3-17-291/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017, Tartu

Haldusasja number 3-17-291

Haldusasi N kaebused Tartu Vangla tegevuste õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus N määruskaebused

Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja N Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON 1. Liita haldusasjad nr 3-17-269, nr 3-17-271, nr 3-17-285, nr 3-17-287 ja 3-17-291 ühte menetlusse ja menetleda liidetud määruskaebusi haldusasjana nr 3-17-291. 2. Jätta N määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. N esitas Tartu Halduskohtule 3. veebruaril 2017 kaks ja 6. veebruaril 2017 kolm kaebust, milles taotles Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist alljärgnevates episoodides: 1) Tartu Vangla kartseris ei saa käia kirikus (nr 3-17-269); 2) Tartu Vangla kartseris nr 1011 on väga väikesed laud ja toolid, kinnipeetav ei mahu laua taha istuma (nr 3-17-271); 3) Tartu Vangla kartseris jalutamas käies puuduvad sportimisvõimalused (3-17-285); 4) Tartu Vangla kartseris tuleb viibida üksikvangistuses ning ei kontrollita kinnipeetava vaimset tervist (nr 3-17-287); 5) Tartu Vangla kartseris on seespool liigsed trellid, mis mõjuvad psüühikale (nr 3-17-291). Lisaks taotleb kaebaja kõigis kaebustes riigilõivu tasumisest vabastamist, tasuta õigusabi, Euroopa Kohtult eelotsust, põhiseaduspärasuse kontrolli. Kaebuste esitamise eesmärgiks on N märkinud preventiivse huvi, hilisema kahjunõude esitamise soovi ja otsuse saatmise ÜRO-le ja Euroopa Inimõiguste Kohtule. 2. Tartu Halduskohus tagastas 28. veebruari 2017 määrusega Ni kaebused alljärgnevatel põhjustel: 2.1. Kohus peab võimalikke hilisemaid mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudeid praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituteks. Seetõttu on kaebused Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

2 tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitud. Kohtu hinnangul ei saa kaebustes nimetatud tegevused ja vangla režiimiga s.h. kaebaja enese poolt distsiplinaarsüütegude eest mõistetud kartserikaristusega kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas. 2.2. Kohus ei näe praegusel juhul preventiivset huvi tuvastamiskaebuste esitamiseks. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi õigusvastase tegevuse ärahoidmiseks reaalseks. 2.3. Kohtule on tekkinud kahtlus, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ei ole mitte enda õiguste kaitsmine, vaid suure hulga kaebuste esitamisega kohtusüsteemi koormamine, mida ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena. Kaebaja on lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid napisõnalisi tuvastamiskaebusi ning teavitanud kohut MTÜ Pritsib Tinti loomise kavatsusest, mille tegevuse eesmärgiks saab olema rohkete kohtukaebuste esitamine. 2.4. Kaebused kuuluvad tervikuna tagastamisele, mistõttu ei võta kohus seisukohta muude kaebuses esitatud taotluste osas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. N esitas 6. märtsil 2017 määruskaebuse, milles ta märgib, et jääb kõigi varem kohtule esitatud taotluste juurde ja palub kaebuse menetlusse võtta. 4. Tartu Halduskohus vabastas 9. märtsi 2017 määrusega Ni riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas koos materjalidega Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Ni määruskaebuses väidetu ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). 6. HKMS § 48 lg 1 sätestab, et kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, võib kohus liita kaebused ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud käesoleva seadustiku § 19 lõike 1 ja § 37 lõike 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Ringkonnakohus leiab, et selle seadusesätte kohaldamine on võimalik ka määruskaebemenetluses (HKMS § 203 lg 2 ja § 185 lg 1). Käesoleval juhul on ringkonnakohtule menetlemiseks edastatud määruskaebused, mis oma olemuse poolest võib liita, st nad vastavad eelnevalt nimetatud nõuetele. Lisaks järgib kaebuste liitmine ka menetlusökonoomia põhimõtet, kuna see väldib vajadust koostada iga asja juurde eri määrus ja toimik. Kohtu hinnangul on põhjendatud määruskaebemenetluses haldusasjade nr 3-17-269, nr 3-17-271, nr 3-17-285, nr 3-17-287 ja 3-17-291 liitmine ühte menetlusse ja menetleda liidetud määruskaebusi haldusasjana nr 3-17-291. Kõik haldusasja materjalid tuleb köita toimikusse nr 3- 17-291. 7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Ni määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2017 määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar