2-16-129653/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-16-129653
Legislator headnote
AI generated2-16-129653/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-16-129653
Full text
2-16-129653
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-129653 Tsiviilasi XXXX hagi XXXX vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks ning edasise ülalpidamiskohustuse täitmise kohustamise nõudes Tsiviilasja hind 2115 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Hageja seaduslik esindaja: Tallinna linna Põhja-Tallinna Valitsus (Niine tn 2, 10414 Tallinn); lepingulised esindajad: Marit XXXX (e-post marit.XXXX@tallinnlv.ee) ja Ahti XXXX (e-post ahti.XXXX@tallinnlv.ee) Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Mõista kostjalt XXXXlt hageja XXXX kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2016.a kuni 01.02.2017.a eest summas 2600 eurot. Elatis tuleb tasuda hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX. 3. Välja mõista XXXXlt hageja XXXX kasuks viivis tagasiulatuva elatise summalt 2600 eurolt alates 01.02.2017.a võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras aastas (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas) kuni tagasiulatuva elatise tasumiseni täies ulatuses. 4. Välja mõista kostjalt XXXXlt igakuine elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks alates hagiavalduse esitamisest
2-16-129653
2
(s.o 01.02.207.a), kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 5. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda iga kuu eest ette hageja arvelduskontole nr EEXXXXXXXXXXXX. 6. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks selgitada, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates käesolevast aastast on selleks 235 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja ema ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjalt välja mõista elatise alates 01.02.2016.a. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hageja on palunud tagasiulatuva elatise välja mõista summas 2600 eurot. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue ning sellelt tasutava viivise nõue kuulub rahuldamisele
2-16-129653
3
Samuti kuulub hagi rahuldamisele ülejäänud osas – kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 01.02.2017.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramise osas tsiviilasja toimiku materjalidest. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik