2-16-18356/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-18356

Tsiviilasi

Kohtutäitur Oksana Kutšmei taotlus võlgniku nõusolekuta

võlgniku valduses olevale kinnisasjale sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei;

esindaja kohtutäituri asendaja Vladimir Kutšmei

Vastustaja (võlgnik): Mikk-Ott Vaarma (isikukood: XXXX)

Puudutatud isikud (sissenõudjad):

1. Koduliising OÜ (registrikood: 10892531); esindaja Andrus

Post;

2. Telia Eesti AS (registrikood: 10234957); esindaja Monika

Paade;

3. KÜ Aia-52 (registrikood: 80026404); esindaja Mirjam Jaik

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2017 määrus tühistada.

2. Teha asjas uus määrus, millega kohtutäituri avaldus

rahuldada.

3. Anda Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile luba siseneda

koos täitetoimingus osalevate isikutega ilma Mikk-Ott

Vaarma nõusolekuta tema omandis olevasse korterisse

(korteriomand) asukohaga XXXX (registriosa nr XXX) ja

viibida seal kinnisasja hindamise ja arestimistoimingu

läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni.

Luba kehtib alates 15. juunist 2017 30

(kolmkümmend) päeva.

4. Anda Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmeile luba siseneda

koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh ostuhuvilistega)

ilma Mikk-Ott Vaarma nõusolekuta tema omandis olevasse

korterisse

asukohaga

XXXX

(registriosa

nr

XXX)

ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil ning

viibida

seal

kinnisasja

ostuhuvilistele

tutvustamiseks

vajaliku aja jooksul kinnisasja esimese ja vajadusel iga

järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt

kahel korral enne enampakkumise algust Mikk-Ott

Vaarmale avalikult etteteatatud aegadel.

5. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

rahuldada.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

maa-

ja

ringkonnakohtus

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas Tartu Maakohtule avalduse täiteasjades nr 084/2016/1291,

nr 084/2016/1980, nr 084/2016/2156 ja nr 084/2016/2886, milles palus anda kohtutäiturile luba

siseneda ilma Mikk-Ott Vaarma (edaspidi võlgnik) nõusolekuta tema omandis olevale kinnisajale ja

ruumidesse asukohaga XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX) kinnisasja hindamise ja

arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni. Samuti taotles

kohtutäitur luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega ilma võlgniku nõusolekuta

ruumidesse ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil ning viibida seal kinnisasja

ostuhuvilistele tutvustamiseks vajaliku aja jooksul kinnisasja esimese ja vajadusel iga järgneva

enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust

võlgnikule avalikult etteteatatud aegadel.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses sissenõudjate Koduliising OÜ, Telia Eesti AS ja KÜ

Aia-52 nõuded võlgniku suhtes.

Täiteasi nr 084/2010/1291 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr

2-16-102244 tulenev sissenõudja Koduliising OÜ nõue summas 751,71 eurot, millele lisanduvad

täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot,

kohtutäituri põhitasu 241,20 eurot.

Täiteasi nr 084/2016/1980 on algatatud Pärnu Maakohtu 30.06.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr

2-16-107948 tulenev sissenõudja Koduliising OÜ nõue summas 721,74 eurot, millele lisanduvad

täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot

ja kohtutäituri põhitasu summas 241,20 eurot.

Täiteasi nr 084/2016/2156 on algatatud Pärnu Maakohtu 10.05.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr

2-16-103358 tulenev sissenõudja Telia Eesti AS nõue summas 1156,74 eurot, millele lisanduvad

täitemenetlusega seotud kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 19,16 eurot

ja kohtutäituri põhitasust summas 307,80 eurot.

Täiteasi nr 084/2016/2886 on algatatud Pärnu Maakohtu 06.10.2016 kohtumäärusest tsiviilasjas nr

2-16-119515 tulenev sissenõudja KÜ Aia-52 nõue 1 206,98 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse

alustamise tasu summas 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu summas 307,80 eurot.

