3-17-438/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUM Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 31. märts 2017. a, Tartu Haldusasja number 3-17-438 Haldusasi M.L. esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võtma vastu väljasaadetavaid kirju, millele on märgitud üksnes saatja ees- ja perekonnanimi (ilma saatja aadressita) Menetluse alus ringkonnakohtus M.L. määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M.L. menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. 2. Võtta määruskaebus menetlusse. 3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.L. esitas 23. veebruaril 2017 Tartu Vanglale vaide, milles taotleb toimingu sooritamist – et vangla võtaks vastu väljasaadetavad kirjad, millele on märgitud ainult saatja ees- ja perekonnanimi saatja aadressita.

2. M.L. esitas Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb Tartu Vanglat vastu võtma kirju, millele on märgitud saatja ees- ja perekonnanimi ilma viimase aadressita.

3. Tartu Halduskohus jättis 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p-ga 2 M.L. esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt 3.1 Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Selline oht esineb eriti kohustamiskaebuse puhul. Praegusel juhul tekiks just selline olukord, kuna kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluses esitanud samasisulise taotluse, mis on esitatud vaides. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja põhiasja ette ära otsustamiseks. 3.2. Kinnipeetavate kirjade postitamisel kohaldub postiseadus, mille § 27 lg 1 kohaselt kehtivad postiteenuse osutamisel postiteenuse kasutajale tüüptingimused ning sama paragrahvi lõike 2

2 punktis 3 esitatakse tüüptingimustes postisaadetisele esitatavad nõuded (sh postiaadressi kohustuslikud osad). Tulenevalt AS Eesti Post juhatuse koostatud ja kinnitatud korra „Universaalse postiteenuse tüüptingimused“ p-st 3.4.1 peavad kirjasaadetised kandma selgelt ja arusaadavalt kirjutatud või trükitud saaja nime ja aadressi ning saatja nime ja aadressi; kirisaadetised peavad olema adresseeritud vastavalt adresseerimise juhendile. Tulenevalt sama korra p-st 3.6.2 on postil õigus keelduda tüüptingimustes sätestatud nõuetele mittevastavate saadetiste edastamisest. Vangla on nimetatud asjaoludele osundanud ning kohustanud kaebajat neid puudusi kõrvaldama. Kohaldatav esialgse õiguskaitse abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu. Post keelduks jätkuvalt kaebaja nõuetele mittevastavaid saadetisi edastamast. Asjas ei nähtu selliseid tagajärgi, mis oleksid kaebaja jaoks pöördumatud ja mida ei saaks hiljem heastada. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. M.L. le ei kaasne sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi. Kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.

4. M.L. esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruskaebuses märgib M.L. , et vangla sisekorraeeskiri ei kohusta aadressi lisama. Postiseadusest tuleneb, et postil on õigus keelduda tüüptingimustes sätestatud nõutele mittevastavate saadetiste edastamisest, mitte Tartu Vanglal. Lisaks on M.L. esitanud määruskaebuses taotluse tema vabastamiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. M.L. on määruskaebuses palunud anda talle menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Kuna M.L. on taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud koos määruskaebusega 7. märtsil 2017, tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt kontrollida määruskaebuse esitaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 7. november 2016 kuni 6. märts 2017. Tartu Vangla poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõttest nähtuvalt on menetlusabi taotleja HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek ebapiisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi andmine ei ole välistatud. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada määruskaebuse esitaja määruskaebust ilma läbi vaatamata täiesti perspektiivituks. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

7. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse

3 resolutsiooni p-i 2 peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p-i 2 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et M.L. l puudub esialgse õiguskaitse vajadus. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus esialgset õiguskaitse kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel juhul osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Halduskohus on õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustataks ette ära ka põhivaidlus, kuna kaebaja esialgse õiguskaitsega soovitud abinõu ja vaide ese langevad kokku, st M.L. soovib, et Tartu Vangla võtaks vastu kirju, millel on vaid saatja ees- ja perekonnanimi ning et M.L. l ei oleks kohustust märkida kirjale saatja aadressi. Ringkonnakohus märgib lisaks, et tõepoolest ei tulene vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 kohustust märkida kirjale aadressi, kuid vastav nõue tuleneb postiseadusest ja muudest aktidest, mis seda valdkonda reguleerivad ja millele on juhtinud tähelepanu Tartu Halduskohus oma määruse põhjenduste p-s 9. Isegi kui vangla võtaks vastu aadressita saadetise, võib selle jõudmine adressaadini takerduda selle taha, et puudub saatja aadress, kuna postil on õigus nõuetele mittevastava saadetise edastamisest keelduda.

10. Eeltoodust tulenevalt jääb M.L. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. märtsi 2017. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Tanel Saar Einar Vene