2-16-115010/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2017. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-16-115010

Tsiviilasi

Aktsiaselts Starman hagi Aivo Triki vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

643,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktsiaselts Starman (registrikood 10069659,

asukoht Akadeemia tee 28 Tallinn); esindaja Triin Reinmaa

(Creditreform Eesti OÜ, triin@creditreform.ee)

kostja: Aivo Trikk (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Aivo Trikilt Aktsiaseltsi Starman kasuks 27.05.2013 sõlmitud liitumis- ja

teenuseosutamise lepingu nr XXX alusel:

-

põhivõlgnevus 120,41 eurot;

-

kahjuhüvitis 59,90 eurot;

-

sissenõutavaks muutunud viivised 70,56 eurot;

-

viivis 0,05% põhivõlgnevuselt ja kahjuhüvitiselt päevas alates 8.12.2016 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi väljamõistmise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud 41 % ulatuses Aivo Triki kanda ning 59 % ulatuses Aktsiaseltsi

Starman kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi Starman menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot.

8. Välja mõista Aivo Trikilt Aktsiaseltsi Starman kasuks menetluskuluna 92,25 eurot ja viivis

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

9. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

menetleb

apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks

või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei

anna.

11. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse

kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et

kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest

arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse

kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 1).

Kaja esitamine

12. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse

kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

13. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

märkides vaid järgmist.

14. Kohus võttis hagi menetlusse 8.12.2016 määrusega ja toimetas hagimaterjalid ning

kirjaliku vastuse nõude kostja elukohas dokumentide postkasti panemisega kostjale kätte

30.01.2017. Kohus andis kostjale aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates

hagile vastamiseks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vastanud. Kohus leiab,

et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud

ning kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

15. TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel 27.05.2013 sõlmitud leping nr XXX on

sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks

olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirja näol tegemist tüüptingimustega.

16. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus,

mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse

kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

17. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

18. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõuab leppetrahvi seetõttu, et enne kokkulepitud

tarbimisperioodi lõppu piirati teenust kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Kohus on seisukohal,

et lisatingimus leppetrahvi kohta, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus

tasuda lepingu lõpetamise, ümbervormistamise või teenuste piiramise korral kindlas

summas leppetrahvi eelnimetatud toimingutega seoses teenuse osutajale kaasnevate kulude

katteks, sõltumata nimetatud kulude tekkimise ja tegeliku suuruse tõendamisest, arvestades

leppetrahvi suurust võrrelduna teenuse eest tavapäraselt makstava tasuga, kahjustab tarbijat

ebamõistlikult ning on tühine. Leppetrahvi eesmärgiks on lihtsustada kohustuse

rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist ja motiveerida võlgnikku oma

kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu

võlgniku makseraskustelt.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel tühise

tüüptingimuse kohaldamata ja hageja leppetrahvinõude rahuldamata. Muus osas on hagi

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades

nõude rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 41% ulatuses kostja kanda ja 59%

ulatuses hageja enda kanda.

21. TsMS § 1741 lg st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb määrata kindalaks hageja

menetluskulud 225 eurot järgmiselt:

-

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot;

-

hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 80 eurot;

-

hageja esindajatasu 100 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista esindajatasu

summas 170 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et

kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks esindajatasu summas 100 eurot (TsMS § 175 lg 1).

22. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja

mõista 92,25 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis tasumata menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik