Legislator Case Law & Legislation
2-16-3760/33 AI generated

2-16-3760/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-3760/33
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

A.J. (hageja I) esitas 8. märtsil 2016 Tartu Maakohtule hagi A.R. (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et alaealine laps A.J. põlvneb kostjast. Koos isaduse tuvastamise hagiga esitas hageja I alaealise lapse A.J.i (hageja II) nimel kostja vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja II kasuks elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusest, millele lisandub 60 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 14% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusest, kuni hageja II täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhivõi keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal I ja kostjal 1998. a lõpus intiimsuhe, mille tagajärjel jäi hageja I lapseootele. XXX 1999 sündis hageja II. Kostjat isana lapse sünniakti kantud ei ole, kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja I pöördumistele vaatamata ei ole kostja isadust omaks võtnud ega hagejat II regulaarselt toetanud. Kui hageja II on kostja laps, on kostjal kohustus maksta hagejale II elatist. Kuna hagejal II on diagnoositud ülitundlikkus, on tema igakuised vajadused ravimitele ja soovitatud teraapia (ratsasport) kulude võrra suuremad.

Legislator headnote

AI generated

2-16-3760/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tartu Maakohus jättis 2. septembri 2016 otsusega hageja I hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks ning hageja II hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei anna praeguses asjas uuritud tõendid alust eeldada, et hageja II põlvneb kostjast. Kohus on määranud DNA-ekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et kostja ei saa olla hageja II isa. DNA-ekspertiisi tulemus on piisavalt usaldusväärne tõend. Seega ei ole hageja II ja kostja vahel tekkinud põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh kostjal ei ole tekkinud hageja II ülalpidamiskohustust.

Keywords

AI generated
right to know one's parentage forensic DNA evidence asylum of Turkish family asylum-relevant grounds examination and identification criteria descendant
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-16-3760 Tsiviilasi A.J.i hagi A.R. vastu isaduse tuvastamiseks A.J.i hagi A.R. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

0 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. septembri 2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.R. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): A.R. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja Marko Woronowicz Vastustajad (hagejad):

1. A.J. (isikukood XXXX)

2. A.J. (XXXXX), seaduslik esindaja A.J.

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. septembri 2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.J. (hageja I) esitas 8. märtsil 2016 Tartu Maakohtule hagi A.R. (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et alaealine laps A.J. põlvneb kostjast. Koos isaduse tuvastamise hagiga esitas hageja I alaealise lapse A.J.i (hageja II) nimel kostja vastu hagi, milles palus välja mõista kostjalt hageja II kasuks elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusest, millele lisandub 60 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 14% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurusest, kuni hageja II täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhivõi keskhariduse omandamiseks põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Hagiavalduse kohaselt oli hagejal I ja kostjal 1998. a lõpus intiimsuhe, mille tagajärjel jäi hageja I lapseootele. XXX 1999 sündis hageja II. Kostjat isana lapse sünniakti kantud ei ole, kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja I pöördumistele vaatamata ei ole kostja isadust omaks võtnud ega hagejat II regulaarselt toetanud. Kui hageja II on kostja laps, on kostjal kohustus maksta hagejale II elatist. Kuna hagejal II on diagnoositud ülitundlikkus, on tema igakuised vajadused ravimitele ja soovitatud teraapia (ratsasport) kulude võrra suuremad.

2. Kostja vaidles hagile vastu, kuid oli nõus osalema DNA-ekspertiisis. Kostja leidis, et elatise küsimus saab kõne alla tulla alles pärast isaduse tuvastamist. MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 2. septembri 2016 otsusega hageja I hagi kostja vastu isaduse tuvastamiseks ning hageja II hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu otsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei anna praeguses asjas uuritud tõendid alust eeldada, et hageja II põlvneb kostjast. Kohus on määranud DNA-ekspertiisi. Ekspert on asunud seisukohale, et kostja ei saa olla hageja II isa. DNA-ekspertiisi tulemus on piisavalt usaldusväärne tõend. Seega ei ole hageja II ja kostja vahel tekkinud põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi, sh kostjal ei ole tekkinud hageja II ülalpidamiskohustust.

Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel põlvnemisasjaga seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kuigi TsMS § 162 lg 1 alusel tuleks elatisenõudega seotud menetluskulud jätta hageja II kanda, oleks see kohtu hinnangul hageja II suhtes äärmiselt ebaõiglane ning ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel jättis kohus ka elatisenõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jättis maakohus mõlemad kostja vastu esitatud nõuded rahuldamata, kuid on jätnud arvestamata, et kostja on täiesti kõrvaline isik, kes kaasati menetlusse hagejate tahte järgi. Sellises olukorras on täiesti ebamõistlik ning äärmiselt ebaõiglane, et kostja peab ise oma menetluskulusid kandma. Hageja II oleks võinud oodata elatisenõude esitamisega, kuni on selge, kas kostja on tema isa. Kostja arvates on ilmne, et kõik kulud kannab tegelikult hageja I, mitte hageja II.

5. Hagejad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 2. septembri 2016 otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust ning ringkonnakohus kontrollibki seetõttu maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust menetluskulude jaotuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Hageja I esitas kostja vastu hagi isaduse tuvastamiseks ning hageja II esitas kostja vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Maakohus jättis hagid rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 4 ja § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud elatisenõudega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seejuures on maakohus arvestanud, et tegemist oli alaealise lapse elatisenõudega. Praktikas on levinud, et elatisenõue esitatakse koos põlvnemise tuvastamise nõudega ning nõuete üheaegset esitamist ei saa hagejale II ette heita. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulud hageja II kanda põhjusel, et väidatavalt kannab menetluskulusid hoopis hageja I.

8. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 1¹ tulenevalt kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna praegusel juhul jättis maakohus isaduse tuvastamise hagi rahuldamata, on maakohus õigesti lähtunud TsMS § 164 lg-st 1 ning jätnud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda jätta põlvnemisasjaga seotud menetluskulud hageja kanda.

10. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Ringkonnakohus on seisukohal, et viidatud säte kohaldub ka olukorras, kus vaidlustatakse menetluskulude jaotust. Kuigi TsMS § 178 pealkiri ning selle lg 3 viitavad üksnes menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisele, reguleerib § 178 lg 1 menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Eeltoodust tulenevalt kohaldub praegusel juhul TsMS § 178 lg 4.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson