1-09-1648/9 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 01.04.2009, Rapla

Kriminaalasja number 1-09-1648

Kohtunik Lea Pavelson

Kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Tõlk Vladimir Korolkov

Kriminaalasi N.F süüdistuses KarS § 121 järgi

Ringkonnaprokurör Aarne Pruus

Süüdistatav , elukoht xxxxxx, xxxxx xxxx x-x, isikukood xxx, N.F Eesti kodanik, töökoht OÜ Ehituse RU, varem karistamata

Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas

Resolutsioon Süüdi tunnistada N.F KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 70 päevamäära, s.o 15 190.- krooni ( Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606,

viitenumber 4100064858 Swedbangas või arveldusarvele nr 10220034796011, viitenumber 4100064858 SEB Pangas).

Välja mõista N.F-ilt 2725.- krooni M I kasuks.

Välja mõista N.F-ilt 6525.- krooni sundraha riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800049696 SEB Pangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik sundraha).

Välja mõista N.F-ilt 3823,20 krooni tasu õigusabi eest riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber 2800074988 SEB Pangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kaitsjatasu).

Välja mõista N.F-ilt 23,80 krooni toimiku materjalide paljundamise kulude eest

riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017, viitenumber

2800074988 SEB Pangas, selgitusse märkida lahendi number, isik, kelle eest makstakse, nõude liik kohtukulu).

Välja mõista Eesti Vabariigilt 2832.- krooni töötasu osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Eve Jundase kasuks.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooni võib esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla

kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Rahalise karistuse, sundraha, kaitsjatasu võib tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. Kui seda ei ole nimetatud tähtaja jooksul tasutud, saadetakse kohtuotsus kohtukulude täitmisele pööramise kohta kohtutäiturile.

Kohtuotsus on kohtus kättesaadav maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates viieteistkümne päeva jooksul.

Asjaolud Süüdistatav N.F 22.11.2008 kella 12.30 paiku xxxxxxx xxxxx xxxx x keldri korrusel

asuvas katlamajas, uksele luku panemise vajaduse pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus lõi ukselukku paigaldavat M I kahel korral rusikaga näkku, tekitades viimasele vasaku kulmu ja

silmaaluse marrastuse ning hematoomi. Oma sellise tegevusega põhjustas N.F

kanntanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse ning prillide ja kohvri lõhkumisega varalise kahju 1500.- kr.

Seega süüdistatakse süüdistatavat N.F KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Süüdistatav N.F end süüdi ei tunnista.

Kohus leiab, et süüdistatava N.F poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud.

Kannatanu M I ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 22.11.2008 vahetas ta keldris katlaruumi lukku. Abiks oli ka K U. Keldrisse tuli N.F, kes ütles, et ta lõhub luku nagunii ära.

Kannatanu ütles N.F-ile, et nad panevad uksele luku, et vargad ligi ei pääse.

N.F küsis, kas tema on varas. N.F tuli kannatanule ligi ja küsis, kas sina oled siis teistsugune ja lõi kohe rusikaga vasakule näo piirkonda silma alla. Kannatanu lõi pea vastu seina ja pidi kukkuma. K U tuli ja seisis kannatanu ja süüdistatava vahele. Tunnistaja hoidis seljaga N.F eemal ja käed olid tal üleval. Haamer oli ukse kõrval. Kannatanu

võttis haamri ja ütles N.F-ile, et kui ta teda haamriga lööb, siis on ta surnud. Peale

seda N.F lahkus. Prillid läksid katki. N.F astus löömise käigus tööriistakohvri katki.

Tunnistaja K U ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et 22.11.2008 vahetas ta koos M I katlamaja ukse lukku. Sinna tuli ka N.F. Algul vaieldi, miks on sinna lukku vaja. N.F

viis oma asjad keldrisse ja tuli tagasi kannatanu ja tunnistaja juurde. Tunnistaja ütles

kannatanule, et nemad panevad ukse lukku ja N.Fuleb ja lõhub selle maha. N.F kuulis seda juttu. N.F oli ärritunud. Kannatanu ütles N.F-ile, et lukk pannakse selleks, et iga vargapoiss sinna sisse ei saaks. Sellest läks N.F põlema. Ta küsis, et kas tema on M I arvates varas. Siis küsis M I N.F-ilt, et kes sa siis oled.

N.F võttis hoogu terve kehaga ja pani M I rusikaga näkku. See oli tugev löök. Tunnistaja ei näinud täpselt, kuhu löök tabas. Teise löögi ajal jäi N.F tunnistajale selja taha. N.F lõi kannatanut teist korda üle tunnistaja vasaku õla. Teine löök oli nii

tugev, et lõi M I näo veriseks. Löök oli näkku. M I tuli tagasi ja tal oli haamer käes. N.F lõi esimesena. Tunnistaja ei näinud, kui kannatanut löödi teist korda, kas pärast seda kannatanu ka N.F-ile pihta sai.

Tunnistaja V I ütlustest nähtub, et 22.11.2008 oli kannatanul silm sinine. Kannatanu ütles, et N.F tuli kallale. Katki olid prillid ja tööriistakohver.

Tunnistaja U A ütlustest nähtub, et 22.11.2008 ta nägi N.F, kes tuli keldrist. N.F oli põsk punane ja ta ütles, et teda löödi ja ta pani vastu ka.

Patsiendikaardiga nr 7457 loeb kohus tuvastatuks, et M I tuvastati 22.11.2008 kell 17.55 vasaku silma piirkonnas 2 väikest põrutushaava.

Vastastamisprotokolliga 19.12.2008 loeb kohus tuvastatuks, et tunnistaja K U ütlustest nähtub, et 22.11.2008 katlamajas N.F lubas luku maha lõhkuda. Kannatanu ütles, et

lukk pannakse, et iga vargapoiss sisse ei saaks. Kannatanu lähenes N.F-ile ja küsis,

aga kes sina sellina oled. Selle peale N.F lõi kannatanut kaks korda. M I haaras

maast haamri ja lubas N.F ära tappa. N.F lõi kannatanut esimesena. Tunnistaja välistab võimaluse, et ta sündmusi ei näinud, sest ta ei seisnud N.F selja taga.

Süüdistatava N.F ütlused selle kohta, et tema esimesena ei löönud kannatanut; M I ütles selle peale, et N.F on ka katlamaja võtit vaja, et nemad igasugustele varastele

võtit ei anna; N.F võttis M I rinnust kinni ja küsis, mis ta ütles; siis M I lõi

süüdistatavat parema käega ja siis vasaku käega ja süüdistatav vastas talle samamoodi, on

ümber lükatud kannatanu ütlustega, tunnistaja K U ütlustega. Kannatanu M I ütlustega, tunnistaja K U ütlustega, kannatanu patsiendikaardiga loeb kohus tuvastatuks, et süüdistatav

N.F 22.11.2008 kella 12.30 xxxxxxx xxxxx xxxx x keldris asuvas katlamajas N.F ukse luku panemise vajaduse pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus lõi rusikaga kahel korral M I näkku, vasaku silma piirkonda, millega põhjustati kannatanule füüsilist valu, vasaku kulmu ja silmaaluse marrastus ja hematoom. Kohus loeb kannatanu M I ja tunnistaja

K U ütlused usaldusväärseteks tõenditeks, kuna need haakuvad omavahel ja teiste kogutud tõenditega. Tunnistaja K U nägi sündmusi vahetult pealt ja seega nägi kõike toimuvat. Tema

kohtuistungil antud ütlused haakuvad ka vastastamisel antud ütlustega. Tunnistaja K U on

kogu aeg andnud ühesuguseid ütlusi. Tunnistaja K U välistas, et süüdistatava ja kannatanu

vahel tekkinud tüli käigus lõi esimesena süüdistatavat kannatanu. Kannatanu küll läks süüdistatava nina alla ja solvas oma sõnadega süüdistatavat, kuid ei löönud teda. Solvangu

peale süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga näkku, ning ka teisel korral rusikaga

näkku. Pärast neid lööke üritas kannatanu lüüa N.F. Kohus leiab, et löök võis ka

tabada, seda ei välistanud tunnistaja K U, kuna ta ei näinud seda, seisis seljaga N.F

poole. Ka tunnistaja U A nägi süüdistatava punast põske. Kohus leiab, et N.F ei

olnud hädakaitseseisundis. Kannatanu N.F suhtes esimesena ei kasutanud füüsilist vägivalda. Kannatanu solvas sõnadega, see ei kujutanud süüdistatava elule ega tervisele ohtu, kuid mõjus siiski väga ärritavalt. N.F ei tõrjunud vahetut kannatanu füüsilist rünnet. Seega N.F rusikalöögid kannatanule näkku ei olnud õigustatud. N.F puudus vajadus füüsilise ründe vastu end kaitsta. Seega ei ole ka hädakaitset. Kannatanu löök võis tabada süüdistatavat alles pärast süüdistatava rünnakut. Ka haamri haaras kannatanu alles siis, kui teda oli mitu korda löödud. Patsiendikaart kinnitab, et kannatanu vigastused olid tekkinud löömise tagajärjel. Samuti tunnistaja V I tõendas, et kannatanu M I oli nägu verine. Tunnistaja U A sündmusi ise näinud ei ole, tema rääkis seda, mida N.F talle oli edasi rääkinud ja

kohus ei loe tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks selles osas, et N.F löödi ning viimane lõi vastu, see tähendaks, et kannatanu lõi N.F esimesena ja N.F lõi vastu, kuna need ei haaku teiste kohtu poolt usaldusväärseks loetud tõenditega. Kohus leiab, et süüdistatav N.Fekitas kannatanutele rusikalöökidega näkku tervisekahjustusi ja

füüsilist valu. Süüdistatava N.F poolt on toime pandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Seega süüdistatava N.F poolt toime pandud kuriteo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistatav N.F-i on süüvõimeline ja puudub tema süüd välistavad asjaolud.

Kuriteo toimepanemisega on süüdistatav N.F tekitanud kannatanule varalist kahju. Kohus leiab, et tsiviilhagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. VÕS §

1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu

asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Süüdistatavate tegu ja selle teo õigusvastasus

Kohtuistungil leidis tõendamist, et süüdistatav on toime pannud KarS § 121 alusel

kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav lõi M I rusikatega näkku, mille tagajärjel tekitati tervisekahjustus. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kannatanule tekitatud kahju on tõendatud järgmiste tõenditega:

- prillid summas 1725.- krooni. Arvega nr 018997 11.12.2008 loeb kohus tuvastatuks, et prillide maksumus oli 1725.- krooni. Ei oma tähtsust, et lõhutud prillide väärtus oli 500.- kr. Kannatanu pidi uued prillid muretsema ning nende maksumus oli 1725.- kr. - tööriistakohver summas 1000.- kr. Kohvri hinnaks on kannatanu eeluurimisel öelnud 1000.-

kr. Kohtuistungil leidis ta, et see maksab üle 3000.- kr. Kohus leiab, et kohvri maksumus 3000.- kr ei leidnud tõendamist, kuna kõik tööriistad jäid terveks. Seda tõendavad fototabelid

toimikus, nendest nähtub, et tööriistad on terved, kuid kohver ise on katki. Kohus peab plastmassist tööriistakohvri mõistlikuks hüvitiseks 1000.- kr.

Põhjuslik seos süüdistatavate teo ja kahju vahel

VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt on süüdistatava kuriteo ja kannatanul tekkinud kahju vahel ilmne põhjuslik seos. Kahjulik tagajärg kannatanule ei oleks saabunud kui süüdistatav poleks

löönud kannatanut ja löömise käigus katki teinud prille ja katki astunud maas olnud

tööriistakohvrit. N.F ütles, et tema ei astunud kohvrit katki. Kohus leiab, et tema

õigusvastase tegevuse tagajärjel kohver katki astuti ja astujaks oli süüdistatav. Seega

süüdistatava tegu on kahju otseseks põhjuseks. Süüdistatava vastutust välistavad asjaolud

puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Seega kuulub süüdistatavalt N.F-ilt väljamõistmisele 2725.- kr kannatanu kasuks.

Süüdistatava N.F karistamise aluseks on tema süü.

Süüdistatava N.F karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 järgi puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad KarS § 58 järgi. N.F on varem karistamata. Ta omab

töökoha, seega on tal püsiv sissetulek. Seega on põhjendatud N.F karistamine

rahalise karistusega. Kohus arvestab karistuse määra valikul ka kannatanu poolt öeldut solvangut süüdistatavale. Lähtudes eeltoodust ja õiguskorra kaitsmise huvidest, leiab kohus, et

süüdistatavat N.F tuleb karistada rahalise karistusega sanktsioonis ettenähtud alla keskmist määra.

Juhindudes Justiitsministri 26.08.2005 määrusest nr 37 leiab kohus, et vandeadvokaat E.Jundase taotlus õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumine 900.- kr; kohtulikus kriminaalmenetluses osalemine 1500.- kr, kokku 2400.-

kr, millele lisandub käibemaks 18%, s.o 432.- kr, on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele.

Kohtunik: