Legislator Case Law & Legislation
2-16-10217/38 AI generated

2-16-10217/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-10217/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Andrus Lauk (hageja) on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu veebruari 2017.a otsuse peale, millega maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise avalduse

Legislator headnote

AI generated

2-16-10217/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Andrus Lauk (hageja) on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu veebruari 2017.a otsuse peale, millega maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise avalduse

Keywords

AI generated
market abuse combating fraud third-party claim procedure in bankruptcy unsuccessful tender procedure bait pricing fraudulent bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2017.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-10217

Tsiviilasi

Andrus Laugu hagi Ragn-Sells AS-i vastu ületundide

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

1410 eurot 64 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. veebruar 2017.a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

Andrus Laugu apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Andrus Lauk (isikukood: XXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja

(kostja):

Ragn-Sells

AS

(registrikood:

10306958), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liina

Naaber-Kivisoo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Andrus Laugu apellatsioonkaebuse Tartu

Maakohtu 22. veebruari 2017.a otsuse peale tsiviilasjas

nr 2-16-10217

menetlusse

võtmisest

ja

tagastada

apellatsioonkaebus Andrus Laugule.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Andrus Lauk (hageja) on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

22. veebruari 2017.a otsuse peale, millega maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise avalduse

viivise saamiseks, lõpetas selles osas asja menetluse ning jättis hageja hagi Ragn-Sells AS-i (kostja)

vastu ületundide hüvitamiseks rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 1341 eurot 50 senti.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Andrus Laugu apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 22. veebruari

2017.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid.

Käesolevas tsiviilasjas on hagihind 1631 eurot 10 senti ja apellatsioonkaebuse hind on 1410 eurot

64 senti.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav

TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus

ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS

§ 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse

võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni

eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei

tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud

ebaõigesti materiaalõigusnorme.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asjas läbi viinud kohtuistungi, vande all ära kuulanud

tunnistajad, hinnanud tõendeid. Apellatsioonkaebuses ei ole hageja esitanud uusi asjaolusid, mis

võiks kaasa tuua maakohtu otsusest erineva lahendi.

5. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/