1-09-5298/1 · 1-09-5298/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-5298

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

15.aprillil 2009.a. Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Margus Lellep kaitsja adv. Rein Napa arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav P.N, IK XXX, elukoht: XXXXXXX, kriminaalkorras varem karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld,

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 02.novembril 2009.a. Lõuna

Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419

järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis 11.detsembril 2007.a. kella 18.30 ajal Tartumaal Rõngu vallas Rõngu–Sangla tee 1-l kilomeetril mootorsõidukit Ford Escort reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani P.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale P.N-ile karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.N 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 alusel võtta ära P.N-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks.

Jätta iseseisvale täitmisele P.N-ile Tartu Maakohtu 09.jaanuari 2009.a. otsusega

mõistetud põhikaristus, s.o 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi

kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga ja lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

P.N-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud

süüdimõistetu puhul KrMS § 180 lg 3 ja vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid.

P.N on pensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension alla 4000 krooni.

Käesolev kriminaalasi oli tagastatud prokuratuuri liitmiseks teise kriminaalasjaga, kuid

kahjuks jäi see liitmata ja P.N suhtes tehti teises kriminaalasjas süüdimõistev

kohtuotsus 09.jaanuaril 2009.a. Seega oli P.N põhjendatud alus eeldada

kriminaalasjade ühendamist, ühtse karistuse mõistmist ning seega ka menetluskulude

väljamõistmist ühe kohtuotsusega. Käesoleval juhul peaks isik tasuma mõnekuise vahega

menetluskulud kahekordselt, mis oluliselt rakendaks tema olukorda ja ei vastaks isiku

õiguspärasele ootusele. Samuti on põhjendatud menetluskulude vähendamine arvestades

isiku sissetuleku suurust kuna täielik menetluskulude tasumine paneks isiku raskesse materiaalsesse olukorda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaks (2) kuud P.N vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.N kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 lg 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse P.N kuulutamisest.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise P.N-ilt õigus neljaks (4) kuuks.

Jätta iseseisvale täitmisele P.N-ile Tartu Maakohtu 09.jaanuari 2009.a. otsusega

mõistetud põhikaristus, s.o 1 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi

kohaldamata 3 aasta pikkuse katseajaga ja lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

P.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 alusel välja mõista P.N-ilt riigituludesse menetluskuludena kaitsjatasu kakssada (200) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik