2-16-12745/41 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2017. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12745

Tsiviilasi

Xxxxhagi Xxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

7516,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Xxxx(isikukood xxxx), riigi õigusabi korras

määratud esindaja advokaat Mariann Tusti

Kostja Xxxx(isikukood xxxx)

lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria Mägi-

Rohtmets ja vandeadvokaat Eeva Mägi

Kohtuistungi toimumise aeg

9. märts 2017. a

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindaja advokaat Mariann Tusti

Kostja esindaja advokaat Hendrik Mühls

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xxxxpoolt 24.03.2017 esitatud menetlusdokument vastu võtmata ja

vastuväide kohtu tegevusele tähelepanuta.

2. Xxxxhagi rahuldada ja välja mõista Xxxx Xxxx kasuks võlgnevus 5940,17 eurot,

seisuga 30.03.2017 viivis 1385,63 eurot ja edasi viivis protsendina tasumata

põhinõude summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Menetluskulud jätta Xxxx kanda.

4. Välja mõista Xxxx menetluskulud 645 eurot riigituludesse. Menetluskulud tuleb

tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole.

5. Kohtuotsuse p-s 4 sätestatud menetluskuludelt (645 eurot) tuleb Xxxx tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (30. märts 2017. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Xxxx(hageja) esitas 24.08.2016 maakohtule hagi Xxxx(kostja) vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja kaasomandis 4/6 kinnistust asukohaga Xxxx

Tallinn, katastritunnus xxxx(kinnistu), millest 3/6 mõttelisest osast kuulus hagejale ning 1/6

mõttelisest osast kuulus kostjale (omandamise alus 15.09.2006 ja 03.03.2008 sõlmitud

asjaõiguslepingud). 23.08.2006 sõlmisid hageja ja kostja Swedbank AS-iga laenulepingu nr

xxxx(laenuleping). Laenulepingu p 2.1 kohaselt oli laenulimiidiks 95 920 eurot, lepingu p-i 2.2

kohaselt oli laenulimiidi kasutamise sihtotstarve 4/6 suuruse mõttelise osa kinnistust ost.

13.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu lisa, millega refinantseeriti kostja

laenulepingust nr xxxxtulenevad kohustused 31 996 euro ulatuses. Peale laenulepingu lisa

sõlmimist oli laenulimiit 127 925 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid abielu 08.08.2008, mis

lahutati 08.11.2013. 17.11.2015 sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi kaasomandi

lõpetamise osas tsiviilasjas nr 2-15-5375. Kompromissi alusel andis kostja nõusoleku

kaasomandi lõpetamiseks hagejaga selliselt, et kinnistust kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa

kaasomandist anti üle hageja ainuomandisse, misjärel kuulus hageja ainuomandisse 4/6

mõttelist osa kaasomandist. Kompromissi p-s 1.2 leppisid osapooled kokku, et hageja võtab

kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes Swedbank AS-i ühelt poolt ning

hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kompromissi sõlmimise

päevaks täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot.

Hageja leiab, et laenulepingust tulenevad kohustused on poolte solidaarkohustused. Kostja ei

tasunud omapoolseid makseid, väljaarvatud mõnel juhul. Hageja esitas 01.04.2014 kostjale

kirja, kus kinnitas, et hageja on siiani kandnud kõik kohustused laenumaksetega seonduvalt ja

keeldub seda edaspidi tegemast. Kostja tasus peale eelnimetatud kirja saamist osaliselt

laenumakseid pangale, kuid lõpetas omapoolse kohustuse täitmise, mille tagajärjel Swedbank

AS saatis 29.10.2014 võlateatise. Hageja tasus pangale kostja poolt tekitatud võlgnevuse ja

jätkas laenumaksete tasumist. Alates 08.11.2013 kuni tsiviilasjas nr 2-15-5375 kompromissi

jõustumiseni on hageja tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi 9170,85 euro ulatuses,

millest 4585,43 euro ulatuses on hageja tasunud kostja laenulepingust tulenevaid nõudeid.

Seega on kostja võlgnevus hageja ees koos viivisega kokku 5376,78 eurot, millest 4585,43

eurot on põhivõlgnevus ning 791,35 eurot viivis.

Hageja leiab, et kuivõrd kinnistu oli poolte kaasomandis, siis lisaks kaasomaniku õigustele

tekkisid kostjal ka kaasomaniku kohustused, mida kostja ei täitnud. Asjaõigusseaduse (AÕS) §

75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Hageja on seisukohal, et kostja oli kohustatud kandma 25% kinnistuga seotud

kuludest. Alates oktoobrist 2013. a kuni 17.11.2015 on hageja kui kinnistu kaasomanik

ainuisikuliselt kandnud kinnistuga seotud kulusid kokku summas 5419,01 eurot (vesi,

prügivedu, kindlustus, elekter, gaas, telekommunikatsioon, jooksvad korrashoiutööd), millest

AÕS § 75 lg 1 järgi kuulub kostja poolt tasumisele 25% summast ehk 1354,74 eurot, millele

lisandub viivis 309,61 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kingisaaja võttis lepingu

sõlmimisega üle kõik kinnistuga seotud kohustused. Tegemist oli kostjapoolse kinkega pärast

seda, kui kostja kirjutas oma laenu poolte eluasemelaenule juurde, et vabaneda oma

kohustustest.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilasja nr 2-15-5375

esemeks oli pooltele kuuluva kinnistu kaasomandi lõpetamine selliselt, et kostjale kuuluv

kaasomandi osa läheb üle hagejale. Hagi aluseks ega esemeks ei olnud Swedbank AS-iga

laenulepingust tulenevate kohustuste jagamine.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal puuduvad kostja vastu

laenulepingust tulenevad nõuded. Hageja ja kostja omavahelisest sisesuhtest tulenes, et hageja

tasub kõik laenulepingust tulenevad kohustused, sest selliselt tasus hageja oma kinnistu

kaasomandi osa eest, mis oli suuremas osas soetatud kostja rahaliste vahendite arvelt. Just

seepärast kinnitas hageja ka 03.03.2008 asjaõiguslepingu p-s 2.2.1, et „kingisaaja on lepingu

eseme kaasvaldajana teadlik lepingu eseme suurusest, piiridest, tehnilisest ja ehituslikust

seisukorrast, samuti lepingu esemega seonduvatest võimalikest rahalistest kohustustest

kolmandate isikute ees ning kohustub need ise tasuma, nõudmata seejuures talle tekkivate

kulude hüvitamist kinkijalt.“ Tegemist oli seltsinglaste vahelise suhtega, milles hageja võttis

kohustuse tasuda kõikide kinnistuga seotud kohustuste eest ainuisikuliselt, sest selliselt

panustas hageja seltsingvarasse. Kõik kohustused, mille täitmist hageja hagiavalduses

käesolevas tsiviilasjas kostjalt nõuab, on seotud kinnisasjaga, mille osas on pooltel sõlmitud nii

notariaalne kokkulepe kui ka kohtulik kompromiss, et hageja kannab need kohustused ise.

Seega ei ole hagejal kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 alusel laenulepingust

tulenevat nõuet.

Hageja ja kostja vahel 03.03.2008 sõlmitud asjaõiguslepingu p 2.2.1 kohaselt puudub hagejal

kostja vastu ka kinnistuga seotud kuludest tulenev nõue. Lisaks ei kasutanud kostja kinnistut

alates 2013. a septembrikuust ning hageja vahetas kostja teadmata ära kinnistu lukud, millest

tulenevalt puudus kostjal kinnistule ka ligipääs. Seega on alates 2013. a hageja kasutanud

kinnistu kaasomandi osa ainuisikuliselt ehk hageja on saanud kinnistu kaasomandi osa

ainuvalduse eest kasutuseeliseid.

Lisaks leiab kostja, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest hageja ja kostja vahel on tsiviilasjas

nr 2-15-5375 olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel

sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Maakohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Kohus ei pea jätma hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagi läbi

vaatamata, vaid üksnes sätestab selleks võimaluse (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-16, p 12).

Kohus selgitas pooltele 01.11.2016 elektronkirjas, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata ja andis

kostjale tähtaja sisuliste vastuväidete esitamiseks (kd I tl 179).

5. Hageja on esitanud kostja vastu kaks nõuet. Esimene nõue tuleneb laenulepingu täitmisest ning

teine kaasomandile tehtud kulutustest. Kohus hindab esmalt laenulepingu täitmisest tulenevat

nõuet.

Puudub vaidlus, et poolte kaasomandis oli kinnistu asukohaga Xxxx, Tallinn, millest 3/6

mõttelist osa kuulus hagejale ja 1/6 mõttelist osa kostjale (kd I tl 56-57). Poolte abielu sõlmiti

08.08.2008 ja lahutati 08.11.2013. 23.08.2006 sõlmisid pooled Swedbank AS-iga laenulepingu

nr xxxx(kd I laenuleping, tl 32-37). 13.02.2007 sõlmisid pooled laenulepingu lisa, millega

refinantseeriti kostja laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus 31 996 euro ulatuses ning

laenulimiidiks sai 127 925 eurot (kd I tl 29-31). Mõlemad pooled on laenulepingus märgitud

laenusaajatena.

17.11.2015 sõlmisid pooled kohtuliku kompromissi kaasomandi lõpetamise osas tsiviilasjas nr

2-15-5375 (kd I tl 110-112). Kompromissiga andis kostja nõusoleku kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et kinnistust kostjale kuuluv 1/6 mõtteline osa kaasomandist anti üle hageja

ainuomandisse, misjärel kuulus hageja ainuomandisse 4/6 mõttelist osa kaasomandist (I kd tl

110-112). Pooled vaidlevad kompromissi p 1.2 üle, kas sellega on reguleeritud ka varasemalt

sissenõutavaks muutunud laenukohustuste kandmine. Kompromissi p 1.2 järgi hageja võtab

kostjalt kui laenulepingu solidaarvõlgnikult üle sisesuhtes Swedbank AS-i ühelt poolt ning

hageja ja kostja teiselt poolt vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad

kompromisslepingu sõlmimise päevaks täitmata kohustused summas 98 924,86 eurot,

vabastades välissuhtes kostja Swedbank AS-i ees laenulepingust tulenevate kohustuste

täitmisest hiljemalt ühe aasta jooksul alates kohtumääruse, millega kohus lõpetab käesoleva

tsiviilasja menetluse, jõustumise päevast.

6. VÕS § 578 lg 1 järgi kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. VÕS § 578 lg

2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning

omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

VÕS § 578 lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled

oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Selline eeldus ei

tähenda iseenesest seda, et kui pooled sõlmivad kompromissilepingu, siis loobuvad nad

vastastikku kõikidest olemasolevatest nõuetest, mis neil on üksteise vastu (VÕS § 207 lg 1),

või tunnistavad vastastikku, et neil ei ole teineteise vastu ükskõik missugusel alusel mingeid

nõudeid (VÕS § 207 lg 2, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-10, p 13).

7. Laenulepingust tulenevad kohustused olid poolte solidaarkohustused. Hageja tugineb sellele,

et alates 08.11.2013 kuni kompromissi jõustumiseni tasus ta laenulepingust tulenevaid

kohustusi 9170,85 euro ulatuses (I kd tl 38-40). Seega leiab hageja, et tal on nõue kostja vastu

poole tasutud summa ulatuses, so 4585,43 eurot. Kostja seevastu leiab, et tsiviilasjas nr 2-15-

5375 olid vaidluse all laenulepingu täitmisega seonduv ja käesoleva vaidluse aluseks olevad

asjaolud.

8. Poolte ühist tahet kompromissilepingu tõlgendamisel kohus ei tuvastanud (VÕS § 29 lg 1).

Seega tuleb kohtul pooltevahelist kompromissilepingut tõlgendada (VÕS § 29 lg 5).

Tsiviilasjas nr 2-15-5375 menetles kohus hageja nõuet kostja vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes ja kostja vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes. Iseenesest võib

kompromiss hõlmata ka nõudeid, mida pool kohtule hagis esitanud ei ole. Käesolevas asjas

leiab kohus, et kompromissilepinguga ei ole hageja loobunud tasutud laenumaksete nõudest

kuni kompromissi jõustumiseni. Nimetatud asjaolud võisid olla tsiviilasjas nr 2-15-5375

arutelu all, kuid kompromissiga neid hõlmatud ei ole. Kohus lähtub kompromissi selgest

tekstist, mis annab lünkadeta edasi kokkuleppe sisu, mille järgi võtab hageja üle

kompromissilepingu sõlmimise päevaks täitmata kohustused. Selles kokkuleppes ei ole

viidatud sissenõutavaks muutunud laenumaksete jagunemisele ega sellele, et need jäävad

hageja kanda. Tõendamata on kostja väide, et pooled on tsiviilasjas nr 2-15-5375 kinnitatud

kompromissis leppinud kokku, et õiglane hüvitis kostjale kaasomandi osa kaotamise eest on

12 500 eurot, mille sisse on arvestatud ka laenulepingust tulenev kohustus. Tsiviilasja nr 2-15-

5375 menetlusdokumentidest seda ei tulene (kd I tl 136-161).

9. VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes

osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 järgi

solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu

(solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kostja ei ole sisulisi

vastuväiteid laenumaksete kujunemise kohta esitanud. Kohus on 01.11.2016 elektronkirjas

selgitanud kostjale, et kostjal tuleb esitada hagile sisuline vastus, mh kas tal on nõuetele, nende

arvestusele sisulisi vastuväiteid (I kd tl 179). Kostja ei ole vastuväiteid selles osas esitanud.

10. Järgnevalt hindab kohus hageja nõuet, mis tuleneb kaasomandile tehtud kulutustest. Poolte

kaasomand lõpetati 17.11.2015 kohtu poolt kinnitatud kompromissiga. Hageja leiab, et kostja

kui kaasomanik pidi kandma 25% Xxxx seotud kuludest, mis perioodi oktoober 2013. a kuni

17.11.2015 eest on 1354,74 eurot.

Kostja leiab, et hagejal ei saa olla nõuet kostja vastu tulenevalt kinkelepingu p-st 2.2.1 (kd I tl

22-28). Kohtu hinnangul ei ole viide nimetatud kinkelepingule asjakohane, sest hageja nõuab

kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist osa suhtes, mis jäi kostja kaasomandisse ning mis

jäeti hageja ainuomandisse 17.11.2015 kinnitatud kompromissiga (vt kinkelepingu p 5.1, kd I

tl 25).

Lisaks leiab kostja, et hageja nõue on välistatud kompromissiga, milles vaieldi läbi kaasomandi

omandi ja valdamise küsimused (sh valdamise kulud). Poolte ühist tahet kompromissilepingu

tõlgendamisel kohus ei tuvastanud (VÕS § 29 lg 1). Seega tuleb kohtul pooltevahelist

kompromissilepingut tõlgendada (VÕS § 29 lg 5). Kohus leiab, et kompromissilepinguga ei ole

hageja loobunud kaasomandile tehtud kulutuste nõudest ning seda ei ole arvestatud hüvitiste

suuruse määramisel.

AÕS § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal

lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja

kulutusi. Hageja on arvestanud kantud kulude suuruseks 1354,74 eurot ja kostja ei ole sellele

summale sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele.

11. Hageja on esitanud viivisenõude. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Laenulepinguga seotud kohustuste osas on hageja arvestanud viivist perioodi 15.11.2013 kuni

20.08.2016 eest 791,35 eurot (kd I tl 46-48). Kaasomandile tehtud kulutuste nõudelt on hageja

arvestanud viivist perioodi 01.11.2013 kuni 23.08.2016 eest 309,61 eurot (kd I tl 49). Hageja

nõuab lisaks mõista kostjalt välja edasiulatuva viivise VÕS § 367 alusel. Alates hagi esitamisest

kuni otsuse kuulutamiseni on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.08.2016 kuni

30.03.2017 eest 284,67 eurot.

12. 25.08.2016 hagi tagamise määrusega seatud hagi tagamise abinõu jääb tagama kohtuotsuse

täitmist (kd I tl 86-87).

13. Kostja esindaja esitas 24.03.2017 menetlusdokumendi. Kohtu hinnangul on nimetatud

menetlusdokument esitatud tähtaega rikkudes ning kohus ei võta seda vastu. Kuna dokument

on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Samuti jätab kohus

tähelepanuta menetlusdokumendis esitatud vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 333 lg 1 järgi

menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti

vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete

rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 järgi kui

menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või

rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et

menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Vastuväide

tulnuks esitada hiljemalt 09.03.2017 kohtuistungil lõpus.

Menetluskulud

14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

16. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks mh riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

17. 25.08.2016 määrusega on kohus andnud hagejale menetlusabi ja vabastanud hageja

hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu 525 eurot tasumisest (kd I tl 82-

83). 18.01.2017 määrusega on kohus andnud hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud (kd II tl 33-34).

Hageja esindaja palus määrata kindaks hagejale osutatud riigi õigusabi tasu 264 eurot (sh

käibemaks). Kohtu arvates on põhjendatud määrata kindlaks tasu 120 eurot (sh käibemaks).

Kohtu arvates ei ole reaalne, et esindajal kulus õigusabi osutamiseks kokku 5 tundi ja 30 min

(5 tundi kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine ja 30 min istungil osalemine), nagu on

märgitud

õigusabi

tasu

kindlaksmääramise

taotluses.

Kohtulikuks

menetluseks

ettevalmistamiseks ei saanud kuluda nimetatud aega. Seetõttu loeb kohus põhjendatud

ajakuluks 2,5 tundi, mille eest tuleb justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 „Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi

õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise

tingimused" § 1 lg 10 ja § 10 lg 3 esimese lause kohaselt maksta 120 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 190 lg 3 järgi menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja

võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse

võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule

menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud, so riigilõiv summas 525 eurot ja hagejale riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 120 eurot, kokku 645 eurot riigituludesse.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus lisab eraldi

dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed (TsMS § 179 lg 2²). Vastavalt TsMS § 179

lg-le 9 tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik