4-16-7473/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2017 Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-7473 (ühendatud 4-16-7473 ja 4-16-8842) Kohtunik Ivi Kesküla Väärteoasi Nikolai Grigorjevi väärteoasjad NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja menetlusalune isik Nikolai Grigorjev (ik: 38303020242)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsus Nikolai Grigorjevi süüditunnistamises ja karistamises ning saata väärteoasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Riigikohtule alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsusega tunnistati Nikolai Grigorjev süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ja karistati 15 päeva pikkuse arestiga. Maakohus määras, et mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 20.01.2017 Tallinna Arestimajas, tähtaegselt aresti kandmata jätmisel tuleb N. Grigorjevi suhtes kohaldada sundtoomist arestimajja. Maakohus mõistis N. Grigorjevilt menetluskuludena VTMS § 38 ja KrMS § 175 alusel välja joobe tuvastamise kulu kokku summas 70 eurot ning määras, et menetluskulud tuleb tasuda

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

APELLATSIOON

2. N. Grigorjev esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Menetlusaluse isiku hinnangul on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega eelkõige seetõttu, et N. Grigorjev ise maakohtu istungil ei osalenud. N. Grigorjev selgitab, et kutse kohtuistungile sai ta kätte 15.12.2016 ning istungile ilmumine oli tema vabaks tahteks. Kutse isikliku kättetoimetamise fakt on märgitud ka otsuses, kuid välja ei ole toodud rikkumisega seonduvat, et N. Grigorjev peeti kriminaalasjas kinni 05.12.2016 ning paigutati Tallinna Vanglasse alates 13.12.2016. N. Grigorjev leiab, et vangla poolt tema istungile toimetamata jätmise puhul on tegemist olulise rikkumisega, millest lähtuvalt tuleb maakohtu otsus tühistada, kuivõrd menetlusaluse isiku istungil osalemine oleks võinud tehtud otsust mõjutada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus, tuginedes väärteoasja materjalidele ja esitatud apellatsioonile leiab, et maakohus on VTMS § 150 lg 2 kohaselt oluliselt rikkunud väärteomenetluseõigust. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et Harju Maakohtu 15.12.2016 määrusega on käesolevas väärteoasjas määratud kohtuistungi ajaks 15.12.2016 kell 14:00 (kd I lk 33). Samuti on maakohus samal päeval ühendanud kaks N. Grigorjevi suhtes menetluses olevat väärteoasja (4- 16-7473 ja 4-16-8842) üheks (kd I lk 35), määrates ühendatud väärteoasjade numbriks 4- 16-7473.

Lisaks nähtub, et eelvangistuses viibivale N. Grigorjevile on kutse 15.12.2016 kell 14:00 toimuvale kohtuistungile kätte toimetatud samal päeval, ehk 15.12.2016 (kd I lk 15). Siinjuures ei ole märgitud, mis kellaajal kutse N. Grigorjevile kätte toimetati. Maakohus on samal päeval, so. 15.12.2016 otsuses viitega VTMS § 90 lg-le 1 märkinud, kuivõrd menetlusalune isik oli asja arutamise ajast ja kohast teadlik, ta on kutse kätte saanud isiklikult, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, arutas kohus väärteoasja VTMS § 90 lg 1 alusel menetlusaluse isiku osavõtuta.

Ringkonnakohus on seisukohal, et samal päeval väärteoasja istungile määramine, istungi toimumine ning kutse kinnipidamisasutuses viibivale menetlusalusele isikule kättetoimetamine ei võimalda menetlusalusel isikul õigeaegselt VTMS § 90 lg-s 1 sätestatu kohaselt reageerida, st, et menetlusalusel isikul ei olnud võimalik esitada kohtule taotlust asja arutamise edasilükkamiseks. VTMS § 41 lg 5 kohaselt peab menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale olema kutse kätte toimetatud ilmumiseks piisava ajavaruga. Samuti nähtub VTMS § 90 lg 1 sõnastusest – kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.

Mõlemast viidatud sättes tuleneb, et menetlusalusele isikule tuleb kutse kätte toimetada istungile ilmumiseks piisava ajavaruga enne asja arutamist, mis võimaldaks üldse realiseerida õigust taotlusi esitada. Ringkonnakohus, hinnates maakohtu poolt väärteoasja istungile määramise määruse koostamise aega ning istungi toimumise aega, samuti kutse kättetoimetamist menetlusalusele isikule N. Grigorjevile, mis kõik toimusid ühel päeval, 15.12.2016 leiab, et tegemist on väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuivõrd menetlusalusele isikule ei toimetatud kutset kätte vastavalt VTMS § 41 lg-s 5 ja VTMS § 90 lg-s 1 sätestatud põhimõtetele.

Asjaolu, et isik viibib kinnipidamisasutuses, ei anna kohtule õigust määrata kohtuistungi toimumine samale päevale isikule kutse kättetoimetamise päevaga, kuivõrd sellisel juhul ei ole ka kinnipidamisasutuses viibival isikul piisavalt aega reageerida, sh istungi edasilükkamise taotlust esitada. Ringkonnakohtu hinnangul kohtuistungi toimumise ajaga samal päeval kohtukutse kättetoimetamisega kinnipidamisasutuses olevale menetlusalusele isikule, ei ole menetlusalusele isikule tagatud reaalset võimalust istungile ilmuda. Samuti puuduvad toimikus andmed sellest, et maakohus oleks üldse korraldanud vangistuses viibiva isiku kohtusse toimetamise.

Lisaks ei nähtu N. Grigorjevile kutse kättetoimetamise lehelt, et isik oleks istungil osalemisest ise loobunud.

VTMS § 143 lg 1 kohaselt võib ringkonnakohtunik kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise. VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamata otsuse. Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et N. Grigorjevi väärteoasja arutamisel rikkus maakohus menetlusaluse isiku õigust viibida oma asja arutamise juures ning kuna kohus lahendas väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta olukorras, kus isikul ei olnud reaalset võimalust istungile ilmuda ega esitada taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, on nimetatud rikkumine vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses.

4. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 141 lg 1 p-st 4, § 143 lg-st 1 ja § 150 lg-st 2, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15. detsembri 2016 otsuse N. Grigorjevi süüditunnistamises ning karistamises ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule menetlemiseks teises kohtukoosseisus ning rahuldab määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/