Kohtutäitur edastas 06. oktoobril 2016 võlgnikule e-posti teel teate korteriomandiga tutvumise

võimaldamisest. Kohtutäitur määras korteriga tutvumise kuupäevadeks 17. oktoober 2016 kell 10:00

ja 19. oktoober 2016 kell 15:00. 14. oktoobril 2016 sai võlgnik e-kirja koos teatisega kinnisasja

tutvumisega võimaldamise kohta kätte ja vastas, et ei ole sellega nõus ning kõik nõuded saavad

tasutud. Korduvale palvele võimaldada korteriga tutvumist, vastas võlgnik, et on ajateenistuses. 15.

novembril 2016 võlgnik informeeris, et maksab võlgnevused ära. Võlgnikul paluti täita

täitemenetluses olevad nõuded hiljemalt 19. novembriks 2016 või teatada isiku kontaktid, kes saaks

kohtutäiturile korterit tutvustada. Avalduse esitamise kuupäeva seisuga ei olnud nõuded rahuldatud.

Vaatamata sellele, et võlgnik viibib ajateenistuses, on tal olnud piisavalt aega korraldada korteriga

tutvumist.

Võimatus tutvuda mõistliku aja jooksul arestimisele kuuluva varaga selle hindamise eesmärgil

takistab arestimistoimingu läbiviimist ja viib menetluse põhjendamatule venimisele, mis kahjustab

sissenõudja õigust saavutada täitmisele esitatud nõude rahuldamine mõistliku aja jooksul. Sellega

võib saada kahjustatud ka võlgniku õigus saada sundkorras võõrandatava asja eest õiglane hüvitis.

Sissenõudjad nõustuvad esitatud avaldusega.

2. Võlgniku vastuväite kohaselt viibib ta kaitseväes ja ei anna kohtutäiturile nõusolekut

korteriomandile sisenemiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 26. jaanuari 2017 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et kohtutäituri avaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Avalduses ei

ole kohtutäitur selgitanud, millal on nimetatud täiteasjades täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud.

Avaldusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et täitmisteated nimetatud täiteasjades on võlgnikule

kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga kätte toimetatud. Maakohus märkis, et

15. novembri 2016 täitemenetluse halduri e-kirjas märgitud viited täiendavatele täiteasjadele ei anna

kohtule alust arvata, et võlgnik oleks teadlik kõigist tema suhtes algatatud täitemenetlustest, mille

täitmiseks taotleb kohtutäitur luba kinnisasjale sisenemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole

täitmisteadete kättetoimetamise fakt käesoleval juhul kohtu poolt kontrollitav.

Tsiviilasja materjalidest nähtub, et täitemenetlus toimub ajal, millal võlgnik viibib kaitseväes

ajateenistuses. Maakohus leidis, et ajateenistuses viibimisega kaasnevad ajateenijale seadusest

tulenevad piirangud ja võlgnikust ajateenijal on raskendatud korraldada kohtutäituri soovitud aegadel

korteriomandiga tutvumist, samuti selleks aegade kokkuleppimist või sobiva esindaja leidmist.

Eelnevat kinnitab ka TMS § 46 lg 2 p 3, mille kohaselt on täitemenetluse peatamise aluseks võlgniku

aja-, asendus- või reservteenistuses viibimine.

Kuna võlgnik viibib ajateenistuses, jääb ta sisuliselt täitemenetlusest kõrvale. Võlgnik ei saa kasutada

seadusest tulenevat õigust viibida konkreetsete täitetoimingute juures, mis omakorda raskendab talle

informatsiooni andmise kohustuse täitmist. Informatsiooni olemasoluta ei ole võlgnikul võimalik

teostada kaebeõigust seaduses ettenähtud tähtaegade jooksul. Võlgnikul on õigus kasutada esindajat,

samas sellist kohustust täitemenetluse seadustik ei sätesta.

Maakohus on seisukohal, et antud juhul pole avaldaja piisaval määral suutnud tõendada, et võlgniku

käitumine annaks alust avaldaja taotluse rahuldamiseks. Maakohus leidis, et eluruumidesse

sisenemise kohtumääruse andmisel ning isikute põhiõiguste piiramisel peab vastav abinõu olema

sobiv, vajalik ja proportsionaalne. Kohtutäiturile on võlgniku asukoht ja viibimiskoht teada, võlgnik

suhtleb kohtutäituriga, võlgnik on teinud ettepaneku ajateenistuses viibimise ajal tasuda igas kuus 100

eurot. Kohtutäituri poolt ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku

võlausaldajatele esitanud ning milline on olnud nende seisukoht. Seega võib võlgnikule kuuluva

kinnisvara müümine täitemenetluses olla ennatlik ja võlgnikku liigselt koormav sundtäitmise viis.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtutäitur (määruskaebuse esitaja) esitas 09. veebruaril 2017 maakohtu määruse peale

määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2017 määrus täies ulatuses ning

teha asjas uus lahend, millega:

- rahuldada kohtutäituri avaldus võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse XXXX

(registriosa numbriga XXX) sisenemiseks;

- anda võlgniku suhtes kohtutäituri menetluses olevates täiteasjades nr 084/2016/1291,

nr 084/2016/1980, nr 084/2016/2156 ja nr 084/2016/2886 kohtutäiturile luba siseneda koos

täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad ja/või politseiametnikud ja/või vara hindamiseks

kaasatud isikud) ilma võlgniku nõusolekuta võlgniku omandis olevasse korterisse asukohaga XXXX

(registriosa numbriga XXX) ning viibida seal korteriomandi hindamise ja arestimistoimingu

läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni;

- jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võlgniku kanda ja mõista võlgnikult kohtutäituri

kasuks välja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi

ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme.

TMS § 46 lg 2 p 3 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri diskretsioon, mitte kohustus.

Võlgnik ei ole täitemenetluse peatamata jätmist TMS §-des 217, 218 sätestatud korras vaidlustanud.

Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-69-11 p 15 on selgitatud, et võlgnik peab ka ise aktiivselt täitemenetluses

osalema ja oma õigusi kaitsma ning näiteks pakkuma välja tegelikke võimalusi muu vara müümiseks,

et vältida oma kinnisasja müüki. Käesoleval juhul ei ole võlgnik oma õiguste kaitseks midagi teinud.

Võlgniku poolt kohtule edastatud vastusest nähtuvalt piirdus võlgnik järjekordse kinnitusega, et ei

luba kohtutäituril korterisse siseneda.

Sõltumata maakohtu otsusest keelduda loa andmisest kohtutäiturile võlgniku nõusolekuta võlgnikule

kuuluvasse korterisse sisenemiseks, on kohtutäitur jätkuvalt kohustatud viima võlgniku suhtes

täitemenetlused läbi. Võimatus siseneda võlgniku korterisse tähendab, et kohtutäitur peab hindama

vara lähtuvalt keskmisest turuhinnast arvestamata korteri eripäradega. Kohtutäitur ei saa sellisel juhul

lisada enampakkumise kuulutustele juurde korteri pilte, mis paratamatult vähendab huvi vara vastu.

Võimatus siseneda võlgniku korterisse võib viia lõppkokkuvõttes selleni, et võlgniku vara müüakse

hinnaga, mis on oluliselt madalam sellest, mida saaks korteri eest juhul, kui korterisse sisenemine

oleks lubatud. Viimane rikuks kohtutäituri hinnangul võlgniku õigusi oluliselt intensiivsemalt, kui

see, et kohtutäitur siseneb võlgniku nõusolekuta kohtumääruse alusel võlgniku korterisse.

Kohtutäitur soovib täiendavalt selgitada, et esimene täitemenetlus (täiteasjas nr 084/2016/1291) on

algatatud oluliselt enne võlgniku ajateenistusse minekut. Täitemenetlus on algatatud 2016. a mais ja

ajateenistusse läks võlgnik 2016. a oktoobris. Viie kuu jooksul laekus võlgniku sissetulekutelt kokku

308,45 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps, kes rahvastikuregistri andmetel elab võlgnikust eraldi.

Võlgniku ühe ülalpeetavaga arvestades on tema arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa 2017. aastal

626,67 eurot. Võlgniku eelnevat töötamist ja sissetuleku suurust arvestades ei pea kohtutäitur

tõenäoliseks, et pärast ajateenistuse lõpu on võlgnik mõistliku aja jooksul võimeline rahuldama

sundtäitmisel olevaid nõudeid sissetulekute arvelt. Isegi töötades ei suutnud võlgnik korrapäraselt

tasuda korteri majandamis- ja kommunaalkulusid. Seega vajadus pöörata sissenõue võlgniku korterile

suure tõenäosusega ei lange ära ka juhul, kui võlgniku suhtes läbiviidavad sundtäitmised peatatakse

võlgniku ajateenistuses viibimise lõpuni.

Maakohus on hinnanud asjas arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ebaõigesti ning jättis osa

arvestamisele kuuluvatest asjaoludest põhjendamatult tähelepanuta. Seadus ei nõua, et kohtutäitur iga

toimingu tegemisel peab eraldi tõendama, et asjaomases täitemenetluses on täitmisteade võlgnikule

kättetoimetatud. Käesoleval juhul ei ole võlgnik võlgniku poolt täitmisteadete kättesaamist kahtluse

alla seadnud. Kohtutäituri hinnangul puudus kohtul vajadus asuda tuvastama, kas täitemenetlustes on

täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud. Kui maakohus pidas vajalikuks asuda kontrollima, kas

kõnealustes täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kättetoimetatud, pidanuks maakohus

lähtuma TsMS § 477 lg 5 sätestatust. Võlgniku ruumidesse sisenemiseks loa taotlemisel

täitmisteadete kättetoimetamise fakti tõendamise kohustus ei olnud kohtutäiturile ettenähtav.

Määruskaebusega koos esitab kohtutäitur kohtule täitmisteadete kättetoimetamise fakti kontrollimist

võimaldavad tõendid (vt lisa 1, 2, 3, 4). Kohtutäituri hinnangul on täiendavate tõendite esitamine

TsMS § 477 lg 5 arvestades võimalik.

Kohtutäiturile jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud esitama kohtule

tõendeid selle kohta, kas kohtutäitur on võlgniku ettepaneku (tasuda iga kuu 100 eurot)

võlausaldajatele esitanud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Võlgnik (vastustaja) palub menetlus tema vastu lõpetada. Tal puudub võimalus võlga tasuda, sest

teenib aega kaitseväes.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

6. OÜ Koduliising esitas 17. veebruaril 2017 seisukoha määruskaebusele, milles nõustus täies

ulatuses kohtutäituri määruskaebuses toodud seisukohtadega.

7. Telia Eesti AS ja KÜ Aia-52 ei ole maakohtule vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel Tartu Maakohtu 26. jaanuari

2017 määruse, millega jäeti kohtutäituri avaldus rahuldamata. Ringkonnakohus teeb asjas uue

määruse, millega rahuldab kohtutäituri avalduse.

9. Kohtutäitur esitas 6. detsembril 2016 maakohtule avalduse, milles palus luba siseneda ilma

võlgniku nõusolekuta tema omandis olevale kinnisasjale ja ruumidesse asukohaga XXX (registriosa

numbriga XXX) vara hindamiseks ja arestimistoimingu läbiviimiseks, samuti ostuhuvilistele

müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et

kohtutäituri avaldus ei ole piisavalt põhjendatud.

TMS § 28 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku

valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see

on vajalik täitedokumendi täitmiseks. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema

valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida

üksnes kohtu määruse alusel.

Vaidlust ei ole selles, et täitedokumentideks on Pärnu Maakohtu määrused tsiviilasjades

nr 2-16-102244, nr 2-16-107948, nr 2-16-103358 ja nr 2-16-119515, mille alusel on algatatud

võlgniku suhtes täitemenetlused. Samuti tuleneb tsiviilasja materjalidest, et võlgnik on keeldunud

kohtutäiturit oma valduses olevatesse ruumidesse lubamast (tl 12 ja 22).

Maakohus on viidanud TMS § 46 lg 2 p-le 3, mille kohaselt võib kohtutäitur täitemenetluse peatada,

kui võlgnik viibib ajateenistuses. Käesolevas asjas ei ole vaidlust võlgniku ajateenistuses viibimise

üle ega selles, et kohtutäitur ei ole täitemenetlust peatanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse

esitajaga, et TMS § 46 lg 2 p 3 alusel täitemenetluse peatamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus.

Lisaks ei ole võlgnik täitemenetluse peatamata jätmist vaidlustanud.

Õige on määruskaebuses esitatud väide, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmisel on kohtutäitur

jätkuvalt kohustatud täitemenetluste läbiviimiseks. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja

seisukohaga, et olukord, kus kohtutäituril tuleb võlgniku vara müüa ilma sellele juurdepääsu

omamata, kahjustaks võlgniku õigusi enam kui võlgniku nõusolekuta tema korterisse sisenemine.

Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja TMS § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda

võlgniku korterisse selle hindamiseks, arestimistoimingu läbiviimiseks ja ostuhuvilistele müüdava

vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel

isikutel (sh ostuhuvilistel ja manukatel).

TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik

selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29. detsembri 2010

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil

fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku

ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline

tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate

arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu

13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

TMS § 28 eesmärgiks on sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures

võlgniku õigustatud huvidega (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13).

Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb rahuldada ja lubada kohtutäituril

koos täitetoimingus osalevate isikutega võlgniku nõusolekuta võlgnikule kuuluvasse korterisse

siseneda ja viibida seal täitetoimingu läbiviimiseks vajalike, sh kinnisasja ostmisest huvitatud

isikutega kinnisasja hindamise, arestimistoimingu läbiviimise ja ostuhuvilistele tutvustamise

eesmärgil võlgnikule etteteatatud ajal. Võlgnik on ringkonnakohut teavitanud, et ta viibib kaitseväes

kuni 10. juunini 2017. Ringkonnakohus peab põhjendatuks anda kohtutäiturile luba võlgniku

kinnisasjale sisenemiseks pärast võlgniku kaitseväe teenistuse lõppu. Sellisel moel on paremini

tagatud võlgniku huvide kaitse täitemenetluses. Viivitus täitemenetluses ei ole oluline ja ei kahjusta

ebaproportsionaalselt võlausaldajate huve.

10. Maakohus leidis, et kohtutäituri avaldusest ei tulene, et võlgnikule oleks TMS § 24 lg 1 kohaselt

täitmisteated kätte toimetatud.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et maakohtul puudus vajadus hinnata, kas

täitemenetlustes on täitmisteated võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik pole vaidlustanud

täitmisteadete kättetoimetamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tulenevalt TsMS § 477

lg-st 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega. Seega oli

maakohtul võimalus küsida kohtutäiturilt täitmisteadete kättetoimetamist tõendavaid dokumente.

Koos määruskaebusega esitas kohtutäitur menetlusdokumentide kättetoimetamise aktid täiteasjades

nr 084/2016/1291, 084/2016/1980, 084/2016/2156 ja väljastusteate täiteasjas nr 084/2016/2886.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas puudub vaidlus täitmisteadete kättetoimetamises ning

tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlgnik teadlik tema suhtes algatatud täitemenetlustest.

11. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Eelduslikult ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks