1-09-515/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09- 515

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprillil 2009.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09- 515 (08231500351 08237300463) Kohtunik Katrin Puhkason Sekretär Tõlk Thea Tikenberg

Prokurör Veera Kremez Kriminaalasi L.V süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 5,7,9 järgi ja R.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi lühimenetluses Süüdistatavad:

R.B,

isikukood xxx, elukoht: xxx, kodakondsuseta,

põhiharidus, emakeel: vene keel, ei tööta, ei õpi, varem kohtulikult karistatud 2- korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld,

KrMS 217 korras kinnipeetud 10.11.-11.11.2008.a ja 09.12.2008.a.,see on 3 päeva vahistatud 20.02.2009.a kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimane karistus:

09.06.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi vangistus 4 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga,

L.V isikukood xxx, elukoht : xx

(käesoleval ajal asub xxx) Eesti kodanik, põhiharidus, ei tööta, ei õpi

Resolutsioon: KrMS 217 korras kinnipeetud 09.12.2008. a, see on 1 päev. kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimane karistus:

13.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8,9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 7 kuud 24 päeva tingimisi 2 aastase katseajaga Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 180 lg 1,3 , 238 lg 1 p 4

Kohus o t s u s t a s:

1. R.B Tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5,7,9 alusel ja mõista temale karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.11.- 11.11.2008.a ja 09.12.2008.a.,see on 3 päeva Ärakandmisele kuuluv karistusaeg vangistus 5 kuud ja 27 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 13.11.2008.a. kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse – vangistus 4 kuud ja võrra ja liitkaristuseks mõista 9 üheksa kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse algus 20. 04.2009.a

2. Tõkendit käesolevas asjas ei ole kohaldatud., rakendatud teises kriminaalasjas.

3. L.V Tunnistada süüdi KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 alusel ja mõista temale karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 kuud ja 20 päeva KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka kinnipidamisajast 09.12.2008.a see on 1 päev, ärakandmisele kuulub vangistus 2 kuud ja 19 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.06.2008.a. kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse - vangistus 7 kuud ja 24 päeva võrra ja liitkaristuseks mõista 10 kuud ja 13 päeva vangistust

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1, 2, 4 alusel asendada L.V-le mõistetud vangistus 313 päeva üldkasuliku tööga 626 tunni ulatuses, arvestusega 1 vangistuspäev 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 23 kuud, mille kestel L.V peab järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas: ( xxx) xxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Kriminaalhooldaja katseajaks L.V-le

määrab Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja Kersti Kask (Tartu mnt. 85 Tallinn) Üldkasulik töö hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist

5 . R.B ilt Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud riigituludesse: -sundraha 3262.50 krooni /kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti, jättes riigi kanda / ja -määratud kaitsja tasu 1920.45 /üks tuhat üheksasada kakskümmend krooni ja 45 senti/ ja Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number 1-09- 515, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud)

6 L.V-lt .Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud riigituludesse: - sundraha 3262.50 krooni /kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti, jättes riigi kanda / ja - määratud kaitsja tasu 1424.85 krooni /üks tuhat nelisada kakskümmend neli krooni ja 85 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number 1-08-13886, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud

7. R.B ilt Välja mõista Rimi Eesti Food AS esitatud tsiviilhagi katteks 675,60 krooni.

8. Asitõend CD-plaat hoida kriminaalasja juures.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 27.04.2009a). .

Süüdistuse sisu, tuvastatud faktilised asjaolud ,uuritud tõendid:

R.B

süüdistatakse süüdistusakti kohaselt selles, et tema isikuna, kes on korduvalt toime pannud vargusi ja omastamise ning aasta jooksul vähemalt kahel korral oli

toime pannud vargusi (26.10.2007 ja 21.12.2007) kella 11.50 ajal Tallinnas 22.10.2008.a

Paasiku tee 2a asuvast Grossi Toidukaubad müügisaalist võttis kaks blokki närimiskummi

60x 6.20 EEK kokku kaupa 372.- krooni väärtuses, mis peitis seljakotti, kuid peeti peale

kassa läbimist turvatöötaja poolt kinni, samuti tema kella 12.38 ajal Harku 09.11.2008.a

vallas Tabasalu Säästumarketist võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 pudelit viskit Red Label 675.60 krooni väärtuses, peitis need seljakotti ja lahkus läbi kassa, tasumata kauba eest..

Samuti tema isikuna, kes on korduvalt toime pannud vargusi, grupis L.V-ga ,

09.12.2008.a. kella 11:30 ajal Tallinnas Vana –Narva mnt-l, Katleri bussipeatuses asuvas R-

Kioski müügisaalis, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil 24 0,5- liitrilist pudelit karastusjooki „Sprite“ maksumusega 12,20 krooni pudel, kogumaksumusega 300 krooni ning lahkus kioskist kauba eest tasumata.

Seega, R.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, ning

omastamise ja vargusede süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4, 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, grupis R.B-ga L.V,

09.12.2008.a. kella 11:30 ajal Tallinnas Vana –Narva mnt-l, Katleri bussipeatuses asuvas R-Kioski müügisaalis, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 24 0,5- liitrilist pudelit karastusjooki „Sprite“ maksumusega 12,20 krooni pudel, kogumaksumusega 300 krooni ning lahkus kioskist kauba eest tasumata.

Seega, L.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatavad tunnistavad oma süüd ja jäävad lühimenetluse juurde, kinnitades, et kohtueelsel uurimisel antud ütlustele lisada midagi ei ole.

22.10.2008.a. episoodis:

- OG Elektra AS-i avaldus, milles palutakse vastutusele võtta R.B , kuna isik möödus kassast ja väljus müügisaalist kaupluse kaubaga ( 2 plokki nätse, 60 pakki hinnaga 6,20) kogusummas 372,- krooni, jättes kauba eest maksmata. Kaup tagastati kauplusele. (tl 9);

- õigusrikkuja kinnipidamise akt 22.10.2008.a. selles, et kell 11:50 peeti Paasiku 2A kinni

meesterahvas (R.B ), kes möödus kassast kauba eest maksmata. Kaupa kokku summa 372,- krooni ( I kd tl. 10).

- tunnistaja SD´i ütluste kohaselt 22.10.2008.a. kell 11:50 olles tööl Grossi Toidukaupade turvatöötajana, nägi kuidas poodi sisenes hallides pükstes, valge jopega noormees tumehalli õlakotiga. Isik läks otse närimiskummi riiuli juurde ja võttis sealt kaks plokki nätsu ja pani

need õlakotti. Isik, kes osutus R.B-ks , peeti peale kassade läbimist kinni ning turvakontrollis isik andis ise tagasi kaks plokki nätse väärtuses 372,- krooni (tl 11). - kiirmenetluse otsus 26.10.2007.a., mille kohaselt määrati R.B-le KarS § 218 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 180- krooni väheväärtusliku vara varguse eest (tl. 25). - kohtuotsus 21.12.2007.a., mille kohaselt karistati R.B KarS § 218 lg 1 alusel arestiga 12 päeva ( I kd tl 78 – 79);

- kahtlustatavana antud R.B ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd ning

selgitab, et läks 22.10.2008.a. kella 11.45 ajal kauplusesse „Grossi toidukaubad“, et panna toime närimiskummide vargus. Kassade juures võttis ta 60 pakki närimiskummi (kaks plokki)

maksumusega 60 x 6.20 krooni, kogumaksumusega 372,- krooni ja peitis oma seljakotti. Seejärel suundus väljapääsu poole ja väljus kauba eest maksmata. Peale kassade läbimist peeti ta kinni. ( I kd tl 48 – 51);

09.11.2008.a. episoodis: - Rimi Eesti Food AS-i avaldus ja seletus, 10.11.2008.a. kell 15:15 ajal peeti Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Tabasalu Säästumarket kinni R.B, kes möödus kassast ning jättis kauba (4 Red Label pudeli) eest tasumata 675.60 krooni ( I kd tl 30,31).

- kinnipeetute üleandmise leht, 09.11.2008.a. kell 12.33 kuni 12.37 astus R.B sisse kauplusesse, võttis 4 (või rohkem) pudelit Red Label (maksumusega 168.- krooni pudel), pani seljakotti ja väljus, möödudes maksmata kassast nr 3, isik peeti kinni 10.11.2008.a. kell 15.25 ja anti üle politseile ( I kd tl 32 – 33).

- tunnistaja L F ütluste kohaselt oli ta tööl 09.11.2008.a. Tabasalu Säästumarketis. Kella 19.00 ajal avastas, et alkoholi riiulist oli puudu Red Label viskit ning kassapidajad ei olnud müünud viskit hinnaga ca 169,- krooni. Vaadates videosalvestust, avastas, et kella 12.30 paiku

üks isik võtab alkoholiletist alkoholi ning viib teise riiulisse ja lahkub. Seejärel tuleb isik tagasi ja laob eelnevalt valmis pandud pudelid oma kotti ja lahkub kauplusest. 10.11.2008.a. tuli sama isik uuesti kauplusesse ning nad pidasid isiku kinni ja andsid politseile üle (I kd tl 34 – 35);

- tunnistaja I A (Tabasalu Säästumarketis vahetuse vanem) ütluste kohaselt sai ta teada

09.11.2008.a. õhtul, et puudu on Red Label viski pudeleid, mida müüdud ei ole. Vaadates videosalvestust, avastasid, et üks punase jope ja musta mütsiga ning kotiga mees ladus viskid

kotti ja lahkus kauba eest maksmata. 10.11.2008.a. kella 15.00 paiku tuli kauplusse sama mees, kes viskit varastas ning isik peeti kinni ja anti üle politseile. Vargusega tekitati kahju kogusummas 675.60 senti. Isiku tundis ära samade riiete tõttu (I kd tl. 36 – 37)

- kahtlustatavana antud R.B ütlusest nähtub, et ta tunnistab oma süüd ning selgitab, et 09.11.2008.a. umbes kell 12.30 läks Tabasalu Säästumarketisse, kus otsustas

varastada neli pudelit viskit Red Label maksumusega a` 168,90 krooni. Pudelid peitis ta

seljakotti ning möödus kassadest kauba eest maksmata. Pudelid müüs 100.- krooni eest tundmatutele isikutele. 10.11.2008.a. kell 15.00 läks uuesti antud kauplusse, et veel varastada, kuid teda peeti kinni ja ta ei jõudnud midagi varastada (I kd tl 43 – 47, 48 – 51).

- kannatanu esindaja Gunnar Krivun´i ütlused, 09.11.2008.a. kella 12.38 ajal Tabasalu Säästumarketist varastas meesterahvas Rimi Eesti Food AS-le kuuluvat kaupa (4 viskit Red Label maksumusega a 168,90, kogusummas 675,60 krooni). Rimi Eesti Food AS esitab tsiviilhagi summas 675,60 krooni. (tl. 53 – 55);

- asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 09.11.2008.a. Tabasalu Säästumarketis

videosalvestisest CD-plaadil on näha, et kell 12:30:06 meesterahvas kõhna kehaehitusega

kellel seljas must kapuutsiga jope, varrukatel ja rinnal hõbehallid ja mustad triibud, seljas tume seljakott, käes tumedad kindad ja jalas mustad hallid triipudega spordijalatsid, peas must kudumiga nokaga müts. Kell 12:31:57 isik asudes alkoholi osakonnas võtab järjest viskiriiulilt

4 pudelit ja asetab korvi. Kell 12:32:58 isik võtab pudelid ükshaaval ostukorvist ja peidab

need küpsiseriiulis asuvasse küpsisekasti, asetades neile peale küpsisekarbi ning lahkub ja

ostukorv on tühi. Kell 12:37:13 tõstab isik pudelite pealt ära küpsisekarbi. Kell 12:37:15 tõstab ükshaaval küpsisekastist pudelid ostukorvi suunas, milles asub seljakott. Kell 12:37:27

isik asetab kastist võetud pudeli ostukorvis olevasse spordikotti. Kell 12:37:30 asetab

ostukorvi põrandale ja sulgeb seljakoti luku. Kell 12:37:37 paneb seljakoti selga ning

ostukorv jääb tühjaks. Kell 12:38:10 isik liigub kassa suunas, jättes küpsisekasti kõrvale põrandale tühja ostukorvi. Kell 12:38:11 isik suundub käed taskus kassa poole. Kell 12:38:11 isik väljub kassa kaudu müügisaalist, mitte millegi eest tasumata (I kd tl 57 – 59).

- kohtuotsus 09.06.2008.a., mille kohaselt Harju Maakohus mõistis R.B KarS § 201 lg 2 p 1,4 järgi vangistuse 4 kuud, KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. (I kd tl 71 – 77);

09.12.2008.a. episoodis: - T A avaldus varguse kohta R-Kioskist nr 3 Katleri tänaval 09.12.2008.a. kell 12:20. Kahe tundmatu noormehe poolt varastati 24 pudelit Sprite'i. Kahju 300 krooni. ( 2 kd tl 3); - Tunnistaja K M (R-Kioski esindaja) ütluste kohaselt 09.12.2008.a. kella 11:30 paiku

varastati Tallinnas Vana-Narva mnt Katleri bussipeatuses asuvast R-kioskist 24 pudelit

karastusjooki „Sprite" maksumusega 12,50 krooni pudel, kogumaksumusega 300 krooni. Kahju ei ole, kuna kaup oli rikkumata ( 2 kd tl 6-7); - Tunnistaja TA ütluste kohaselt, tulid kella 11:25 ajal 09.12.2008.a. R-Kioskisse nr 23 kaks 18-20 aastast noormeest. Üks noormees oli umbes 189-185 cm pikk, seljas tumedat värvi jope,

teine oli umbes 170 cm pikk, seljas oranži värvi jope valge triipudega. №ormehed astusid

külmkapi juurde, kus asuvad joogid. Ta jälgis kõik aeg noormeeste tegevust. Tema leti oli järjekord. Kui teenindas klienti, märkas, et ühel noormehel, kellel oli seljas musta värvi jope,

on käes „SPRITE" kast. Mõlemad noormehed jooksid kioskist välja koos kastiga. Vajutas turvafirma nuppu. №ormehed jooksid bussi nr 63 peale (tl 9-12).

- Tunnistaja ML ütluste (AS G4S töötaja) kohaselt said turvatöötajad kioski töötajalt noormeeste kirjeldused, kes olid kioskist varguse toime pannud ja bussi nr 63 peale läinud. Ta sõitis bussile järele. Kui buss oli jõudnud lõpppeatusesse, pidas noormehed kinni. Joogid

olid noormeeste poolt pandud kilekottidesse, mis olid mõlema käes. №ormehed toimetati politseisse t 2 kd tl 13-16); - Asitõendite vaatlusprotokoll koos fototabeliga on vaadeldud kaks kilekotti, milles asuvad

kokku 24 pudelit (12 pudelit igas kilekotis, ühes kilekotis asuvad pudelid katki rebitud kilepakendis). Pudelid on rohekat värvi, kahjustamata, puhtad. Kõik pudelid on kinni ja korgid kahjustamata. (tl 18-19) - karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et lisaks kriminaalkaristusele on L.V karistatud väärteokorras Harju Maakohtu poolt 29.12.2007.a KarS § 218 lg 1 ja NPALS § 15´1 alusel arestiga, 18.06.2008.a ja 01.08.2008.a Põhja Politseiprefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahvidega / 2 kd tl 89-90/.

- Kahtlustatavana R.B ütluste kohaselt tunnistab ta end süüdi karastusjookide varguses koos L.V-ga. Tema ei saanud aru, et müüja oleks neid jälginud. Varastatud

pudelid jagasid omavahel ära. Kumbki sai 12 pudelit. Maneeži tänaval peeti neid kinni ja kaup võeti ära ( 2 kd tl 27-30)

- Kahtlustatavana L.V ütluste kohaselt tunnistab oma süüd karastusjookide

varguses koos R.B-ga. Tema võttis külmkapist jookide kasti. Ei vaadanud, kas müüja jälgib neid või mitte. Varastatud kaup võeti neilt kinnipidamisel ära Maneeži tänaval peale bussist väljumist ( 2 kd tl 40-41).

Menetluspooled nii prokurör kui ka kaitsja on seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendatud A.Svatovetsi ja L.V süü, kvalifikatsioonis õiguslikku vaidlust pole. Prokurör taotleb karistuseks vangistust, mille vastu L.V suhtes vaidleb kaitsja, leides, et võiks rakendada üldkasulikku tööd, noor inimene on asunud tõsiselt end ravima ja kriminaalhooldus aitaks ehk õiguskuuleka eluviisi kujunemisele kaasa.. Kohtuotsuse põhjendus: Kohus leiab, et uuritud tõenditega: süüdistatavate endi ütlustega kahtlustavana, milles nemad

kõigis episoodides süü omaks võtavad, tunnistajate (turvatöötajate, müüja) ütlustega, kes nägid kui süüdistatavad alustasid kauplustes võõra vallasasja äravõtmist - R.B kauba peitmisega kotti ja R-kioskis kaubakastiga kahekesi kauplusest lahkumisega ajal, mil müüja tegeles teiste ostjatega, samuti õiguserikkuja kinnipidamisaktide ja kaupluste avaldustega

süüdistuses märgitud päevadel isiku kinnipidamisest, kes oli läbinud kassa kaupluse kauba eest tasumata, samuti Tabasalu Säästumarketist asitõendi – videosalvestisega, kus on näha R.B

tegevus, kuidas ta kauba võtab, teise kohta peidab, ostukorvi maha jätab ja

seljakotti peidetud kaubaga kauplusest lahkub, samuti tunnistaja ütlustega, et bussi nr 63

lõpp-peatuses pidas kinni kaks noormeest, kellel olid käes kilekotid asitõenditejoogipudelitega. Mõlemad süüdistatavad on aasta jooksul toime pannud enam kui kaks varavastast süütegu väheväärtusliku asja vastu. Seega on tõendatud, et R.B alustas

22.10.2008.a ja 09.11.2008.a kaupluses võõra vara äravõtmist kauba peitmisega seljakotti, ette kujutusega see ebaseaduslikult omastada. 22.10.2008.a pidas turvatöötaja ta kinni peale kassa läbimist, mistõttu see episood jäi katse staadiumi. Varastatud kaup tagastati kauplusele, kuid 22.10.2008.a õnnestus kavatsus ebaseaduslikult viskipudelid omastada lõpuni viia ja väljuda kauplusest varastatud võõra varaga. Sellise tegevusega täitis ta KarS § 199 lg 2 p 4, 9

objektiivse koosseisu ja seda otsese tahtlusega, sest ta on tunnistanud, et läks kauplusesse

eesmärgil sealt kaupa varastada. Kuna tal õnnestus viimasel korral kuritegu lõpule viia,

kuulub tema tegevus kvalifitseerimisele lõpule viidud kuriteo järgi. Aasta jooksul oli teda

enam kui kahel korral karistatud süütegude eest väheväärtusliku vara vastu, seega pani ta

vargusi toime süstemaatiliselt, samuti on ta karistatud omastamise eest, mis on iseseisev kvalifikatsiooniline asjaolu KarS § 199 lg 2 p 4 mõistes, mistõttu kuulub kvalifitseerimisele

nii p 4 kui ka p 9 (süstemaatiliselt). Samuti on R.B ja L.V poolt täidetud 09.12.2008.a R-.Kioskist kasti joogi „Sprite“ avalik vargus isikute grupis ja süstemaatiliselt, sest võttes müügisaalis joogipudelite kasti ajal, mil saalis olid ostjad ja müüja jälgis saali, pidid nad olema teadlikud, et seda märgatakse, kuigi nad väidavad, et arvasid, et keegi seda ei märka. Olustik R-Kioskis, kus on leti taga inimesed järjekorras objektiivselt eeldab juba seda, et nähakse kui nad kasti võtavad. Kastiga lahkusid bussi peale ja jõudsid sõita lõpp-peatusesse

ning pudelid ära jagada, kui neid aga bussile järele sõitnud turvatöötaja nad kinni pidasid. Varastatud kaubaga. L.V on tunnistanud , et ta ei mõelnudki kasti võtmisel sellele, kas

seda nähakse või ei, seega suhtus ta sellesse ükskõikselt, kuid möönas, et varguse

toimepanemist võidi pealt näha. Kohus leiab, et seega subjektiivses koosseisu on kaudne

tahtlus olemas ja seda kinnitab ka nii objektiivse külje täitmise viis (võtta külmkapist kast joogipudelitega ja joosta kauplusest välja möönsid nad, et nende tegevust pannakse tähele, kuid tegutsesid ühise tahtlusega edasi eesmärgil omastada võõras vara ebaseaduslikult, see on kauba eest tasumata. Kogumis kuuluvad nad süüdi mõistmisele L.V KarS § 199 lg 2 p 5,7,9 ja R.B KarS § 199 lg 2 p 4, 5,7,9 järgi.

Karistamise alus on süü. R.B ja L.V on süüvõimelistena ja tahtlikult toime

pannud teise astme kuriteod. Nende karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik

kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Mõlemad süüdlased on kuriteod toime pannud katseajal ja suhteliselt lühikese aja möödudes peale eelmist süüdimõistmist. R.B ja

L.V on kalduvus narkootikumide liigpruukimisele, mis on ka neid kuritegudele ajendanud, sest sissetulek ja vara neil puudub. Kuid L.V on asunud ravile Sillamäe

Narkorehabilitatsioonikeskusesse, kus ta viibib kuni septembrikuuni 2009.a, ta on arvel töötuna Tööturuametis. Karistusest vabastamine tingimisi pole neile mõjunud tulemuslikult, seega juba eelkõige õiguskorra kaitse huvides tuleb teda karistada KarS § 199 lg 2 ettenähtud

karmima karistusliigi – vangistusega. Kuid arvestades kuritegude tehiolusid, tegemist on

väheväärtusliku vara vargusega, siis võib vangistuse kestus ei võiks olla vähem kui aasta. Kuigi prokurör leiab, et L.V suhtes tuleb rakendada reaalset vangistust, soostub kohus

kaitsjaga, arvestades asjaolu, et 23.12.2008.a on L.V vabatahtlikult läinud narkovõõrutusravile, arvestades asjaolu, et selle kuriteo initsiaator ei olnud tema ja kuriteoga kahju ei tekitatud ning tema püüdlust vabaneda narkosõltuvusest leiab kohus, et mõistetud vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga, kuivõrd sellel ajal jätkub kriminaalhooldus,.

Kannatanule varalise kahju tekkimine on otseses seoses süüdistatava R.B

õigusvastase tegevusega. Tsiviilhagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuuluvad süüdlaselt välja mõistmisele. Asitõend – videosalvestis CD-plaadil kuulub säilitamisele toimiku juures.

Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175

lg.1 p 4,9 sätestatud menetluskulud ( kaitsjatasu, sundraha) L.V ja R.B

on toime pannud teise astme kuriteo. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub

süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2009. a on kuupalga alammäär 4350.- krooni, seega sundraha teise

astme kuriteos 6525.- krooni Kuid mõlema süüdimõistetu puhul on tegemist noorte

inimestega, kel puudub tööhõive. 2008.a mõisteti neilt eelmise kohtuotsusega välja menetluskulud. L.V asub narkovõõrutuskuuril Sillamäe Rehabilitatsioonikeskuses. Neil puudub sissetulek ja vara, et tasuda sundrahasid sellises ulatuses, mistõttu kuulub sundrahast pool jätmisele riigi kanda.

Katrin Puhkason Kohtunik