4-17-939/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-17-939

07.märtsil 2017 Tallinn

Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Triinu Riigor ja Kaebuse esitanud isiku N.U Isikukood: xxx Elukoht: xxxx Töökoht pensionär

Vaatas 27.02.2017, 07.03.2017 avalikul kohtuistungil läbi N.U kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 20.01.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,000006 tühistamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant 20.01.2017 otsuse väärteoasjas nr

2302,17,000006 kohaselt N.U 01.01.2017 kell 18:12 Maardu linnas Ploomipuu pst ja Paluülase ristmikul juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,70+-0,05 mg/l. Rikkus liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. N.U-le määrati liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi

rahatrahv 225 trahviühikut s.o 900 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3p1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks. N.U vaidlustas 20.01.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,000006 paludes otsus tühistada, kuna tema tarvitas alkoholi alles pärast seda kui oli autoga sõitnud. Politsei peatas ta hetkel, mil ta oli autost juba väljunud.

N.U jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik N.U ning tunnistajad Vahur Djakov ja Dmitri Kalinin.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

- väärteoprotokoll (lk 1);

- isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 2);

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 3);

- mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRC-16/00180 (lk 5);

- menetlusalusele isikule tutvustatud õigused/kohustused (lk 6);

- Maanteeameti liiklusregistri väljavõte (lk 7);

- tõendusliku alkomeetri väljatrükk (lk 9);

- tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk 10);

- 20.01.2017.a väärteootsus väärteoasjas nr 2302,17,000006 (lk 13-15);

2

- karistusregistri väljavõte (lk 16);

- kaebus koos lisadega (kohtutoimik lk 1-6).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku

seletused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse sisuliselt paludes V™S § 29 alusel

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve liiklustalituse väärteomenetleja 20.01.2017 otsus väärteoasjas tühistada terves ulatuses ja menetlus väärteoasjas lõpetada, kuna otsuses märgitud väärtegu ei ole N.U poolt toime pandud. Kaebuse esitaja ei eita ega vaidlusta tõendusliku alkomeetriga 01.01.2017 kella 18:32 ja 18:38 vahel toimunud mõõtmistulemust, millega tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,65 milligrammi. Võtab õigeks, et ca 20-25 minutit enne joobe tuvastamise protseduuri

läbiviimist ta tarvitas alkoholi, kuid alkoholi tarvitamise ajal ega järel ta mootorsõidukit ei

juhtinud. Alkoholi tarvitas peale auto parkimist ja mootori seiskamist. Liiklusseadus keelab joobeseisundis auto juhtimise ja sellist õigusrikkumist N.U sooritanud ei ole.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. Isik on toime pannud temale

inkrimineeritud väärteo, protokoll on õigesti koostatud, rikkumine on tõendatud Djakovi ja

Kalinini üksikasjalike ütlustega. Alust kahelda tunnistajate usaldusväärsuses puudub. Isiku keelatud seisundit tõendab tõendusliku alkomeetri väljatrükk, alkoholi mitte vähem kui 0,65 mg/L, selline on äärmiselt ohtlik seisund. Isiku süü on keskmisest suurem, sellise teoga ei pannud ta mitte ohtu ainult ennast vaid ka teiste elu, tervise ja vara. Liiklusõnnetuses vigastatute ja hukkunute suur arv on tingitud just nende isikute tõttu, kes on alkoholi tarvitanud ja istunud autorooli. Isikul oli

võimalus see rikkumine ära hoida, kui ta tegutses lootuses, et politseinikke tema teel ei ole. Karistuse määramisel on Riigikohus öelnud, et ei ole välistatud ka esmakordse rikkumise kohal lisakaristuse kohaldamine. Isikul kehtivaid väärteokaristusi ei ole, kuid kui isiku teos ilmnevad sellised asjaolud, et ta on toime pannud veel mingi rikkumise või tema süü on keskmisest suurem, tema organismis oli selline kogus alkoholi, tuleb lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust. Selline on õiglane karistus, mis paneb isikut mõtlema ebameeldiva situatsiooni vältimisele ja lisaks tagab selline karistus teistele liiklejatele ohutuse vähemalt selleks ajaks, kui ohtlik juht liikluses ei osale. Leiab, et väärteoasjas on tehtud õige ja õiglane ja proportsionaalne otsus. Menetleja on pikalt põhistanud miks selline karistus on tingimata vajalik. Palub jätta kohtul kaebus rahuldamata.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liikluspolitseinik Kevin Keerov koostas 01.01.2017.a väärteoprotokolli nr 20170101024601

väärteoasjas nr 2302,17,000006, mille kohaselt N.U 01.01.2017.a kell 18:12 Harju Maakonnas Maardus Ploomipuu pst-l Paluülase tee ristmikul liikudes Kallavere tee 41 suunas

juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte

väiksem kui 0,65 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,7 mg/L +/-0,05 mg/L. Enda tegevusega rikkus N.U liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi.

3

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 20.01.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,17,000006.

Menetlusalune isik N.U selgitas kohtuistungil, et tahtis sõita sõbra juurde Lasnamäele. Tavaliselt, kui linna sõidab, siis sõidab kuni Muuga tee 41.Seal on parkimisplats, istub bussi nr 34

peale ja sõidab linna. Kuna linnas on raske parkida, jättis auto parkimisplatsile. Jõudis parkla juurde, kus on ristmik, aga keegi ei peatanud teda. Sõitis parkimisplatsini, peatus, parkis auto. Pani auto seisma, lülitas mootori välja, see võttis ca 3 minutit. Jõi pudelist viina kuskil 100 grammi, võib-olla veidi enam. Väljudes autost hakkas liikuma, seal oli ülekäigurada ning siis kuulis, et teda hüütakse. Tema juurde tuli kaks politseinikku. Kuhugi ära ei jooksnud. Politsei ütles, et on purjus

ja peab arstliku kontrolli järgi tegema. Nende auto seisis kaupluse hoone taga, ilma eraldusmärkideta, nad olid vormis. Politseiautot ei näinud, kui sealt mööda sõitis. Oli mõte, et kui kontrolli läbi teeb, siis kirjutatakse talle mingi hoiatus. Ei kavatsenud kuhugi autoga sõita. Hr Vahur koos paarimehega sõitis ära ja tema jäi teise patrulliga sinna, kes koostasid protokolli ja palusid seletuskirja kirjutada. Seletuskirjas kirjutas, et ta ei liikunud, ei olnud roolis.

Tunnistaja Vahur Djakovi kohtuistungil antud ütluste kohaselt olid Muuga ja Maardu kandis,

teostasid järelevalvet ja kontrollisid kõiki, kes sinna parklasse tulid. Istusid autos, tema istus

juhikohal. Liiklus oli väga hõre. Tuli maastur. Väljus sõidukist, et minna maasturi juurde. Vahemaa oli 10 meetrit. Juht parkis auto, auto jäi seisma, suretati mootor välja. Peale seda tuli ta

autost kohe välja ja pani uksed lukku. Takistas teda, tutvustas ennast ja palus puhuda indikaatorvahendisse. Isik keeldus sellest, et ei ole sõitnud, ei ole roolis olnud. Läks pikemaks selgituseks. Juhi käes või autos ei olnud mingit alkoholipudelit. Juht ütles midagi, et ei ole autoga sõitnud. Nende poolt tuvastati tema juhtimise fakt ja kui isik ei soovi puhuda, siis tuleb isik viia

vereanalüüsi võtmiseks Wismari Haiglasse. Enne teise patrulli jõudmist härra ikkagi nõustus alkomeetrisse puhuma, mille tagajärjel tuvastati isikul joove. Joobetunnused olid tal algusest peale – käitumine, lõhnad ja kõik muu.

Tunnistaja Dmitri Kalinin ütluste kohaselt teostasid 01.jaanuaril liiklusjärelevalvet Maardu- Muuga kandis koos Djakoviga. Oli kõik puhuvad operatsioon. Seisid eravärvides politseisõidukiga Ploomipuu pst poe juures. Auto oli pargitud ninaga maja seina poole. Nende tagant tuli sõiduk, maasturi tüüpi. Lõi numbri sisse ja Djakov läks isiku juurde. Kui meesterahvas nägi Djakovit, siis üritas sammu kiiremaks teha, et poodi minna. Kui sai pildi ette, kellega tegemist võib olla, väljus

samuti autost. Kui auto neist möödus oli meesterahvas autos üksinda. Djakov rääkis

meesterahvaga. Oli kohe aru saada, et meesterahvas on enne alkoholi tarvitanud. Mingit alkohoolse joogi pudelit tal käes ei olnud, samuti ei näinud mingeid pudeleid autos. Isikul ei olnud võimalust autost välja tulles alkoholi tarvitada, kuivõrd poe valgustus valgustas niivõrd hästi, mis toimus autos – isik suretas auto välja, tuli autost välja, mingeid tegevusi autos ei toimunud. Palusid tal puhuda indikaatorvahendisse, mille kohta meesterahvas ütles, et ta on joonud, kuid ta ei ole sõitnud. Ütles, et võib puhuda, teab, et on kriminaalses joobes ja ei saa ise kõndida, seepärast pidi sõitma, aga ei sõitnud. Alustasid menetlustoiminguid nii, et kutsusid mehe enda autosse, üritasid selgeks teha, et miks mees ei taha puhuda, miks ütleb, et ei ole sõitnud, kui sõitis neist mööda ja pani auto parklasse. Mees keeldus puhumast ja kutsusid teise patrulli, kes peaks temaga ekspertiisi minema. Mees lõpuks nõustus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, puhus 2 korda, näitu ei mäleta, kriminaalses joobes ta ei olnud.

Sisuliselt ei ole vaidlust asjaolus, et N.U juhtis 01.01.2017 kell 18:12 Harju Maakonnas Maardus Ploomipuu pst-l Paluülase tee ristmikul liikudes Kallavere tee 41 suunas mootorsõidukit. Ka menetlusalune isik on ise kinnitanud, et 01.01.2017.a õhtul sõitis kuni Muuga tee 41, kus on parkimisplats. Keegi teda ei peatanud, sõitis rahulikult parkimisplatsini ja peatus. Samuti nähtub isikusamasuse tuvastamise protokollist, et 01.01.2017.a õigusrikkumise toimepanijana on politsei

andmebaasi põhjal tuvastatud N.U (isikukood xxx). Ka nähtub 01.01.2017.a

4

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liikluspolitseinik Kevin Keerov otsustas 01.01.2017 kõrvaldada N.U

(isikukood xxx) sõiduki M1 Nissan Pathfinder registreerimismärgiga xxxx

juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 punkti 2 alusel, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. N.U on

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal päeval ning kinnitanud seda enda allkirjaga.

Menetlusalune isik ei vaidlusta tõendusliku alkomeetri mõõtetulemust, mille kohaselt tuvastati N.U mõõtmise hetkel ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui

0,65 mg. Nimelt nähtub 01.01.2017.a tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist koos

väljatrükiga, et 01.01.2017.a kell 18:32 – 18:38 mõõdeti N.U-lt alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr PLT5,

seerianumber ARAF-0007, mille lõplik lugem oli 0,70 mg/L, laiendmääramatus 0.05 mg/L, mõõtetetulemus 0,65 mg/L. Samuti nähtub mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-16/00180, et mõõtmiseks kasutatud mõõtevahend tõenduslik alkomeeter Dräger Alcotest 7110 Typ MKIII

EST nr PLT5, seerianumber ARAF-0007 oli töökorras, taadeldud ja nõutele vastav. Seega on

menetlusaluse isiku enda ütlustega ja tunnistajate ütlustega, mis kinnitavad N.U alkoholi

tarvitamise tunnuste olemasolu, ning tsiteeritud dokumentidega tõendatud, et N.U oli 01.01.2017 kell 18:30 paiku tarvitanud alkoholi.

Menetlusalune isik vaidlustab aga asjaolu, et mootorsõiduki juhtimise hetkel oli N.U isikuks, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/L. Nimelt selgitas menetlusalune isik, et sõitis parklasse, parkis auto, lülitas mootori välja ning enne autost väljumist jõi ca 100 gr kaasas olnud jõhvikaviina. Seejärel väljus autost ning ta peeti politsei poolt kinni. Menetlusaluse isiku väited, et juhtimise hetkel alkoholi tarvitanud ei olnud ning et

tarvitas alkohoolset jooki alles peale sõidu lõpetamist, st peale auto parkimist parklasse ning automootori välja lülitamist, on ümber lükatud tunnistajate ütlustega. Nimelt kinnitas tunnistaja Dmitri Kalinin, et maasturi tüüpi sõiduki poe juurde parkinud meesterahval ei olnud võimalust autost välja tulles alkoholi tarvitada, kuivõrd poe valgustus valgustas niivõrd hästi, mis toimus

autos – isik suretas auto välja, tuli autost välja. Mingeid muid tegevusi autos ei toimunud. Meesterahvas oli üksinda autos ja väljus autost kohe peale parkimist. Samuti ei näinud tunnistaja menetlusaluse isiku N.U käes ega sõidukis alkoholipudeleid. Ka tunnistaja Vahur Djakovi ütlused kinnitavad, et kui parklasse tuli maastur, siis juht parkis auto, auto jäi seisma. Koheselt peale sõiduauto parkimist väljus meesterahvas autost. Samuti ei näinud ta juhi käes või autos mingit alkoholipudelit. Hinnates tunnistajate Vahur Djakovi ja Dmitri Kalinini kokkulangevaid ütlusi ning teisi väärteoasjas olevaid tõendeid kogumis, on kohus veendumusel, et N.U

01.01.2017.a kell 18:12 Harju Maakonnas Maardus Ploomipuu pst-l Paluülase tee ristmikul liikudes Kallavere tee 41 suunas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg. Kohtuistungil on nii tunnistaja Vahur Djakovi kui ka Dmitri Kalinini ütlused kokkulangevad sündmuste aset leidmise asjaolude osas.

Tunnistaja Dmitri Kalinin on kohtuistungil detailselt selgitanud, mis toimus autos peale selle

peatumist ning parkimist, sest nägi tänu poevalgustusele väga selgelt sõiduautos toimuvat –

menetlusalune isik suretas auto välja ning väljus autost. Mingeid muid tegevusi sõiduautos ei toimunud. Saab jaatada, et menetlusalune isik N.U oli pidevalt tunnistaja Dmitri Kalinini vaateväljas, kuivõrd tänu poevalgustusele oli sõidukis toimuv selgelt näha ning tunnistaja andis

üksikasjalikud selgitused, mis toimus menetlusaluse isiku sõidukis, peale selle peatumist ning

parkimist. Ka tunnistaja Vahur Djakov kinnitas, et menetlusalune isik väljus koheselt peale sõiduauto parkimist autost. Tunnistaja Vahur Djakovi ütlused haakuvad Dmitri Kalinini ütlustega.

Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud tunnistajate kokkulangevate ütluste õigsuses. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et isik väljus autost koheselt peale peatumist, mistõttu on välistatud, et N.U oleks tarvitanud alkoholi peale auto parkimist poe juures. Seda enam, et

5

nähtuvalt tunnistaja Vahur Djakovi ütluste kohaselt oli liiklus väga hõre, seega ei saanud olla ka

muid segavaid faktoreid takistamaks või segamaks jälgimast just menetlusaluse isiku tegevust peale sõiduauto parkimist.

Eeltoodust tulenevalt on nii tunnistajate Vahur Djakovi kui ka Dmitri Kalinini kokkulangevate ütlustega, tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga,

mõõtevahendi taatlustunnistusega nr TTRC-16/00180, samuti isikusamasuse tuvastamise

protokolliga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega tõendamist leidnud, et N.U

01.01.2017.a kell 18:12 Harju Maakonnas Maardus Ploomipuu pst-l Paluülase tee ristmikul liikudes Kallavere tee 41 suunas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. N.U tuvastatud alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus ületas seega 0,10 mg, mistõttu on tuvastatud N.U poolt LS § 69

lg 3 sätestatud keelu rikkumine. Kuna N.U oli ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg, on N.U toime pannud LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Nimelt sätestab LS § 224 lg 2 vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. LS § 33 lg 2 p 1 paneb juhile kohustuse enne sõidu alustamist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Joobeseisund on terviseseisund, mille esinemisel ei tohi sõidukit juhtida. Kohtu hinnangul on N.U teo toime pannud tahtlikult. N.U suhtus ükskõikselt oma juhi kohustusse

veenduda, et tema organismis ei oleks autorooli istudes alkoholi. Kuigi N.U ise eitab alkoholi tarvitamist enne sõiduki juhtimist, on tema joobeastet arvestades põhjendatud alust arvata,

et autot juhtima asudes teadis N.U, et on tarvitanud alkoholi ja, et tema tervislik seisund ei võimalda mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus mootorsõiduki rooli.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. N.U on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 224 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku pool,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Karistusregistri teatis kinnitab, et N.U puuduvad kehtivad karistused liiklusalaste süütegude eest. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 225

trahviühiku ulatuses, s.o 900 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

6

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu

andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohtupraktikas välja kujunenud

seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on suur. N.U on tuvastatud ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l, mis on maksimaalmäära lähedases määras. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid asjaolusid ega ka karistust kergendavaid asjaolusid. Ka kohtumenetluses ei ole tuvastatud ei karistust raskendavaid

ega kergendavaid asjaolusid. Menetlusalune eitab oma süüd ning ei ole väljendanud mingitki

kahetsust tehtu osas. Nähtuvalt karistusregistrist (lk 16) ei ole menetlusalust isikut varem

kriminaalega väärteokorras karistatud. Tegemist on esmakordse õigusrikkumisega. Kõigest

eelnevast johtuvalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud N.U-le kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud rahatrahv sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavas määras. Arvestades varasemate rikkumiste puudumist ning karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke, peab kohus võimalikuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas ning määrata N.U-le liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo eest rahatrahv 180 trahviühikut s.o 720 eurot. Võttes arvesse menetluse aluse isiku majanduslikku olukorda määrab kohus KarS § 66 lg 2 alusel rahatrahvi tasumise ositi ning kohustab N.U tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 60 eurot.

Lisakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise hüve. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat

ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas

tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb

vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada

juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

N.U näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud, seega on tegemist esmakordse liiklusalase rikkumisega. Kuid ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul ei ole välistatud temalt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-122-13 selgitanud, et „iseenesest ei ole ka esmakordse rikkumise toime pannud isiku puhul välistatud temalt sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine. Nii sisaldab LS § 224 lg 3 ka eraldi alapunkte lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmise määrade kohta vastavalt sellele, kas isikut on varem nimetatud paragrahvis sätestatud väärteo eest karistatud või mitte. Võttes arvesse, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna,

tuleb kohtul lisakaristuse mõistmisel näidata, millistele asjaoludele tuginevalt ta sellise ohu

olemasolu tuvastatuks loeb. Üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav. Kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks.“

7

Olgugi, et tegemist on N.U esmakordse liiklusalase rikkumisega, omab lisakaristuse kohaldamisel suuremat tähtsust menetlusaluse isiku süü suurus ning teo subjektiivsed asjaolud. Arvestades asjaolu, et N.U tuvastati ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg/l, mis on LS § 224 lg 2 dispositsiooni maksimaalmäära lähedases määras ning isik on sellega ületanud oluliselt lubatud alkoholi piirmäära, on isiku süü keskmisest suurem.

N.U ei ole aru saanud oma teo keelatusest ning püüab leida võimalust vastutusest vabanemiseks süüd eitades. Vähem tähtsust ei oma ka asjaolu, et N.U on teo toime pannud tahtlikult. N.U on enda tegevusega seadnud ohtu nii iseenda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. On üldteada asjaolu, et joobes juhid on liikluses ülisuure ohu allikaks kaasliiklejatele. Iga juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud

sanktsioonidest. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et N.U kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Arvestades N.U süü suurust, väärteo subjektiivseid asjaolusid (süü eitamine ning ükskõikne suhtumine teo raskusesse), pidades silmas nii erikui ka üldpreventiivseid eesmärke leiab kohus, et N.U-le lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega.

Eeltoodust tulenevalt tuleb N.U kaebus jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus tühistada rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas. Muus osas jätta otsus muutmata. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1,2 133, 134,

Otsustas 1. Jätta N.U kaebus rahuldamata 2 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 20.01.2017 otsus väärteoasjas nr 2302,17,000006 ühistada rahatrahvi suuruse ja tasumise tähtaja osas. Muus t osas jätta otsus muutmata

Määrata N.U-le liiklusseaduse § 224 lg 2 sätestatud väärteo eest rahatrahv 180 trahviühikut s.o 720 eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada N.U tasuma

rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda iga kuiselt vähemalt 60 eurot. Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011

SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis EE 40 3300 3334 1611 0002 Danske Bankis või IBAN EE 701 7000 1700 1577 198 №rdea pangas. Märkida viitenumber 10220175010795.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on

menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 04.04.2017 .