1-08-80/9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1

KO H T UM Ä Ä R US

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.04.2009 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-08-80 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Kristiina ERTE Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Asja läbivaatamise kuupäev 15.04.2009 Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu G.P

sünd. XXX, isikukood XXX, Vene Föd eratsiooni kodanik, keskharidus, rahvuselt venelane, elukoht XXX, töökoht XXX Karistuse kandmise algus 17.09.2008 ja lõpp 26.08.2009 RESOLUTSIOON Jätta G.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 Asjaolud

Viru Vangla esitas 16.03.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

G.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.01.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 8 järgi ja karistatud vangistusega 6 kuud.

KarS §65 lg.2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu 15.05.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (vangistus 5 kuud 23 päeva)

ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 23 päeva vangistust, mis KarS §69 alusel asendati üldkasuliku tööga 706 tundi tähtajaga 2 aastat koos G.P

allutamisega käitumiskontrollile KarS §75 järgi. Viru Maakohtu 17.09.2008

määrusega pöörati Viru Maakohtu 04.01.2008 otsusega mõistetud ja kandmata karistus 11 kuud 10 päeva vangistust G.P suhtes täitmisele.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal määratud

distsiplinaarkaristusi. Viru Vanglas kinnipeetava hõivatus puudub, on esitanud avalduse töötamiseks ja riigikeele õppeks. Vabanemise korral asub elama koos ema ja pojaga, abikaasa elab ja õpib hetkel Venemaal. Kinnipeetava ema on invaliid.

Kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ei tunnista, on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, tarvitades korduvalt narkootilisi aineid. Kinnipeetaval on kohanemisraskused,

ta on rahutu ja impulsiivne. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud alkoholi kuritarvitamise eest väärteo korras. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Üldiselt

on kinnipeetav ühiskonna ja ametnike suhtes salliv, kuid esineb agressiivsust. Kriminaalkorras karistatud 4 korda, reaalselt viibib vanglas teist korda. Riigikeelt ei valda, ametlik töökoht ning legaalne sissetulek puuduvad. Kinnipeetaval on rahalisi nõudeid ja probleeme narkootikumide kuritarvitamisega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei toeta kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvamuse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemise korral nii kindel elukui töökoht. Samuti puudub kinnipeetaval lähivõrgustik, kes suudaks teda suunata seaduskuulekale elule. Kinnipeetava varasemad tingimisi mõistetud vangistused ei ole olnud tulemuslikud. Suhted on kinnipeetaval säilinud vaid emaga, isa on surnud ja abikaasa ei soovi

kooselu jätkata. Ema sõnul on pojal vabaduses narkootikumide tarbimine ja

hankimine muutunud elustiiliks, perekond on teda küll suunanud erinevatele raviviisidele, kuid tulemused on lühiajalised. Võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel

puudub kinnipeetaval kindel elukoht, kuna XXX on üürikorter, mille rendileping lõppes veebruaris 2009. Kinnipeetava abikaasa koos pojaga on sellelt elamispinnalt

lahkunud ning abikaasa ei soovi kinnipeetavat enda juurde. Samuti ei soovi

kinnipeetava ema poega enne enda juurde, kui kinnipeetav on teinud läbi narkootikumidevastase ravi ja tõestab, et on võimeline ilma narkootikumideta elama.

Ema on pensionär ning tal puuduvad nii usk kui rahalised vahendid poja

aitamiseks. Kinnipeetaval puudub vabaduses ka kindel töökoht, mistõttu on tema

majanduslik

toimetulek

vabaduses

problemaatiline. Arvestades

kriminaalhooldusametnikule laekunud informatsiooni on väga suur tõenäosus, et

kinnipeetav paneb narkootikumide tarvitamise tõttu suurde ohtu nii enda kui

kaasinimesed. Kinnipeetava puhul on eeldada, et ta ei suhtu täie vastutusega narkosõltuvusest vabanemisse. Kinnipeetav saaks vangistuse ajal ennast aidata sellega, et osaleb Eluviisitreeningus ning lisaks saaks tegeleda koos vangla sotsiaaltöötajaga

3

sobiva rehabilitatsioonikeskuse väljaselgitamisega, kus kinnipeetav saaks läbida pikaajalise võõrutusravi.

Kinnipeetav G.P esitas 30.03.2009 Viru Maakohtule avalduse, milles ta

loobub taotlusest enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega ja taotleb enda tingimisi vabastamist ilma selleta.

Maakohtu istung

Kinnipeetav G.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et abikaasa ja emaga on tal endiselt head suhted, abikaasa elab endisel aadressil ja on nõus ta enda juurde elama võtma. Ema elab XXX ja on samuti nõus teda võtma enda juurde elama. Tööle läheb kinnipeetav koheselt XXX, mingeid kokkuleppeid

selles osas tal ei ole. Samuti kinnitas kinnipeetav, et asub vabatahtlikult käima narkovastasel võõrutusravil XXX kliinikus.

Prokuröri abi Kristiina Erte ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist

vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjusel, et kinnipeetaval puuduvad elukoht,

töökoht ja lähedased isikud, kes oleksid valmis kinnipeetavat vabanemise korral toetama.

Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil esitatud taotlust ja

märkis, et seoses ema elukoha nimetamisega on kinnipeetava elukoha küsimus lahendatud ning asjaolud, mis on seotud töökoha ning alkoholi ja narkootikumidega, saab lahendada lisakohustuste panemise kaudu.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et G.P tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et G.P on korduvalt karistatud nii

kriminaalkorras kui väärtegude toimepanemise eest. Viimasel korral asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid talle pandud kohustusi G.P ei täitnud ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Eeltoodust nähtub, et mõistetud

karistused G.P puhul eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ei ole täitnud ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid. Viimasel süüdimõistmisel kuritarvitas G.P talle kohtu poolt osutatud usaldust ja reaalse vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei täitnud talle pandud kohustusi.

4 G.P on taotlenud enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega

ja nimetanud aadressiks, kuhu asub peale vabanemist elama, XXX. Nagu nähtub

kriminaalhooldaja arvamusest (t.l.5-6), on antud elamispinna näol tegemist

üüripinnaga, mille rendileping lõppes veebruaris 2009 ning kinnipeetava abikaasa

koos pojaga on käesolevaks ajaks sellelt elamispinnalt lahkunud. Samuti nähtub kriminaalhooldaja arvamusest, et ei kinnipeetava abikaasa ega tema ema ei soovi

kinnipeetavat võtta elama enda juurde. Maakohtul puudub alus kahelda

kriminaalhooldusametniku arvamuses väljatoodus, kuna arvamusest nähtub, et nimetatud seisukoht on saadud telefonivestlusest kinnipeetava emaga. Kinnipeetava enda seletused maakohtu istungil selle kohta, et tema suhted abikaasaga on head, abikaasa elab endiselt XXX korteris ning ootab sinna ka kinnipeetavat, on paljasõnalised ja põhistamata. Samuti ei saa kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega arvestada kinnipeetava poolt maakohtu istungil nimetatud tema ema elukohaga, kuna nimetatud elamispinda ei ole kriminaalhooldusametniku poolt kontrollitud ning tegelikkuses ei soovi ema poega enda juurde elama võtta.

G.P seletas maakohtu istungil, et vabanemise korral asub ta tööle XXX. Garantiikirja selle kohta, et XXX on nõus kinnipeetavat tema vabanemisel vangistusest tingimisi enne tähtaega võtma koheselt tööle, kinnipeetaval esitada ei

ole. Seega nõustub maakohus siinkohal kriminaalhooldusametniku arvamuses

väljatoodud seisukohaga, et tegelikkuses puudub kinnipeetaval vabanemise järgselt kindel töökoht.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel puuduvad G.P nii kindel elukui ka töökoht, mis tegelikkuses ei

võimalda teostada kriminaalhooldust, s.t. kriminaalhooldusametnikul jälgida süüdimõistetu poolt KarS §75 ettenähtud kontrollnõuete ja lisakohustuste täitmist.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et lisaks kindla eluja töökoha puudumisele ei

oma kinnipeetav vabaduses ka toetavat sotsiaalset lähivõrgustikku. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt ei soovi kinnipeetava abikaasa kinnipeetavaga kooselu jätkata eelkõige kinnipeetava ennasthävitava elustiili tõttu, kus

pereliikmed on pidanud pikaajalist kahju kannatama ning ka kinnipeetava emal puuduvad usk ja rahalised vahendid poja aitamiseks, kuna ta on kulutanud poja raviviisidele kõik oma säästud ning nüüd elab ise teiste abist.

Viru Vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav on vabaduses pidevalt tarvitanud narkootikume ning tema igapäevane

käitumine vabaduses oli seotud narkootikumide hankimise ja tarbimisega. Samuti

nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista ja kinnipeetava seletuste kohaselt maakohtu istungil on ta vabanemise korral valmis

vabatahtlikult hakkama käima ravil XXX Haiglas. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava korduvat karistatust narkootiliste ainete väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest väärtegude korras ning kinnipeetava ema ja abikaasa seisukohti, on tegemist narkosõltuvusega ja asjaolu, et kinnipeetav ise seda ei tunnista, näitab vaid seda, et tegelikkuses ta oma sõltuvusest iseseisvalt vabaneda ei suuda. Seega on

vajalik teatavat liiki sotsiaalabiprogrammide läbimine (narkootilistest ainetest

hoidumine, probleemi teadvustamine, probleemiga tegelemine, individuaalne

nõustamine). Maakohus leiab, et sellise programmi läbimine vangistuses on tõenäolisem ja tulemuslikum kui vabaduses. Vabastades narkosõltuvuses kinnipeetava

vangistusest tingimisi enne tähtaega, on suur oht, et ta hakkab majanduslikuks

5

toimetulekuks ning narkootikumide hankimiseks toime panema uusi kuritegusid, eelkõige varavastaseid.

Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et G.P vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole käesoleval ajal võimalik ja põhjendatud.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik