4-09-6251/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine

Määruse tegemise aeg ja koht 22.aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasi nr 4-09-6251 kohtutäituri avaldus Menetlus kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamine Menetluse ese täitmisel kohtuvälise menetleja Tallinna Liikluskorralduskeskus 11.11.2000 otsus nr 0239993 järgi karistamises HÕS § 95lg 3 p 2 järgi rahatrahviga 460 krooni Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Avalduse esitaja kohtutäitur Rita Lohu Võlgnik Hannes Kivistik (isikukood 37605206010; aadress xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxx Sissenõudja Tallinna Liikluskorralduskeskus (Põhja politseiosakonna kaudu)

RESOLUTSIOON Rahuldada kohtutäituri avaldus ja lõpetada aegumise tõttu TMS § 202 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja 11.11.2000 otsusega Hannes Kivistiku määratud rahatrahvi täitmise sissenõue 460 (nelisada kuuskümmend) krooni.

Edasikaebe kord Selgitada, et kohtumääruse peale edasikaebe kord on Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 10-ne päeva jooksul, alates määruse teatavaks saamise päevast.

Saata määruse koopia kohtutäituri, sissenõudja ja võlgniku aadressil ning peale jõustumist viivitamatult karistusregistrile.

Asjaolud

Võlgniku Hannes Kivistik (37605206010) suhtes on sissenõudja Tallinna Liikluskorralduskeskuse avalduse ja Põhja Politseiprefektuuri 11.11.2000 otsus nr. 10239993 alusel algatatud 14.12.2000 täitemenetlus. Nõude sisu on rahatrahv 460,00 krooni. Täitemenetluse algatamise aluseks olev otsus on jõustunud ja otsuse jõustumisest on möödunud rohkem kui 18 kuud.

Kohtutäitur on osundanud avalduses läbiviidud täitetoimingutele. Täitmisteade edastatud võlgnikule postiasutuse vahendusel 14.12.2000 Kontrollinud võlgniku töökoha olemasolu – täitemenetluse läbiviimise ajal isik ametlikku töökohta omanud ei ole. Informatsioon muude sissetulekute osas kohtutäituril puudub. Kontrollinud võlgniku registervara - võlgnik ei oma realiseerimisväärtusega vara.

2

Kohtu põhjendused 1. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetluse käik VTMS § 202 lg 2 kohaselt rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. VTMS § 212 lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja lahendi täitmisel tekkinud küsimused on lahendatavad menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. Kohtutäituri esitatud asjaoludest ja põhjendustest lähtuvalt lahendab kohus avalduse ilma avaldaja, võlgniku ja sissenõudja osavõtuta. 2.2. Lahendatavad õiguslikud küsimused Kohtul tuleb kohtutäituri esitatud asjaoludest tulenevalt lahendada võlgnikult (süüdlaselt) tasumata rahatrahvi sissenõudmise võimalikkus täitemenetluses. Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (TMS § 202 lg 1). Lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud karistusseadustiku (KarS) § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud (VTMS § 203 lg 5). Otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (KarS § 82 lg 2 p 3). 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kehtiva TMS § 200 lg 1 kohaselt juhul, kui rahatrahvi tasumist ei ole määratud ositi, tasutakse rahatrahv tervikuna ja selleks annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. TMS § 201 lg-s 1 sätestatu kohaselt, kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse kohtule rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt KarS §-s 72 sätestatule. Nähtuvalt kohtutäituri esitatud asjaoludest ei ole TMS § 200 lg 1 ja § 201 lg 1 sätestatud regulatsioon praktiliselt täitemenetluses trahvitu suhtes toiminud. Sissenõudja taotlust asenduskaristuse kohaldamiseks kohtu andmetel kohtutäiturile esitatud ei ole. Süüdlast on külla karistatud kuid reaalselt on ta jäänud seaduses sätestatud tähtaja jooksul karistamata. Kohtutäitur on nimetanud täitetoimingud, millised ta on kohtuvälise menetleja otsuse täitmiseks läbi viinud. Otsuste täitmisel väärteoasjades on TMS § 198 lg 1 kohaselt sissenõude pööramise järjekord 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale. Avalduse lahendamisel aegumise kohaldamise otsustamiseks ei ole kohtul vajalik anda hinnangut kohtutäituri esitatud täitetoimingutes, nende piisavuses ja vajalikkuses, tulenevalt sissenõudmise pööramise järjekorrast; samuti selles, kuivõrd intensiivne on täitemenetlus selle senist kestvust arvestades võlgniku (süüdlase) suhtes olnud. Avalduse lahendamisel on oluline VTMS-s, KarS-s ja TMS-s sätestatu, mis käsitleb väärteootsuse täitmise ajalist kulgu. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul (sama on sätestatud ka 1. jaanuarist 2006 kehtetuks tunnistatud TMS § 804). Eeltoodud sätetest järeldub, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud 18-kuulise tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kuna kohtuvälise menetleja jõustunud otsusest on möödunud 18 kuud tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada ja lõpetada aegumise tõttu TMS § 202 lg 1 alusel kohtuvälise menetleja otsusega Hannes Kivistikule määratud tasumata rahatrahvi täitmise sissenõue 460 (nelisada kuuskümmend) krooni.

3 Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on määranud õiguspoliitilise otsustusena aegumistähtajad, muuhulgas ka tähtaja, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures on seadusandja arvestanud nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. 2.4. Edasikaebe kord ja määruse edastamine Vastavalt VTMS §-le 189 võib määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud VTMS § 191 kohaselt. VTMS § 190 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve. Kirjalikus menetluse tehtud kohtumäärusele võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193). Määruse koopia saadetakse kohtutäiturile ja menetlusosalisele, keda see puudutab (VTMS § 212 lg 2).

Silvi Maiste

Kohtunik