2-16-4691/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

31. märts 2017, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-16-4691

Tsiviilasi

UE hagi K-SE ja ME vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

UE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2 475 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): UE (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I (vastustaja I): K-SE (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja I (vastustaja II): ME (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostjate ühine seaduslik esindaja TE ja ühine lepinguline

esindaja Janno Perv

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta UE apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 21. detsembri 2016 otsus ja saata asi uueks

menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (4)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. UE (hageja) esitas 24. märtsil 2016 Harju Maakohtule hagi K-SE (kostja I) ja ME (kostja II,

koos kostjad või lapsed) vastu elatise vähendamiseks.

Hageja palus vähendada Harju Maakohtu 6. veebruari 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-52678

temalt väljamõistetud elatisraha ja mõista välja igakuine elatis kostjate ülalpidamiseks 40 eurot

lapse kohta kuni laste täisealiseks saamiseni või kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

Hagi alusena tõi hageja esile järgmised asjaolud:

 eelviidatud kohtuotsusega mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja elatis igakuiselt

177,50 eurot lapse kohta, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära lapse kohta alates 30. maist 2014 kuni laste täisealiseks saamiseni

või kui laps täisealiseks saamisel õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses,

siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;

 Harju Maakohtu 29. jaanuari 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-15032 mõisteti hageja

isalt EE-lt välja elatis kostjate kasuks 60 eurot kuus lapsele alates 8. oktoobrist 2015

kuni laste täisealiseks saamiseni. Tegemist on asenduskohustuse korras väljamõistetud

elatisega;

 hageja varanduslik seisund on oluliselt muutunud võrreldes tema suhtes kohtuotsuse

tegemise ajaga. Hageja on töövõimetu 80% ulatuses ja seda alates 25. veebruarist 2015.

Puudub alus arvata, et olukord muutub, sest diagnoos on pöördumatu. Hageja ei suuda

terviseseisundi tõttu sissetulekut hankida ja tal puudub vara. Hageja ainukeseks

sissetulekuks on pension 227,06 eurot kuus.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

 elatise nõude vähendamiseks ei ole täidetud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 459 lg-s 1 nimetatud tingimused. Sotsiaalkindlustuseamet on küll määranud hagejale

tähtajalise (25. veebruar 2015 kuni 29. veebruar 2018) töövõimetuspensioni, kuid

pensionitõendi väljastamine ei tõenda asjaolu, et hageja ei oleks võimeline kandma talle

kohtuotsustega pandud elatise maksmise kohustust. Hageja oli juba tsiviilasja

nr 2-14-52678 arutamise käigus töövõimetuspensionär, kuid siis ei esitanud hageja

kordagi kohtule avaldusi või taotlusi elatise vähendamiseks;

 hagejal on Tartu Ülikoolis omandatud majanduslik kõrgharidus ning ta oli pikemat aega

seotud juriidiliste isikutega A OÜ ja S OÜ, milledest on hageja alates

18. veebruarist 2015 ennast tagandanud juhatuse liikme kohalt. Enda juhatuse liikme

kohalt tagandamise eesmärk on oma sissetulekute varjamine elatise mittetasumiseks;

 hagejal on varjatud sissetulekud. Hagejal on äriline side teisaldatavate majade müügiga

tegeleva ettevõttega M ja S OÜ-ga. Mõlema ettevõtte kodulehe andmete kohaselt saavad

kliendid ettevõtetega võtta ühendust ühelt ja samalt e-kirja aadressil XXX ning mõlema

ettevõtte kontakttelefon on XXX, mis on hageja isiklikus kasutuses oleva telefoni

number.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 21. detsembri 2016 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

3 (4)

Maakohus tuvastas, et puudub alus TsMS § 459 lg 1 kohaldamiseks.

Hageja ei esitanud puude tuvastamise otsust, vaid esitas töövõimetuspensioni arvestamise

otsuse, millest nähtub, et töövõimetus on tuvastatud 25. veebruar 2015 kuni 29. veebruar 2016.

Seega on tuvastatud töövõimetuse aeg möödunud, uut ekspertiisi ja uut otsust hageja ei esitanud.

Märget pensionitunnistuse koopial ei saa kohus lugeda piisavaks tõendiks osalise töövõimetuse

tuvastamisel. Selleks saab olla SKA püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 lg 3 eeldatakse, et osalise töövõime kaotuse puhul

on isik siiski võimeline ka tööga elatist teenima.

Maakohus nõustus kostjate hinnanguga, et hageja on teadlikult ja tahtlikult sissetuleku

varjamiseks tagandanud ennast 18. veebruaril 2015 A OÜ ja S OÜ juhatuse liikme kohalt. S

OÜ juriidiline aadress on sama, mis hageja elukoha aadress hagiavalduses.

Samuti on hageja teinud end varatuks. 18. veebruaril 2015 tõestas Tallinna notar Anneli

Alekand hageja ja KG vahelise hagejale kuuluva kinnistu müügilepingu. Kinnistu müügihind

oli 15 000eurot ja ostja kinnitas, et tasus müügisumma sularahas enne lepingu sõlmimist.

Samale isikule on hageja müünud ka A OÜ ja S OÜ osad. Ostja on jällegi kinnitanud, et tasus

hinna sularahas enne lepingu sõlmimist.

Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus järeldusele, et puudub igasugune alus hagejalt tema

alaealiste laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja on pärast temalt

elatise väljamõistmist püüdnud teha kõik temast oleneva, et vabaneda oma laste ülalpidamise

kohustusest ja vaatamata (väidetavale) osalisele töövõimetusele, on selleks hagejal jätkunud

piisavalt ettevõtlikust.

Hagiavalduses on hageja väitnud, et tema tervislik seisund ei muutu, sest diagnoos on

pöördumatu. Hageja endise abikaasa väitel on tegemist meeleoluhäirega, mis diagnoositi

hagejal juba abielu ajal. Kohtu käsutuses oleva informatsiooni kohaselt nimetatud haigus

kunagi ei süvene ja regulaarse raviga on võimalik haigust edukalt kontrolli all hoida.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas vaidlustatud otsuse peale 22. märtsil 2017 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.

Hageja peamine väide apellatsioonkaebuses on, et peale hagi esitamist kohtusse ei ole hageja

saanud kohtust mingeid menetlusdokumente ega teavet kohtuistungi toimumise aja kohta.

Hageja kontaktandmete muutumise ja ka tema tervisliku seisundi tõttu ei jõudnud

menetlusdokumendid temani ning hageja ei saanud omapoolseid argumente ega tõendeid

kohtule esitada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise

tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese

astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise

rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Maakohus on lugenud 13. detsembri 2016 istungit läbi viies, et hageja oli teadlik istungi

toimumise ajast ja kohast. Selleks pidi maakohus kohtukutse menetlusosalisele kätte toimetama

TsMS § 343 lg 1 ja § 306 lg 5 järgi. TsMS § 306 lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi

kättetoimetamine dokumendi üleandmine selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma

õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda.

4 (4)

Kohtute infosüsteemi (KIS) ja kohtuasja toimiku andmetel ei ole hagejale 13. detsembril 2016

toimunud istungi kutset kätte toimetatud. Maakohus kasutas hagejale kohtukutse kättetoime-

tamiseks TsMS § 311¹ lg-tes 1 ja 4 ette nähtud viise, kuid KIS-st ega toimikust ei nähtu, et

hageja oleks 29. novembril 2016 väljastatud menetlusdokumendi avaliku E-toimiku kaudu

avanud (TsMS § 311¹ lg 3) või kinnitanud mingil viisil selle kättesaamist (TsMS § 311¹ lg 5).

KIS saadetiste andmetest nähtub, et kohtukutse saadeti hagejale e-kirjaga 5. detsembril 2016

sellele e-posti aadressile, mis hageja hagiavalduses kohtule avaldas (XXX). Sellisel viisil oleks

menetlusdokumendi kättetoimetamine põhimõtteliselt võimalik TsMS § 314¹ lg 2 alusel, kuid

sel juhul ei jõudnud kohtukutse hagejani tähtaegselt. TsMS § 343 lg 2 esimese lause kohaselt

peab kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Kuna istung

toimus 13. detsembril 2016, jäi selle aja, mil kutse saaks lugeda kättetoimetatuks, ja

istungipäeva vahele vaid seitse päeva.

Kui isikule ei toimetata kätte kutset kohtuistungile, millel tema nõuet arutatakse sisuliselt, siis

rikutakse sellega õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja isiku põhiõigust olla oma kohtuasja

arutamise juures. Ühtlasi on maakohus teinud hageja suhtes otsuse ilma teda nõuetekohaselt

kohtusse kutsumata. Toimiku materjalidest ja kaebusest nähtuvalt ei ole hagejal olnud ka muud

võimalust esitada oma seisukohta kostjate vastuse kohta, samuti ei ole maakohus hagejale

selgitanud, millised asjaolud tuleb nõude edukuseks esile tuua ja milline on hageja tõendamis-

koormis. Tervikuna on sellised rikkumised olulised (vrd Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14).

Eeltoodust tulenevalt on hageja menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel maakohtus,

need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum annab TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt

aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule

saatmiseks. Kuna maakohus ei ole sisuliselt viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata

asi uuesti arutamiseks eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik).

7. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm