1-17-2602/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-17-2602 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2017, Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-17-2602 (17231600080) Kohtunik Leo Kunman

Tõlk Anneli Helmann Kohtuistungi sekretär Katrin Lopsik Kriminaalasi T.K ´i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jürgen Hüva Süüdistatav

T.K (isikukood XXX , elukoht: Xxxx, kodakondsus: määratlemata, kõrgharidus, emakeel: vene keel, töökoht:XxxxAS, karistatus: Harju Maakohtu 13.09.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatud vangistusega 8 kuud ja 28 päeva. KarS § 73 alusel jäetud tingimisi täitmisele pööramata 1 aastase katseajaga, kinnipidamine ja tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 13.01.2017-15.01.2017, 07.12.2016-07.12.2017 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld) Kaitsja Toomas Bekker (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON 1. Mõista T.K süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks)

aasta 3 (kolm) kuud. 2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada T.K-le mõistetud karistust 1 (üks) aasta 3

(kolm) kuud varasema Harju Maakohtu 13.09.2016 otsusega kriminaalasjas 1-16-7760 mõistetud ärakandmata osa võrra, mis on 8 (kaheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

1-17-2602 2

3. KarS § 68 lg 1 arvestada eelvangistuses viibitud aeg 13.01.2017-15.01.2017, s.o 3 (kolm) päeva, kandmisele kuulub 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. 4. KarS § 69 lg 1,2,3,4 asendada T.K-le mõistetud 11 (üksteist) kuud 25

(kakskümmend viis) päeva vangistust üldkasuliku tööga 715 (seitsesada viisteist) tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 5. T.K peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas Xxxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel T.K kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema

sotsiaalprogrammis. 7. T.K ´i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel. 8. T.K-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2, KrMS § 175 lg 2 p 4 alusel

menetluskuluna: • Sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 705 eurot. • Tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel kriminaalmenetluse kulud summas 825 eurot tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

1-17-2602 3

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Asitõendid CD-plaat on pakitud ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et 03.11.2016 kella 00:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas T.K füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. T.K lõi kannatanut lahtise käega mõlema poole näopiirkonda. Seejärel võttis T.K tugevalt kannatanu käest kinni. Selle tegevusega T.K põhjustas Xxxxfüüsilist valu ning käevartele hematoomid ning 13.01.2017 kella 23:00 paiku Tallinnas Xxxxasuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase Xxxxsuhtes. T.K peksis kannatanut, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu, hematoomi paremale kulmule, veritsuse igemetele, parempoolse esihamba murru ja muhu kuklapiirkonda. T.K pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod s.o. teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava muu kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav T.K ning tema kaitsja Toomas Bekker kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. T.K loobus kaitsja osavõtust kohtuistungil (tl 83).

Kohus leiab, et T.K ´i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et T.K Beg kuulub temale KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotluse (tl 84-85) 120 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleb T.K-lt välja mõista kaitsjatasu summas 120 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi on 2017 süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära, s.o 705 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.

Leo Kunman Kohtunik

1-17-2602 4