Legislator Case Law & Legislation
4-09-4533/2 AI generated

4-09-4533/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-09-4533/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 22.aprillil 2009 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju (tunnistus nr 1156) ja Menetlusaluse isiku A.D Isikukood: xxx Kodakondsus Eesti Vabariik Elukoht : xxx töökoht: K OÜ arutas avalikul kohtuistungil 22.04.2009 A.D suhtes alga...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

22.aprillil 2009 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Jaanus Ahbner

Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju (tunnistus nr 1156) ja Menetlusaluse isiku A.D Isikukood: xxx

Kodakondsus Eesti Vabariik Elukoht : xxx töökoht: K OÜ arutas avalikul kohtuistungil 22.04.2009 A.D suhtes algatatud väärteoasja LS § 74 1 lg 2 järgi

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks

Väärteoprotokoll AB 952929 on koostatud selles, et A.D 01.03.2009 kell 03.48 juhtis Harju maakonnas Tallinnas Sõle tn 27 juures liikudes Paldiski mnt suunas mootorsõidukit

MB Spinter riikliku registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise

õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkudes sellega LE § 70 p1 pannes sellega toime liiklusseaduse LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteod.

A.D kohtuistungile kohale ei ilmunud. Kohtukutse on ta isiklikult kätte saanud

02.04.2009, seega on ta kohtuistungi ajast teadlik. Taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks esitatud ei ole.

Kohtuvälise menetleja selgitas, et A.D on varem korduvalt väärtegusid toime

pannud, trahvid tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada A.D

liiklusseaduse § 741

lg 2 järgi arestiga 4 päeva. Isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole.

Kohus tutvunud väärteotoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukohad,

leiab, et A.D süü 01.03.2009 väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud

eelkõige tema enda kohtuvälises menetluses (lk 5) antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 7). A.D poolt toime pandud väärtegu tuleb kvalifitseerida liiklusseaduse LS § 74 1 lg 2 järgi.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et

isiku süü on väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud KarS §-58 järgi Väärteoasi nr. 4-09-4533

menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.D puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, siis mootorsõiduki juhtimisega seab

ta ohtu nii iseenda kui ka kaaskodanike elu, tervise ning vara. Nähtuvalt kohtule esitatud

materjalidest (lk 8-12) on menetlusalust isikut ka varem korduvalt karistatud väärtegude

toimepanemise eest (s.h liiklusalaste väärtegude eest), milline on kohtule iseloomustavaks

materjaliks. Kuivõrd isik jätkab väärtegude toimepanemist, eelnevatest karistustest ei ole

järeldust teinud, siis kohus leiab, et tegemist on äärmiselt vastutustundetu käitumisega,

millisesse tuleb suhtuda ülima rangusega. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et A.D on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja karistusena mõistetud rahatrahvid on suures summas tasumata, ei pea kohus

enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus leiab, et menetlusaluse

isiku poolt toimepandu puhul on tegemist hoolimatu käitumisega, mis on ohtlik avalikele huvidele ning kaaskodanike elule, tervisele ja varale ja arvesse võttes tasumata trahvide hulka ning summat, leiab kohus, et A.D tuleb karistada arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 107,108,109,111,

Otsustas

1. Süüdi tunnistada A.D mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud s.o liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärteos. 2. Määrata A.D-le liiklusseaduse § 74 1 lg 2 sätestatud väärteo eest karistuseks arest 4 päeva

Aresti kandmise aja algust arvata reaalselt aresti kandmisele asumisest. Kohustada A.D ilmuma aresti kandmisele Rahumäe tee 6 Tallinn hiljemalt 15.05.2009

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme

päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva

jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohtunik Liina Pohlak Kohtuotsus on kättesaadav 22.04. 2009