2-14-7387/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.03.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-7387

Tsiviilasi

H.K (H.K) hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.08.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

96 404 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

H.K apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): H.K (isikukood

XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jürgen Valter (e-

post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik

(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutuse

Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490, asukoht Pärnu

mnt 463a, 10916 Tallinn), lepingulised esindajad Kätlin

Stikkermann (e-post: XXX)

1(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

Kohtuistungi aeg

09.03.2017

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 04.08.2016 otsus tühistada ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. H.K apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja esitas 18.02.2014.a. kohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise

nõudes. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt korraldas kostja VIA Baltica

ümbersõidutee ehitustöid 2010.a. kuni 2012.a. Pärnus. Hageja kinnistu on nimetatud

tee kõrval asuv kinnistu.

2. Ehitustööde käigus said hageja hooned olulisi veekahjustusi ning seda põhjusel, et

kostja likvideeris ehitustööde käigus hageja kinnistu ja tee vahel olnud kraavi, mis seni

oli toiminud eduka ja piisava vee ärajuhina hageja kinnistult.

3. Hageja juhtis kostja tähelepanu viivitamatult niiskuseprobleemile. Pooled pidasid

läbirääkimisi, mille tulemusena paigaldas kostja osalise teeäärse drenaaźi, mis valmis

16.06.2011.a. Nimetatu küll parandas mõnevõrra olukorda hageja kinnistul, kuid pole

siiski piisav lahendus hageja kinnistul liigniiskuse ärahoidmiseks. Hageja leiab, et

kostja väide, nagu oleks hageja seadust rikkudes rajanud oma kinnistule ebaseadusliku

sadevee ärajuhtimise süsteemi, on esiteks paljasõnaline ning teiseks täiesti

asjassepuutumatu, sest eksperdi hinnangul aitas see veetaset hageja kinnistul alandada.

4. Hageja väidete järgi tekkisid esmased väiksemad kahjustused tema kinnistul asuval

hoonel kohe esimeste kõrgema veetaseme kuudega (kooruv värv, väiksemad praod

jne), kuid suuremate kahjude tekkimine eeldas pikemaajalist liigniiskust. Juhul, kui

kostja oleks viivitamatult kraavi eemaldamisest tingitud probleemid kõrvaldanud (nt

koheselt paigaldanud nõuetekohaselt töötava drenaaźi või teinud uue kraavi), siis

oleksid kahjustused piirdunud vähetähtsa kahjuga.

5. Enne vaidlusaluse tee ehitamist hageja naaberkinnistule oli tema kinnistul asuv elamu

tavalises kulumisastmes võrreldes teiste, samuti aastakümneid vanade hoonetega.

Hageja hinnangul ei pea tema tõendama asjaolu, et enne tee rekonstrueerimist ei olnud

tema kinnistul asuval hoonel selliseid kahjustusi nagu need nüüd on, vastupidise

tõendamine on kostja tõendamiskoormus. Vaatamata eelpool nimetatule tõendab

ekspert AB eksperthinnang, et hageja hoonete kahjustused olid oluliselt edasi arenenud

2(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

vahemikus esmasest ülevaatusest 20.10.2010 kuni uue ülevaatuse teostamiseni

02.11.2013.a.

6. Hageja on seisukohal, et kohtuliku ekspertiisiga on tuvastatud, et elamu ehituslikud

kahjustused on põhjustatud mitme teguri (liigniiskus, kinnistu üleujutused, pinna- ja

pinnasevee kohatine tõus likvideeritud veekraavist põhjustatuna, vibratsioon elamu

vahetus läheduses toimunud ehitustegevusest, Pärnu ümbersõidutee projekteerimis-

ning läbiviidud ehitustööde vead ja mittevastavused nõuetele) koosmõjust. Eksperdi

hinnangul on olemas otsene seos Tallinna maantee ääres olnud veekraavi tee-ehituse

käigus likvideerimise ning Tallinna mnt 99 asuva elamu ehituslike kahjustuste vahel.

Kraavi likvideerimine põhjustas nimetatud kinnistu pinnasevee täiendava tõusu vihma-

ja lumesulamis veest, millega kaasnes elamu põrandaaluse pinnase täiendav

märgumine ja kapillaarvee/-niiskuse kahjustav toime ehituskonstruktsioonidele.

7. Lisaks nimetatule on ekspert leidnud ka, et kinnistu Tallinna mnt 99, Pärnu

naaberkinnistuks oleval teemaal (Tallinna maantee, VIA Baltica Pärnu ümbersõidutee)

asuv teerajatis koos sinna juurde kuuluva drenaažisüsteemiga ei ole

ehitatud/rekonstrueeritud selliselt, et oleks tagatud sadevee, pinna- ja pinnasevee

äravool piisavalt kiiresti, piisaval määral ning ehitustehniliselt nõuetekohaselt, et hoida

ära Tallinna mnt 99, Pärnu kinnistul kõrge veetaseme ja uputamise tekkimise võimalus

vihmasadude, lumesulamisvee jms olukordade puhul ning, et kraavi funktsionaalne

võime veekoormust vähendada on võrreldes maa-aluse drenaažiga tunduvalt suurem.

Seetõttu on praegune kuivendussüsteem osadena väljaehitatud kujul mittepiisav ja

eksisteerib oht, et suurte vihmadega ning lumerohkete talvedega tekivad Tallinna mnt

99 kinnistul ning tema lähipiirkonnas järjekordsed üleujutused.

8. Lisaks eelpooltoodule on hageja kinnistu allutatud ka normpiire ületavale

müratasemele. Hageja hinnangul ületab müratase tema kinnistul lubatavaid piire,

millega kostja tekitab hagejale kahju. Kõigepealt on kahju tekitatud hagejale sellega, et

tee ehitamise käigus likvideeriti hageja kuusehekk ning teiseks ehitati sisuliselt uus tee

mürataseme norme ületades. Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel ka

tähtsust kostja vastuväide, kas likvideeritud kuusehekk oli varasemalt piisav selleks, et

mürataset vähendada või mitte. Seega on uus tee ehitatud normidele mittevastavalt.

9. Hageja hinnangul on temal tekkinud kahju suuruseks 43 007 eurot, millist suurust

kinnitas ekspert AB eksperdiarvamus ning millele lisandub 390 eurot eksperdikulu.

Hageja on seisukohal, et lisaks eeltoodule on ta õigustatud nõudma kostjalt ka

tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks 43 007 eurot ning mürataseme tõusu eest

kinnistul kahju hüvitisena 10 000 eurot.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.

11. Kostja seisukoha kohaselt on hagi aegunud, sest hagi aegumistähtaeg kahju hüvitamise

asjades on TsÜS § 150 lg 1 kohaselt 3 aastat alates ajast, mil õigustatud isik kahjust ja

kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hagi aegumise

tähtaja alguseks tuleb lugeda 20.10.2010, mil ekspert AB Tallinna mnt 99, Pärnus

elamu ülevaatuse tegi. Nõude aegumise seisukohast ei ole oluline, et 20.10.2010 ei

olnud hagejale tekkinud veel kogu väidetav kahju, mille hüvitamist hageja

hagiavalduses nõuab. Lähtuma peab kahju ühtsuse printsiibist, mis tähendab, et niipea

kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga nõuda (st selles osas on kahju

hüvitamise nõude eeldused täidetud), muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu

edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue.

12. Hageja teadlikkust talle väidetavalt tekkinud ja potentsiaalselt tulevikus tekkivast

kahjust 20.10.2010 kinnitab ka see, et hageja on Tallinna mnt 99 asuva elamu

3(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

üleujutuste teemal Maanteeametiga olnud kirjavahetuses juba alates 13.05.2010. Lisaks

näitab üleujutust kohtu poolt määratud eksperthinnangu lk 19 olev foto nr 15, mis on

väidetavalt jäädvustatud kuu aega enne AB’i poolt teostatud ülevaatust ehk 22.09.2010

ning millel on näha endise kraavi kohal olev vesi. Hageja pidi olema 20.10.2010

teadlik ka sellest, kes võiks olla talle väidetavalt tekkinud kahju eest vastutav.

Aegumise seisukohast ei ole oluline, kas kannatanu teab kõiki kahjuga seonduvaid

asjaolusid või mitte, tal peab olema üksnes küllalt infot selleks, et ta saaks koostada

piisava edulootusega hagi. Eksimus õiguslikus hinnangus teada olevatele asjaoludele ei

ole oluline. 20.10.2010 oli hagejal teada, kes on tee omanik ning kes teetöid teostas,

kuid hagi ei esitanud hageja kummagi vastu. Seega aegus hagi kostja vastu 2013.

aastal.

13. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et aegumist tuleks hakata arvestama ehitustööde

lõppemisest, ka ei nõustu kostja hageja väitega nagu oleks pooled pidanud omavahel

läbirääkimisi, mistõttu aegumistähataja kulgemine poolte vahel peatus kuni

17.06.2013.a. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt peatub nõude aegumine läbirääkimiste

toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib

tuleneda.

Hageja

03.05.2013.a.

kirjas,

millele

Majandus-

ja

kommunikatsiooniministeerium 17.06.2013.a. vastas, ei ole aga hageja esitanud

mingisugust nõuet, mille üle saaks läbi rääkida. Ka Maanteeametile ei olnud hageja

enne hagiavaldust esitanud selget nõuet koos kahjustatud vara ja selle vigastuste täpse

kirjeldamisega ning kahju suuruse kalkulatsiooniga, mille hüvitamise üle oleks võidud

läbirääkimisi pidada. Samuti ei ole Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

rääkinud oma 17.06.2013.a. kirjas midagi riigi vastutusest, vaid on andnud hageja

arusaamatutele kirjadele üldistavaid selgitusi.

14. Hageja seisukoht, et väidetavad läbirääkimised lõppesid 17.06.2013.a. on seda

kummastavam, et hageja on ühtlasi väitnud, et Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium on 26.11.2012.a. hageja nõuet tunnustanud ja seoses

sellega on aegumine katkenud. Kui Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

hageja arvates 26.11.2012.a. selgesõnaliselt tunnistas, et riik on vastutav, siis miks

pidid poolte vahel läbirääkimised jätkuma kuni 17.06.2013.a. Maanteeamet on

seisukohal, et tegelikkuses mingisuguseid läbirääkimisi ei olnud ja veelgi vähem on

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium hagejapoolset nõuet tunnustanud. Nõude

tunnustamine eeldab tahteavaldust, millest järeldub tahe nõude olemasolu tunnistada.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 26.11.2012.a. kirjast ei ole võimalik

välja lugeda niisugust selgesõnalist kostja vastutuse tunnistamist.

15. Kostja hinnangul puudub hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostja poolt kraavi

likvideerimise vahel ka põhjuslik seos. Kostja on seisukohal, et kohtu poolt tellitud

eksperthinnanguga ja eksperdi küsitlemisega kohtuistungil leidis tõendamist, et maja

on vana ja amortiseerunud ning oli seda juba 1951.aastal ja 1963.aastal, olulisi

parendusi maja olukorra parendamiseks ja selle säilimiseks hageja teinud ei ole,

üleujutused hageja kinnistul on toimunud juba ammusest ajast ega ole seetõttu tingitud

kostja poolt tee ja hageja kinnistu vahelise kraavi likvideerimisest.

16. Kostja leiab ka, et hageja ja tee vahelise kraavi likvideerimine ei ole ebaseaduslik

seetõttu, et H.K-l kadus võimalus kraavi juhtida ebaseaduslikult oma majandushoone

katuselt tulevat sadevett. Sadevee juhtimine kraavi võis küll hageja kinnistul

veekoormust vähendada, kuid selleks, et kraavi likvideerimine saanuks talle kahju

tekitada, pidanuks tal olema ka õigus oma sadevett sinna kraavi juhtida.

17. Maanteeameti seisukoha kohaselt tuleb arvestada ka sellega, et aadressil Tallinna mnt

99, Pärnus pinnasevee tase ongi sügiseti ja kevadeti kõrge, pinnasekalle soosib

pinnasevee ja kinnistul oleva sadevee liikumist Tallinna mnt 99 poole ning kinnistule

4(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

valgub naaberkinnistutelt sade-, vihma- ja lumesulamise vett, mida kinnitas kohtus

küsimustele vastates ka ekspert. Ka väidetavate üleujutuste üheks võimalikuks

põhjuseks on asjaolu, et hageja on rajanud ebaseadusliku WC imbväljaku riigimaaks

olevale naaberkinnistule, mis on veeseaduse § 241 lg 9 kohaselt keelatud.

18. Kostja on seisukohal, et hageja poolt nõutav kahjuhüvitis 96 404 eurot on

ebamõistlikult suur ja ei vasta VÕS § 132 lg 3 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile,

sest tõenäoliselt ei maksa hageja kinnistu koos sellel asuva hoonega nii palju kui ta

kostjalt kahjuhüvitist välja palub mõista. Asja arutamisel on tuvastamist leidnud, et

hageja elamu on kasutusele võetud 1900.a, selle netopind on 58,5 m2, elamu

kuluvusprotsent oli 1963. aastal 50 % ning elamus ei ole tehtud olulisi parendusi

viimase 20. aasta jooksul. Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel saab Pärnus uue ja

suurema maja osta 62 000 euroga.

19. Ekspertiisiaktis välja toodud ehitustööde hinnanguline maksumus 37 074 eurot ei

arvesta elamu kulumit ning muid elamul tekkinud kahjustuste põhjuseid, millisteks on

madal vundament, katuselt tulevate sadevete valgumine otse vundamendi äärde ja alla,

põranda rajamine otse maapinnale, põrandate kaetus linoleumiga, mis takistab

põrandate kuivamist jne. Nimetatu on kahju hüvitamise vähendamise aluseks VÕS §

139 lg 1 alusel, sest see on hageja enda osa talle väidetava kahju tekkimisel.

20. Hageja nõude osas, mõista talle välja kahjuhüvitis ülemäärase müra eest hageja

kinnistul. leiab kostja, et AÕS § 143 lg 2 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda

mõistlikku hüvitist müra eest üksnes juhul, kui müra levimine kahjustab oluliselt

kinnisasja kasutamist ning mõjutuste kõrvaldamist ei saa mõjutajalt majanduslikult

eeldada. Mürataseme vähem kui 2 dB suuruses ületamist ei saa pidada oluliseks hageja

kinnisasja kasutamist takistavaks asjaoluks, mistõttu ei ole H.K-l õigus nimetatu eest

hüvitist nõuda või vähemalt mitte 10 000 euro suuruses nagu soovib hageja.

Esimese astme kohtu otsus

21. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse

põhjenduste kohaselt leidis maakohus, et hageja nõue on aegunud. Maakohus nõustus

kostjaga, leides, et hagi aegumise tähtaega tuleb lugeda alates 20.10.2010, kui riiklikult

tunnustatud ekspert AB tegi hagejale kuuluvas elamus esialgse ülevaatuse. Kuna

hageja esitas eksperdile küsimused, millest on tingitud Pärnu linnas Tallinna mnt 99

asuva elamu ehituskonstruktsioonide kahjustused ja millist keskkonna mõju Tallinna

mnt 99 asuva elamu krundile Tallinna mnt ja Ehitajate tee ristmiku renoveerimine

avaldab, tuleb asuda seisukohale, et hageja oli selleks ajaks teadlik nii sellest, et talle

on tekkinud väidetav kahju tema kinnistu ja renoveeritud tee vahelise kraavi

likvideerimisest, kui ka väidetavast mürast, mille eest hageja esitatud hagi hüvitist

nõuab.

22. Kannatanu teadmise hindamisel aegumise seisukohast ei ole oluline, et ta teaks kõiki

kahju tekitamise ja kahjuga seonduvaid asjaolusid. Tal peab olema üksnes küllalt infot,

et ta saaks koostada piisava edulootusega hagi, sh tuvastushagi. Ka juhul, kui kahju

tekib tulevikus on püsiv või selle tagajärjed korduvad ka edaspidi, peab lähtuma kahju

ühtsuse printsiibist, st et niipea kui kahju hüvitamist saab mingis osas sooritushagiga

nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja

ettenähtava kahju hüvitamise nõue.

23. Hageja teadlikkust talle väidetavalt tekkinud ja potentsiaalselt tulevikus tekkivast

kahjust kinnitab ka see, et hageja on Tallinna mnt 99 asuva elamu üleujutuste teemal

olnud maanteeametiga kirjavahetuses hagiavalduse lisade ja hagiavalduses märgitud

faktiliste asjaolude kohaselt juba alates 13.05.2010. Ka kohtu poolt määratud

ekspertiisiakti lisana esitatud fotolt nähtub, et hageja poolt väidetav kahju tekitaja –

5(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

vesi – on olemas seal varem paiknenud ja kostja poolt likvideeritud kraavi kohal juba

22.09.2010. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et hagi aegumist

tuleb arvestada alates 26.11.2012 ehitustööde lõppemisest või äärmisel juhul drenaaži

rajamisest 16.06.2011.

24. Kohus nõustub kostjaga selles, et nõude aegumine ei olnud poolte vahel peatunud

läbirääkimiste tõttu kuni 17.06.2013, sest hageja ei ole enne hagi esitamist kostjale

esitanud kahjustatud vara nimekirja, kahju suurust jne, mille üle oleksid pooled saanud

läbirääkimisi pidada. Kostja ei ole 26.11.2012 vastuses hageja nõuet tunnustanud, vaid

püüdnud vastata hageja 27.10.2012 kirjas esitatud küsimustele. Kuna aegumistähtaeg

algas 20.10.2010 ning lõppes 19.10.2013, oli hagi esitamise ajaks e 18.02.2014 hagi

aegunud.

25. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

26. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palus

hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

27. Kohus on vääralt kohaldanud TsÜS § 150 tulenevat aegumise regulatsiooni, kuna ei ole

arvestanud sellega, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas

teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või, kui sellist ajavahemikku

ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisel. Seega kohtu tuginemine

kahju ühtsuse printsiibile ei ole antud juhul õige. Isegi, kui saaks asuda seisukohale, et

mingisugune aegumine algas 20.10.2010, siis see puudutaks ainult sellist kahju, mis on

tekkinud toimunud üleujutustest. Sellisel juhul oleks tegemist pisemate pindmiste

kahjustustega, sest 20.10.2010 oli näha, et hoonel olid pindmised vee- ja

niiskuskahjustused. Kogu kahju nõude osas ei oma need sisulist tähtsust, sest 2013

eksperdiarvamuse kohaselt olid tekkinud olulised praod küttekolletesse ja sealt edasi

seintesse. Pikaajalise liigniiskuse tõttu on elamu alumistesse puit ja

telliskonstruktsioonidesse tekkinud niiskuskahjustused. Need kahjustused tuvastati

28.10.2013.

28. Kohus on jätnud arvestamata, et hagi nõuded on jagatud kolme ossa. Üks nõue on

seotud sellega, et kinnistul on seadusega sätestatud piirmääradest kõrgem müratase,

mille põhjuseks on kuuseheki eemaldamine kostja poolt 16.06.2011.a. Seega ei saanud

mingid sündmused ja teadmised 2010.a mõjutada nõuete aegumist seoses

müratasemega.

29. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud aegumist reguleerivaid norme. Maakohus

ei ole arvestanud, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub, algab aegumine kas

teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või kui sellist ajavahemikku

ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisest. Kostja ei taastanud

piisavat vee äravoolu süsteemi. Kostja tegevusetus on iseseisev rikkumine. Kui kostja

oleks puudused kõrvaldanud, siis ei oleks sisulist kahju tekkinud.

30. Kõnealune kraav kõrvaldati 16.04.2010 ning osaline drenaaž, paigaldati 16.06.2011.

seega isegi, kui kostja hinnangul peaks lähtuma kitsalt sellest ajavahemikust, kui

kostjapoolsest rikkumisest, siis algas aegumine osalise drenaaži paigaldamisega

16.06.2011.a.

31. Hageja sai kahju hüvitama kohustatud isikust teada hiljuti enne hagi esitamist ning

pooled pidasid läbirääkimisi. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et ta püüdis välja

selgitada, kes on üleujutuse eest vastutaja. Vastuseid sai hageja erinevatel hetkedel

erinevalt, kuid kõige selgemalt tunnistas kostja vastutust 26.11.2012 vastuses.

6(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

32. Poolte suhtlust saab käsitleda läbirääkimistena, kuivõrd pooled pidasid läbirääkimisi

eelkõige asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda.

33. Kuivõrd kohus on jätnud hagi rahuldamata, kuigi oleks pidanud rahuldama on ka

menetluskulud jaotatud valesti.

Vastus apellatsioonkaebusele

34. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht

35. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

36. Asja materjalidest nähtub:

-Hagejale kuulub kinnistu aadressil Tallinna mnt 99, Pärnu;

-Hagejale kuuluv kinnistu paikneb VIA Baltika Pärnu ümbersõidutee kõrval;

-2010.a algasid VIA Baltica Pärnu ümbersõidutee ehitustööd. Ehitustööde käigus, 2010.a

kevadel, likvideeriti hageja kinnistu ja tee vahel olnud kraav. Selle asemele ehitati

kergliiklustee;

-Hageja pöördus 13.05.2010 kostja poole (I kd, tlk 30), väites, et tee ehitamise tulemusena on

tema kinnistul tekkinud üleujutused;

-Kostja sellele kirjale ei vastanud, kuid 2010.a augustis tehti kostja poolt tee ehitusprojekti

juurde drenaažiprojekt ning seda tutvustati hagejale. Drenaaž kostja kinnistu juurde paigaldati

2011.a juuniks;

-2012.a kevadel pöördus hageja uuesti kostja poole, teatades, et liigniiskuse probleem tema

kinnistul ei ole paranenud, kuna drenaaž on ehitatud puudulikult;

- Kirjalikult vastas kostja hagejale 01.10.2012 (I kd, tlk 25), teatades mh, et kostja ei ole

kohustatud tegelema kuivendustöödega tänavaäärsetel erakinnistutel;

-Tee ehitustööd lõppesid 26.11.2012.a;

-Hageja pöördus 2010.a riiklikult tunnustatud ehituseksperdi AB poole, kes vaatas kinnistul

oleva elamu üle esmakordselt 20.10.2010. Ekspertiisi tegemine jäi pooleli ja jätkus 2013.a.

37. Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt kahjuhüvitisena 96 404 euro tasumist.

Kahjuhüvitist nõuab hageja kolmel erineval alusel. Esiteks juba tekkinud kahju

hüvitamist seetõttu, et pidevate üleujutuste tagajärjel on kahjustatud hageja kinnistul

asuv elumaja. Selle kahju hüvitamiseks nõuab hageja kostjalt 43 007 eurot. Teiseks,

kuna üleujutused jätkuvad, siis nõuab hageja tulevikus tekkiva tõenäolise kahju

hüvitamist. Selle kahju suuruseks hindab hageja 43 007 eurot, kuid palub kohtul

hüvitise välja mõista juhindudes VÕS § 127 lg-st 6. Kolmandaks leiab hageja, et kuna

sõiduteelt kostev müra tema kinnistule ületab õigusaktidega sätestatut, siis on tal õigus

kahjuhüvitisele, mille suuruseks hindab 10 000 eurot. Samas palub ka selle kahju

hüvitamiseks kohtul hüvitise välja mõista juhindudes VÕS § 127 lg-st 6.

38. Kostja taotles aegumise kohaldamist. Maakohus leidis, et hagi on aegunud ning jättis

seetõttu hagi rahuldamata. Kuna poolte vahel on vaidlus selles, millal algas hageja

nõuete aegumise kulg, käsitleb ringkonnakohus kõigepealt kahe esimese kahju

hüvitamise nõude aegumise küsimust ja seejärel kolmanda hageja nõude aegumise

küsimust.

39. TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama

kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesolevast asjast nähtub, et hageja

sai kostja väidetavalt kahjustavast tegevusest teada kohe peale seda, kui teetööde

käigus hageja kinnistu kõrval asuv lahtine kraav kostja poolt 2010.a kevadel kinni aeti,

sest juba 13.05.2010 pöördus hageja kirjaga kostja poole, milles teatas, et kraavi kinni-

7(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

ajamise tõttu on maapinnale tekkinud statsionaarne veeloik. Samas tõi hageja esile, et

edaspidi teeehituse edenedes võib probleem suureneda ja hagejale võib tekkida kahju

(kirjas: kinnistu põhjapoole tekkiv statsionaarne lomp paneb maja põrandad

mädanema). Seega oli hagejale kostja poolt kraavi kinniajamine teada juba 2010.a

kevadel. Kuna hageja pöördus kirjaga kostja poole, oli tal teada ka kahju hüvitama

kohustatud isik.

40. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude

aegumistähtaja kulgemiseks vaja tuvastada, millal hageja kahjust teada sai. Maakohus

asus seisukohale, et kahju tekkimisest sai hageja teada 20.10.2010, kui hageja tellis

AB poolt elamu esmase ülevaatuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga

selles, et hiljemalt ajal, kui hageja lasi ABl elamu seisukorra üle vaadata, pidi tal olema

teada, et hageja kinnistu liigniiskuse tõttu on kinnistul asuvale elamule tekkinud

kahjustused ja seega hagejale kahju. AB arvamusest (I kd, tlk 39, 40) nähtub, et

Tallinna mnt 99 kinnistu ja sellel asuva elamu ülevaatus toimus 20.10.2010 ning

ülevaatuse käigus selgus, et Tallinna mnt 99 ja selle kõrvalkrundil ulatus veetase

maapinnani ja madalamates kohtades oli maapind veega kaetud. Elamu köögi alla

ehitatud keldris ulatus veetase kuni põranda aluskonstruktsioonini ja elamu küttekollete

ning korstna alumine osa olid ilmsete veekahjudega.

41. Õige on maakohtu seisukoht ka selles, et juhul, kui kahju hüvitamist saab mingis osas

nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma ka kogu edaspidi tekkida võiva ja

ettenähtava kahju hüvitamise nõue. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-20-12 p-s 30

jaatanud nn kahju ühtsuse põhimõtet lepingulise kahju hüvitamise vaidluse korral ja

ringkonnakohus leiab, et ka lepinguvälise kahju hüvitamise nõude korral kehtib sama

põhimõte. Seega, olenemata sellest, kas liigniiskuse tagajärjel tekkinud kahju oli

oluline või mitte, oleks hageja kahju hüvitamise nõude aegumine alanud kahjust

teadasaamisega, st hiljemalt 20.10.2010. Käesolevas asjas oli või vähemalt pidi olema

hagejale ettenähtav, et juhul, kui liigniiskuse probleem hageja kinnistult ei kao, tekitab

keldris kuni põranda aluskonstruktsioonideni ulatuv vesi elamule järjest suuremaid

kahjustusi.

42. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kui kahju tekitav tegevus jätkub või kordub,

algab aegumine kas teatud ajavahemiku järel selle kestel tekkinud kahju osas või kui

sellist ajavahemikku ei saa mõistlikult eristada, kahjustava tegevuse lõppemisel.

Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole eristanud kostja võimalikku kahjustavat tegu.

Kostja teoks, mis väidetavalt tõi kaasa hagejale kahju tekkimise, oli teetööde käigus

kraavi kinniajamine ilma, et oleks tagatud varasemalt veejuhina toiminud kraavi

asemel samaväärset drenaažisüsteemi. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja

kahju tekitav tegevus jätkub või kordub.

43. Hageja esitas hagi kohtusse 18.02.2014. Hoolimata eeltoodust leiab ringkonnakohus, et

hageja kaks esimest kahju hüvitamise nõuet ei ole aegunud. Hageja tugines asjas

sellele, et poolte vahel olid läbirääkimised ning sellel ajal oli aegumine peatunud

vastavalt TsÜS § 167 lg-le 1. Maakohus leidis, et kuna hageja ei esitanud enne hagi

esitamist kostjale kahjustatud vara nimekirja ja ei teatanud kahju suurust jne, mille üle

oleksid pooled saanud läbirääkimisi pidada, siis ei ole läbirääkimiste pidamine

tõendatud. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Maakohus on

põhjendamatult leidnud, et läbirääkimiste eelduseks TsÜS § 167 lg 1 mõttes on

kahjustatud isiku poolt kahju tekitajale konkreetselt sisustatud kahjunõude esitamine.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et läbirääkimiste toimumiseks TsÜS § 167 lg 1

mõttes peetakse ka suhtlust asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda. Ringkonnakohus

osutab, et kuigi läbirääkimised TsÜS § 167 lg 1 mõttes eeldavad küll poolte suhtlemist

ja tahet läbirääkimisi pidada mh asjaolude üle, millest nõue võib tuleneda, ei ole siiski

8(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

oluline konkreetse nõude esitamine ega sõnaselge avaldus läbirääkimiste alustamiseks

(vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-21-16, p 14)

44. Suhtluse toimumine poolte vahel seoses tee ehitamise käigus kraavi kinniajamisest

tekkinud liigniiskusega hageja kinnistul ning sellest tekkida võiva kahju osas on

ringkonnakohtu arvates tõendatud eelkõige kostja faktiliste tegudega. Peale hageja

poolt 2010.a kevadel kostja poole pöördumist tegi kostja teehitusprojekti juurde

täiendava drenaažiprojekti hageja kinnistu kõrval oleva maa kohta, mis pidi tekkinud

liigniiskuse probleemi lahendama. Kostja ehitas drenaaži hageja kinnistu kõrvale

2011.a. suveks. Hageja väidete kohaselt jätkus suhtlus poolte vahel ka peale drenaaži

valmimist. Selgesõnaliselt keeldus kostja täiendavate tööde tegemisest hageja kinnistul

liigniiskuse probleemi lahendamiseks 01.10.2012 kirjaga (I kd, tlk 25), teatades, et

kostja ei ole kohustatud tegelema kuivendustöödega tänavaäärsetel erakinnistutel.

Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et aegumine oli peatunud läbirääkimiste tõttu

alates 2010. oktoobrist, kui hageja sai teada kahju tekkimisest, kuni 01.10.2012. Seega

ei ole hagiavalduses esitatud kaks esimest kahju hüvitamise nõuet aegunud.

45. Ringkonnakohus leiab, et kerkida võib küsimus ka selles, kas kostja käitumine

vastuoluliselt ehk selliselt, et hagejale loodi ettekujutus sellest, et tal on õigus nõuda

kostjalt kinnistul tekkinud liigniiskuse probleemi lahendamist (ehitades drenaaži),

asudes samas hiljem so 01.10.2012 kirjas vastupidisele seisukohale ning teatades

seejärel 26.11.2012 kirjas (tlk 28-29), et kui ehitamise käigus on rikutud töötavaid

kuivendussüsteeme, peab tee omanik, teetööde tellija, ka need omal kulul taastama,

võib olla hea usu põhimõtte vastane ja sellest tulenevalt ka aegumise vastuväitele

tuginemine olla vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste

teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad

võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui

seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata.

Ringkonnakohus leiab, et aegumise vastuväitele tuginemine ei ole siiski käesoleval

juhul hea usu põhimõtte vastane ning käsitleb pooltevahelist suhtlust kuni 01.10.2012

läbirääkimistena, mis peatasid aegumise kulu.

46. Hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt ületab

hagejale kuuluval kinnistul sõiduteest tulenev müra õigusaktidega kehtestatud

piirmäärasid ning seetõttu palub hageja välja mõista kohtul kahjuhüvitise juhindudes

VÕS § 127 lg-st 6. Hageja hindab oletuslikult kahju suuruseks 10 000 eurot.

47. Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt

hagis esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida hageja nõue, mis on TsMS §

449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude

aegumise üle otsustamisel. Selleks, et nõuet oleks võimalik kvalifitseerida, peab hageja

hagiavalduses esile tooma asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud.

48. Ringkonnakohus leiab, et hageja on oma kolmanda kahju hüvitamise nõude aluseks

olevad asjaolud esitanud niivõrd puudulikult, et ei ole võimalik aru saada, kas hageja

on esitanud varalise või mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kuna hageja on

hagiavalduses viidanud tervisekaitseameti 28.01.2014 kirjale, siis võib kahju

hüvitamise aluseks olla asjaolu, et peale ristmiku renoveerimist on müratase tema

kinnistul ettenähtud normidest suurem. Kas sellega seoses tekkis varaline või

mittevaraline kahju ja milles hagejale tekkinud kahju konkreetselt seisneb,

hagiavaldusest ei selgu. Maakohtu otsusest võib aru saada, et maakohus luges hageja

kolmanda kahju hüvitamise nõude aegunuks, kuna juba 2010.a oktoobris soovis hageja

ABlt arvamust, millist keskkonnamõju Tallinna mnt 99 asuva elamu krundile Tallinna

mnt ja Ehitajate tee ristmiku renoveerimine avaldab. Seega arvas maakohus, et hageja

9(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387

kolmas kahju hüvitamise nõue on seotud hageja varale ehk kinnistule müratasemest

tekkinud kahjuga. TsÜS § 150 lg 1 järgi on vaja tuvastada, millal hageja kahjust teada

sai. Maakohtu otsusest ei selgu, milline kahju maakohtu arvates hageja kinnistule

piirnorme ületavast müratasemest tekkis. Kahju tekitaja poolt kannatanu õiguste

rikkumine ehk olukord, kus isik peab taluma piirnorme ületavat mürataset, on üks

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi. Sellest siiski kahju hüvitamise nõude

rahuldamiseks ei piisa, vaid mh peab olema tehtud kindlaks ka kahju olemasolu.

Hagiavalduses on hageja palunud kohtul hüvitise suuruse määrata viidates VÕS § 127

lg-le 6. Seega võib hageja kolmas nõue olla mittevaralise kahju nõue, millise kahju

tekkimine kinnistule ei ole võimalik.

49. Kuna kahju nõude aluseks olevad asjaolud olid esitatud puudulikult, võib maakohtu

järeldus hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aegumise kohta olla ekslik. TsMS §

392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste

faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Maakohus jättis TsMS §

392 lg 1 p-dest 1- 3 tuleneva kohustuse täitmata, millega rikkus menetlusõiguse norme.

Selleks, et kohus saaks aegumise üle otsustada, tuleb hagejal oma nõude aluseks olevad

asjaolud kõigepealt esitada.

50. Vaheotsuse tegemist sätestab TsMS § 449, mille lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse

ka aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane

lõppotsusega. Aegumise üle ei saa otsustada, lähtudes hageja puudulikult esiletoodud

asjaoludest. TsMS § 449 lg 3 alusel vaheotsuse tegemise otsustamisel tuleb kohtul

kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud

ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega

lahendamise eesmärki. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades ei

võimalda aegumise kohaldamise küsimuse lahendamine hageja kolmanda kahju

hüvitamise nõude osas enne asja sisulist lahendamist menetlust lihtsustada ja

kiirendada, kuna vaidluse lahendamiseks tuleb pooltel esitada täiendavaid faktilisi

väiteid ning oma väidete tõendamiseks esitada tõenäoliselt täiendavaid tõendeid.

Seetõttu tuleb asi saata maakohtule sisuliseks läbivaatamiseks ilma, et ringkonnakohus

hageja kolmanda kahju hüvitamise nõude aegumise kohaldamise üle otsustaks.

Menetluskulude jaotus

51. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise

tulemusele vastavalt TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Imbi Sidok-Toomsalu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

10(10)

Tsiviilasi nr: 2-14-7387