1-17-850/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30.märtsil 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-17-850 Kohtukoosseis Kohtunikud Orvi Tali, ja

Ivi Kesküla Pavel Gontšarov Kriminaalasi Z.G uses KarS süüdist § 121 lg 1, KarS § 423 1 ja § 424 järgi

. Vaidlustatud kohtulahend

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 13. veebruari 2017 aasta otsus lühimenetluses

Z.G, isikukood XXX, elukoht X , XX Eesti Vabariigi kodakondsus, X , emakeel eesti keel, XX

töökoht X

XX OÜ, kriminaalkorras karistatud korduvalt,

viimati Tartu Maakohtu 01.08.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14- - 6486 KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 järgi.

Vandeadvokaat Aivar Ennok RESOLUTSIOON

Jätta i ilmselt põhjendamatu läbi Z.G kaitsja Aivar Ennoki apellatsioon ku

vaatamata.

Välja mõista 48 (nelikümmend kaheksa) Z.G-lt riigieelarve tuludesse eurot määratud kaitsjale maksud tasu katteks.

Summa tasuda Maksu-

Tolliameti arveldusarvele kas SEB PANK ja EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355

(SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) või DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X).

S lahendi number ning isik, kelle

elgitusse märkida eest tasutakse ning nõude liik. Summa tasumiseks vajalik viitenumber on kättesaadav saadetavas makseinfos. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

2 Edasikaebamise kord

Määruse peale võib da määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna esita

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

1. Z.G süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.11.2015 kella 05.06 ajal

Tallinnas, Endla 43 maja juures mootorsõidukit Nissan Almera registreerimismärgiga

X , olles joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist, metamfetamiinist, XXXXX tetrahüdrokannabinoolist); Samuti tema, 13.02.2016 kella 03.49 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas, Sõle tn 11 juures, liikudes

Paldiski mnt poole, Opel Omega X , olles mootorsõidukit registreerimismärgiga XXXXX

joobeseisundis (narkootiline joove amfetamiinist, metüleendioksümetamfetamiinist, tetrahüdrokannabinoolist);

Samuti tema, 14.06.2016 kella 23.13 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas Kalasadama tänava ja

Põhja puiestee ristmikul, liikudes Soo tänava suunas, mootorsõidukit Opel Omega,

registreerimismärgiga X , olles joobeseisundis (narkootiline joove XXXXX tetrahüdrokannabinooli metaboliidist, amfetamiinist ja metamfetamiinist); Samuti tema, 03.07.2016 kella 00.50 ajal juhtis tahtlikult Tallinnas, Võidujooksu tn 10 maja

juures, liikudes Paepargi tn suunas, mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärgiga

XXXXXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist, amfetamiinist, metamfetamiinist ja MDMA-st). Sellise käitumisega rikkus Z.G liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, see on KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Z.G selles, et tema juhtis tahtlikult 12.06.2016 kella 09.11 ajal Tallinnas Paldiski mnt 63 maja juures, liikudes Tulika tänava suunas, 14.06.2016 kella 23.13 ajal Tallinnas Kalasadama tn ja Põhja pst ristmikul, liikudes Soo tn suunas, ning

03.07.2016 kella 00.50 ajal Tallinnas, Võidujooksu tn 10 maja juures, liikudes Paepargi tn

suunas, s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Opel Omega, registreerimismärgiga XXXXX,

omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (B kategooria mootorsõiduki -

juhtimisõigus oli peatunud 29.05.2016) millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 ,

/mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega pani Z.G toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt, see on KarS § 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Z.G selles, et tema 06.01.2016 kella 12.00 ajal, viibides

Tallinnas X asuva kasiino X

-le rusikaga XX XX juures, lõi ühe korra kasiino töötajale KV vastu nägu, mille tagajärjel tundis KV valu.

3 Seega pani Z.G toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS:

2. Harju Maakohus tunnistas Z.G 121 lg 1 j

süüdi KarS § ärgi ja mõistis

karistuseks 4 kuud vangistust. 423 Z.G tunnistati süüdi KarS § 1 järgi ja mõisteti

karistuseks 3 kuud vangistust. Samuti tunnistati Z.G süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2

aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähend mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra a ti ja

lõplikuks mõisteti KarS § alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. 65 lg 2 liitkaristuseks 1 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel tuleb koheselt ära kanda 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg 1-3

alusel vangistust 1 aasta 2 kuud ei pöörata täitmisele kui Z.G ei pane 2 aastase katseaja k - estel toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Sama otsusega lahendati ja menetluskuludega ja asitõenditega seonduv.

APELLATSIOON:

3. Apellatsiooni Aivar Ennok. esitas süüdistatava kaitsja Apellant palub tühistada Harju

Maakohtu kohtuotsus süüdistatavale Z.G-le karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale kergem karistus, milline ei ole seotud vabaduse võtmisega.

3.1 Kaitsja vaidlustab kohtuotsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas, pidades seda liiga rangeks osas, mille kohaselt KarS § 74 lg 1 p 2 alusel süüdistatavale mõistetud vangistusest 1 aasta ja 7 kuud tuleb koheselt ära kanda 5 kuud vangistust.

Süüdistatav pole eitanud auto juhtimist talle inkrimineeritud juhtumitel, kuid väidab, et oli

narkootikume tarvitanud oluliselt varem, kui ta istus autorooli. Auto juhtimise ajal tundis ennast normaalselt. Kaitsja on seisukohal, et sisuliselt tunnistab ta ennast süüdi. Süüdistuses

KarS § 4231

järgi tunnistab ta ennast sisuliselt süüdi, kuid väidab, et tegemist ei olnud lõbusõitude, vaid raske raseduse kuluga elukaaslase toimetamistega arsti juurde. Süüdistuses KarS § 121 ta ennast süüdi ei tunnista ja leiab, et süüdistatava Kaits Z.G puhul on

eripreventiivsete eesmärkide saavutamine võimalik ka ilma tema suhtes osalise reaalse vangistuse kohaldamiseta. Süüdistatava Z.G poolt toimepandud kuriteod on teise

astme kuriteod, kus raskeima sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust. Enamikes kuriteo episoodides tunnistab ta ennast sisuliselt süüdi. Süüdistatav on teinud järeldused oma

varajasemast ebaseaduslikust käitumisest, on oma elukorraldust viimasel ajal muutnud ning

jätnud varajasema kuritegeliku elusviisi selja taha. Ta omab töökohta, perekonda on sündinud laps, kelle eest isa väga hoolitseb, samuti omab süüdistatav toetavat elukaaslast, kes

viibis ka kohtuistungil ning on täielikult teadlik oma elukaaslase probleemidest. Kaitsja on

seisukohal, et antud juhul ka suhteliselt mitte pikaajaline vangistus võib Z.G viimasel ajal tekkinud positiivsed sotsiaalsed sidemed katkestada.

KRIMINAALKOLLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

4. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.

4 Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt sedastanud ( nt määrused nr 3-1-1-64-11; 3-1-

1-43-11; 3-1-1-86-11 ja 3-1-1-6-13 p 6), et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega

(nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga.

Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul

puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud järelduste muutmiseks. Apellatsiooni sisust

lähtudes on tegemist perspektiivitu apellatsiooniga, mille arutamine ei saa kaasa tuua käesolevas määruses esitatud põhjendustest erinevaid seisukohti.

4.1 Kaitsja palus tühistada otsus osaliselt karistuse osas ning mõista süüdistatavale karistuseks leebem karistus, mis ei oleks seotus vabaduse võtmisega, vabastades süüdistatava karistusest täielikult tingimisi.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kuriteo eest kohaldatavad põhikaristuse liigid on rahaline karistus või vangistus, kaitsja apellatsioonis ei taotleta rahalise karistuse kohaldamist ega vangistuse määra vähendamist, vaid karistusest täielikult tingimisi vabastamist. Kaitsja on

jätnud täielikult tähelepanuta, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistuse liik, vaid tegemist on vangistuse alternatiiviga (vt RKKK 3-1-1-99-06, 3-1-1-116-12).

4.2 Kaitsja taotlusele kohaldada karistuse

kandmisest täieliku vabastamist, märgib kolleegium järgmist. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest

tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Kohtupraktikas on asutud

seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-

1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest ja kohus ei pea karistusest vabastamise ebaotstarbekust põhjendama. Piisab, kui kohtuotsuses

on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (vt -

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p-

d 16-17). Kolleegium leiab, et maakohus on kõike ülalnimetatud põhimõtteid järginud ja Riigikohtu praktika valguses ei olnud maakohus kohustatud põhistama, miks ta süüdistatava Z.G mõistetud vangistusest osaliselt vabastamata jätab.

4.3 Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku

tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele

konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kolleegium on veendunud, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel Z.G suhtes on taotletav eripreventiivne eesmärk karistusest täielikult tingimisi vabastamine ei omaks ning ilmselgelt Z.G suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähendusega ega

suunaks Z.G edaspidi käituma seaduskuulekalt. Kolleegium nõustub täielikult

5 maakohtuga, et Z.G e tema tegudest täielik karistuse kandmisest vabastamine pol lähtuva süü suuruse tõttu põhjendatud ning nn šokivangistusega antakse isikule tõsine hoiatus. Kolleegium nõustub, et katseaja toime mõjub Z.G-le oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud.

4.4 Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise s.o mõnekuulise - vangistusega (vt RKKKo nr 3-1-1-41-04 ja nr 3-1-1-21-05). Osalisel karistusest tingimuslikul

vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada igal juhul vaid

kuudes vältava lühivangistusena. Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest avaldub sellise sanktsiooni preventiivne toime vangistuse lühiajalisuses ning ka selles osas ei ole maakohus eksinud, kuivõrd koheselt tuleb ära kanda 5 kuud vangistust. Ainuüksi

asjaolu, et tegemist on

teise astme kuritegudega, ei anna alust Z.G täielikult karistusest tingimisi vabastada ning kaitsja arusaam, et atud elukorralduse muutused positiivses suunas tingivad te

automaatselt karistusest täielikult tingimisi vabastamise, on ekslik. Kaitsja apellatsioonis

puuduvad veenvad põhjendused isiku täielikult tingimuslikult karistusest vabastamiseks.

Süüdistatava isik ning teda iseloomustavad andmed on määravad karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks, kuid seejuures ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev

isiku süü suurus on lahutamatult se ehk siis õiguslikult otud ka toimepandud kuriteoga etteheid

etava käitumisega.

5. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et käesoleval juhul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, kuivõrd rS § 74 lg 5 ls Ka -e 3 kohaldamisel on vajalik allutada süüdlane elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõ 9 sätestatud korras

ike 2 punktis

ning kooskõlas KarS § 75 lg 2 p ga 9 on elektroonilise valve kohaldamine võimalik vaid -

süüdlase sellekohase eelneva nõusoleku andmisega. Maakohus on jätnud antud juhul

kohaldamata KarS § 74 lg 5 sätted, kuid k seadusest tulenev pädevus olleegiumil puudub maakohtu minetust kõrvaldada ja süüdistatava olukorda raskendada.

6. Taotluse Kaitsja esitas ka taotluse hüvitada temale õigusabi osutamisega seotud kulud.

kohaselt kulus kaitsja kokku 1,0 tund (otsusega tutvumine ja apellatsiooni koostamine) ja

taotleb seega hüvitada temale koos käibemaksuga 48 eurot. Kohtukolleegium nõustub

taotlusega ja peab põhjendatuks hüvitada kaitsjale kulud summas 48 eurot koos käibemaksuga.

7. elselt, et apellatsioon on ilmselgelt Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksme põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)