4-17-1388/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

29. märts 2017.a. Tallinn Väärteoasja number 4-17-1388 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Väärteoasi P.F-i (P.F) väärteoasi KarS § 275 lg 1 järgi Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamata jätmine Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtu seisukoht

08.03.2017 esitas P.F kaebuse, milles palus ennistada väärteoasjas nr 2315,17,000025 kaebuse esitamise tähtaeg ning vähendada asjas mõistetud karistust.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebuse esitajale väärteoasja arutamisest teatatud ning tal polnud võimalust esitada juhtunu kohta oma selgitusi. Otsusest sai ta teada alles kohtutäituri vahendusel, kes saatis otsuse tema isa aadressil.

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamiseks nõudis kohus kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku. Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.02.2017, seega on kaebus esitatud hilinemisega.

V™S § 38 lg 1 järgi järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, milleks on äraolek või ka muu asjaolu mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha järgi tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellise objektiivse takistusena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõis sidehäire jms – kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1- 77-98 jt).

Kaebuse esitaja on väitnud, et temale ei teatatud väärteoasja arutamisest ning ta ei saanud esitada oma selgitusi juhtunu kohta. Need väited aga ei vasta väärteoasja materjalidele. Väärteasja materjalide kohaselt tutvustati kaebuse esitajale väärteoprotokolli allkirja vastu. Protokollis on selgitatud, et kaebuse esitajal oli õigus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause 15 päeva jooksul. Vastulauset kaebuse esitaja ei esitanud. Seega ei saa kaebuse esitaja väita, et tal ei olnud võimalust esitada juhtunu kohta oma selgitusi. Samuti oli kaebuse esitaja teadlik, millal on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, sest see oli märgitud väärteoprotokolli. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei tundnud otsuse vastu huvi, ei muuda kaebetähtaega ega ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning kaebuse läbi vaatamata V™S § 118 lg 2 p 1 alusel.

Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik