1-09-20/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-20

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 17.veebruar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-20 kohtueelses menetluses 08260100188 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

Erik Linde süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, Kaarel Mägi süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav

Kaitsja määratud korras

Süüdistatav

Kaitsja määratud korras ERIK LINDE elukoht XXXXXXXX isikukood 39008312733 kriminaalkorras karistamata

Aivar Kello

KAAREL MÄGI elukoht XXXXXXX isikukood 38909232716, kriminaalkorras karistamata

Karl Saavo

Süüdi tunnistada ERIK LINDE KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Erik Linde eelvangistuses 10.-11.01.2008.a viibitud

2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 11 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui Erik Linde 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

2. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse – ei tarvita katseajal narkootikume. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Erik Linde suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Erik Linde esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

Süüdi tunnistada KAAREL MÄGI KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõista

1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 1 aastat vangistust täielikult täitmisele, kui Kaarel Mägi 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. 2.KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse – ei tarvita katseajal narkootikume.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Kaarel Mägi suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse Kaarel Mägi esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KarS § 83-2 lõikes 1 sätestatu kohaselt ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele KarS § 184 lg 5 punktis 2 märgitud laiendatud konfiskeerimine.

MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista Erik Lindelt riigituludesse menetluskuludena:

• 4000.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1),

• 4000.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 2973 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 15-16,20-21,100-101; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 221 krooni 25 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4).

KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel välja mõista Kaarel Mägilt riigituludesse menetluskuludena:

• 4000.- krooni sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1),

• 4000.- krooni ekspertiisikulu (KrMS § 175 lg 1 p 3),

• 2973 krooni 60 senti määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 58,6267,94-95; KrMS § 175 lg 1 p 4),

• 221 krooni 25 senti määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-20, menetluskulud“, või - pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-09-20, menetluskulud“ . Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 221 krooni 25 senti advokaat Aivar Kello süüdistatav Erik Linde kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 221 krooni 25 senti advokaat Karl Saavo süüdistatav Kaarel Mägi kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

ASITÕENDID – kilekotid, sealhulgas minigrip-kilekotid taimse puru jääkidega, kaks kaalu, kaalukarp koos vihtidega, suitsupaki kile (asuvad Tartu Maakohtus, kriminaalasja juures toimiku vahel A-4 formaadis ümbrikus) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist.

ASITÕENDID – marihuaana (lk 36), peenestatud kanep ja kanepiõisikud (lk 40), mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, keemiaosakonnas (lk 36,40), jätta kohtuotsuse jõustumisest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 7 lg 3 alusel Eesti Kohtueskpertiisi Instituuti.

Kohtuotsuse koopia edastada süüdistatavatele, nende kaitsjatele, prokuratuurile, Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Süüdistused 31.12.2008.a sõlmitud kokkulepetes Erik Linde’t süüdistatakse selles, et tema tellis 2008.aasta jaanuarikuu alguses ebaseaduslikult Kaarel Mägi’lt suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, so vähemalt 18 doosi marihuaanat, millest 7 doosi minigrip kilekottidesse pakendatud marihuaanat omandas ebaseaduslikult Kaarel Mägi käest 09.01.2008.a. Tartu linnas Kopli 1 asuva Tartu Kutsehariduskeskuse juures ja millest 3 doosi marihuaanaga minigrip kilekotti hoidis enese juures kuni 10.01.2008.a. tema kahtlustatavana kinnipidamiseni ning 1,01 grammi marihuaanat enda elukohas. Ülejäänud 11 doosideks minigrip kilekotti pakendatud narkootilise aine marihuaanaga omandas Erik Linde Kaarel Mägilt ebaseaduslikult 10.01.2008.a. Tartu linnas X 125 juures, mida hoidis enda poolt kasutatavas sõiduautos, kust see 10.01.2008.a. politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule.

Sellega Erki Linde pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise. Kaarel Mägi’t süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata isikult Tallinna linnas 2008.a. jaanuarikuus Erik Linde poolt eelnevalt tellitud vähemalt 18 doosiks minigrip kilekotti pakendatud narkootilise aine marihuaanaga, so rohkem kui kümnele isikule narkojoobe põhjustamiseks piisav kogus, so narkootilist ainet suures koguses, millest andis edasi Erik Lind’ele 09.01.2008.a. Tartu linnas Kopli 1 asuva Kutsehariduskeskuse juures 7 doosiks minigrip kilekottidesse pakendatud narkootilise aine marihuaanaga ning järgmisel päeval, so 10.01.2008.a. Tartu linnas X 125 juures

11 doosiks minigrip kilekotti pakendatud narkootilise aine marihuaanaga. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega Kaarel Mägi pani toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so narkootilise aine suures koguses omandamise ja edasiandmise.

Karistused 31.12.2008.a sõlmitud kokkulepetes KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Erik Lindele karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Kars § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg, so 10.01.2008-11.01.2008.a., so 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa päeva) vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Erik Linde on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

KarS § 184 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale Kaarel Mägi’le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane toime 3 (kolme) aastase katseaja jooksul uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 75 järgi on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et Kaarel Mägi on kohustatud katseajal mitte tarvitama narkootikume.

Kohtu seisukoht Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäid süüdistatavad sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada ning mõista süüdistatavatele karistused vastavalt kokkulepetele.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatavate suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavatel hüvitada menetluskulud: - ekspertiisikulu (kokku 20 338.- krooni – lk 37,41,45,52; KrMS § 175 lg 1 p 3), - määratud kaitsjale makstud tasu (kohtueelses menetluses mõlemal süüdistataval eraldivõetuna 2973 krooni 60 senti – lk 15-16,20-21,100-101,58,62,67,94-95; KrMS § 175 lg 1 p 4), - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (10 875.- krooni; KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 1).

KrMS § 180 lõikes 3 sätestatu alusel peab kohus põhjendatuks jätta mõlema süüdistatava puhul osa menetluskulu riigi kanda, kuna süüdistatavatel endil kindel sissetulekuallikas puudub, nad õpivad, neid peavad üleval vanemad. Neil asjaoludel käib menetluskulude täies mahus hüvitamine süüdistatavatele ilmselt üle jõu, mistõttu jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.

Kaitsjatasu Kohtumenetluses esitasid advokaadid Karl Saavo ja Aivar Kello kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo kasuks 221 krooni 25 senti süüdistatavate kaitsjatena määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsjate taotlused on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 alusel kohaldub üldkoefitsient 1,5, kuna kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuriteod. Seega: (125 x 1,5 ) = 187,5. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 187,5 kroonile käibemaks 18%, see on 187,5 + 33,75 = 221,25. Kohtumenetluses on määratud kaitsjate tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 221 krooni 25 senti.

Heli Sillaots kohtunik