1-12-10427/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1. Tartu Maakohtu 27.11.2012 otsusega tunnistati K.H süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus päevamäära, s.o 318,50 eurot. Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus jõustunud kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamise otsustamiseks vangistusega. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena päevamäära s.o eurot. Kohtutäitur on tasumata rahaline karistus 75 265,50 kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
Legislator headnote
AI generated1-12-10427/13 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: 2.1 asendada K.H-le tasumata rahaline karistus 75 KarS § 70 alusel mõistetud päevamäära vangistusega kakskümmend päeva;
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-10427 (12260104107) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kohtulahend Tartu Maakohtu 27.11.2012 otsu K.H s süüdimõistmises KarS § 424 järgi ja karistamises rahalise karistusega 318,50 eurot Täiteasi 183/2013/1316 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine Avaldaja
sissenõudjana Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Süüdimõistetu võlgnikuna
K.H (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxxxx) Kohtutäitur Sirje Tael
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, 70, kohus
määras:
1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.
2. Tartu Maakoht
27. novembri 2012 otsuse
u täitmiseks:
2.1 asendada K.H-le tasumata rahaline karistus 75 KarS § 70 alusel mõistetud päevamäära vangistusega kakskümmend päeva;
25 ( viis)
2.2 jätta vangistus päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga ( viis) tundi; kakskümmend
2.3 määrata ü kasuliku töö tegemise tähtajaks K.H-le ld
3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest;
2.4 üldkasuliku töö tegemisel allutada KarS §
1 sätestatud käitumis K.H
75 lg-s - kontrollile alalise elukohaga xxxxxxxx xxxx xx-xx xxxxxxx xxxx.
3. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele ning teadmiseks süüdimõistetule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile.
Edasikaebamise kord ja sel
gitused kohtumäärusele
4. Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
5. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
I Asjaolud
1. Tartu Maakohtu 27.11.2012 otsusega tunnistati K.H süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus päevamäära, s.o 318,50 eurot.
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Eesti Vabariigi (Riigi menetluses on sissenõudja
Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus jõustunud kohtuotsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamise otsustamiseks vangistusega. Avalduses taotleb sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena päevamäära s.o eurot. Kohtutäitur on tasumata rahaline karistus 75 265,50 kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.
2. K.H Süüdimõistetu on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma. K.H kasuliku nõustus asenduskaristusena üld töö tegemisega.
II
Kohtu põhjendused
Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §
424 sätestatud korras pikendatud ega -s ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest.
Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §
71 sätestatud korras. Rahalise või -des 70 ja varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.
KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § - -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg
2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks
- st päev vangistust.
Tartu. Maakohtu 27.11.2012 otsuse kohaselt oli K.H kohustatud tasuma rahalise karistuse kuue K.H ei ole jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud Süüdimõistetul vara 02.08.2013. puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus päevamäära 265,50 eurot. Kohus ei tuvastanud
karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine.
K.H-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata päevamäära, kolmele
päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. K.H andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus alusel ja KarS § 70 KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks
asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega päeva =
25 tundi (75 : 3 = 25
25 tundi).
KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud Tähtaja määramisel arvestab kohus .
sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha
Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata K.H-le kolm kuud
. Kohus üldkasuliku töö tegemise tähtajaks alates kohtumääruse jõustumisest
märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.
KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab järgima kontrollnõudeid K.H ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt §
75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on KarS -s
süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.
Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki
§
– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlus
- tatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Aivar Hint
Kohtunik