärgil kõnealune leping turu-

uuringuite tegemiseks sõlmiti ning maksuhaldur ei pidanud täiendavalt asuma uurima näiteks

seda, millised olid poolte tegelikud kavatsused selle lepingu sõlmimisel, kas või kuidas seda

lepingut täideti vms. Kordan, et käibemaksukohustuslasena registreerimisel ning KMS § 22 lg 13

kohaldamisel lasub tõendamiskoormus isikul, kes soovib enda käibemaksukohustuslasena

registreerimist või väidab, et selle registreeringu aluseks olevad asjaolud endiselt esinevad.

Olukorras, kus isiku enda seletused maksustatava müügikäibe tekkimisele suunatud

müügitegevuse kohta ei ole veenvad, ei pea maksuhaldur hakkama nõudma välja või veelgi vähem

ise koguma täiendavaid tõendeid pigem kõrvaliste asjaolude kohta, mis sellisele

majandustegevusele viidata võiksid.

13. Kaebaja eksib ka selles, et maksuhaldur on rikkunud menetlusnorme. KMS § 22 lõikes 31

sätestatud kohustuse teatada isikule kirjalikult registrist kustutamise kavatsusest, on

maksuhaldur täitnud 24. novembri 2016 korraldusega nr 12.2-3/038866-1, millest tuleneb

üheselt mõistetavalt, et maksuhaldur kontrollib kaebaja ettevõtlusega tegelemist ning mis

sisaldab hoiatust, et kui ettevõtlusega tegelemine tõendamist ei leia, võidakse kaebaja

käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Korralduses esitatud hoiatus on käsitatav

teavitamisena kavatsusest teatud tingimuse (st. ettevõtlusega tegelemise tõendamatuse)

saabumisel isik registrist kustutada. Nimetatud sättest ei tulene, et lisaks kontrolli alustamise

korralduses sellekohasele hoiatusele peaks maksuhaldur veel teistkordselt isikule registrist

kustutamise kavatsusest teatama või talle veelkord ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks

tähtaja andma.

14. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks kaebajalt

menetluskulude välja mõistmist, siis jäävad kummagi poole menetluskulud HkMS § 108 lg 1

kohaselt nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik